2-25-7856/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Tsiviilasja number

2-25-7856

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. oktoobril 2025. a, Jõhvi

Kohtuasi

M P hagi J P vastu elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

18.09.2025. a

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik

esindaja:

Kostja:

Kostja

lepinguline

esindaja:

M P (isikukood xxx)

N P (isikukood xxx, elukoht: xxx)

J P (isikukood xxx, avalduses märgitud

elukoht: xxx)

Andreas Lunden (Õigusbüroo IronLaw

OÜ, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M P hagi.

2. Välja mõista J Plt elatis tütre M P kasuks alates 21.05.2025. a igakuise elatusrahana

tütre M kasuks 301,74 eurot (s.h baassumma 282,31 eurot, lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 59,34 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) kuni

tütre M täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. a või kuni lapse vajaduste või vanema

varalise seisundi muutumiseni.

3. Elatis tuleb tasuda M P ema N P nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal N P

pangakonto nr xxx) selgitusega „M P elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eelmises lauses

nimetatud pangakontole iga kuu 15. päevaks järgmise kuu eest ette.

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle

apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada

apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE

1. M P esitas esindaja kaudu hagi J P vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on

hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja ülalpidamiskohustust hageja suhtes ei täida.

Lapse isa suhtleb lapsega harva. Lapse igakuised kulud moodustavad 670 eurot. Hageja palub

kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates hagi esitamise päevast ehk 21.05.2025. a.

Igakuised elatise maksed palub hageja esindaja kanda lapse ema arveldusarvele 15. kuupäevaks.

Hageja esindaja esitas hagi tagamise taotluse.

2. Hageja seaduslik esindaja ei nõustu kompromissi ettepanekuga. Hageja esindaja märgib, et ta

elab kostjast eraldi alates 14.02.2024. a. Kostja on saanud enda arveldusarvele emapalga, millest

on ta lapsele kandnud 200 eurot. Lasteaia kohamaksu tasumise abipalvele kostja ei reageerinud,

ta ei ole lapse kasvatamisel osalenud. Asjaolu, et kostjal on võlgnevused ei ole lapsega seotud.

Kostja rõhub raskele majanduslikule olukorrale, samuti on lapsel raske. Lapse isa väide väikse

sissetuleku kohta ei vasta tõele, kuna on teada, et ta teeb mitmeid kõrvaltöid, sissetulekuid

varjatakse. Kuna laps on üle kahe aasta vanune, siis ei ole lapse emal võimalust tööle minna.

Hageja esindaja palub hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas ja välja

mõistetud elatis kanda lapse ema arvele 15. kuupäevaks.

Hageja esindaja veelkord märgib, et esitatud nõue on seotud lapsele elatise nõudega, mitte

abielulahutuse ja ühisvara jagamisega. Pere jaoks ei ole laene võetud, kui kostja nii väidab siis

peab ta seda ka tõendama. Lapse ema on enne hageja sündi ametlikult töötanud. Hageja esindaja

märgib, et lapse isa on kohustatud tagama lapsele miinimumelatis.

KOSTJA VASTUS

3. Kostja J P oma kirjalikus vastuses vaidleb haginõudele vastu. Kostja on arvamusel, et ta oli

sobilik abikaasa senikaua, kuni tal oli töö ja sissetulek. Samuti on lapse emaga võetud ühised

kohustused, mida hetkel tasub kostja ainuisikuliselt. Kostja on suuteline maksma lapsele elatist

järgneva kolme aasta jooksul 100-150 eurot kuus. Kostja märgib, et kuna tema sissetulek on

miinimumpalk siis on olemas alus kohaldada PKS § 102 lõiget 1. Kostja märgib, et nad on

hageja emaga veel seaduslikus abielus, hageja ema on 37. aastane ja ei ole kunagi töötanud.

Seega ei osale ta lapse ülalpidamises, tema sissetulekuteks on toetused ja teistele lastele saadavad

elatised. Kostja palub nõuda MTA tõendid hageja seadusliku esindaja tööhõive kohta viimase 10

aasta jooksul. Kostja on seisukohal, et samuti on põhjendatud kohaldada PKS § 102 lg 2, kuna

tal on alaealise poja 100% ülalpidamine ja igakuised kulud 320 eurot kohtutäiturile, 150 eurot

kommunaalkulud, millele lisandub korteriühistu võlgnevus 569 eurot, sidekulud 10 eurot, 15

eurot internet, kuni 30 eurot energiakulu, 200 eurot inkassole. Igakuised kulud on 1 294 eurot,

mis talvekuudel suurenevad korteri küttekulude arvel. Kostjal ei jää raha toidu ja rõivaste jaoks,

teda toetab aeg-ajalt õde. Kostja töötab xxxs ja töötasu on 823,90 eurot. Hageja ema ei tööta ja

elatub toetustest, mõlemad vanemad on kohustatud töötama ja last üleval pidama,

ülalpidamiskohustus on võrdne. Kostja ei ole suuteline nõutud elatise summat tasuma. Kostja on

nõus asja lahendama kompromissiga, et kostja tasuks kostja ülalpidamiseks 150 eurot kuus.

Kostja on seisukohal, et hageja esindaja eesmärk on üksnes rahaline nõue, mitte konstruktiivne

koostöö lapse huvides. Teada ei ole millest elatub hageja esindaja ning millised on tema

sissetulekud, tekib küsimus miks hageja esindaja ise ei panusta lapse ülalpidamisse. Hageja

esindaja eirab fakti, et abielu ajal võetud kohustused on poolte ühised kohustused. Kostja maksab

abielu ajal pere tarbeks võetud laene ainuisikuliselt, kuna lapse ema keeldub neid tasumast.

Kostja arved on seetõttu täitemenetluses arestitud. Samal ajal nõuab lapse ema elatist ja eeldab,

et ühiselt võetud laenu tasub kostja üksi, mis tekitab kostjale topelt koormuse. Kostja märgib, et

tulevikus esitab ta hageja esindaja vastu kahju nõude tasuda 50% kõigist ühise pere vajadusteks

võetud laenudest. Hageja esindaja süüdistab kostjat majandusliku olukorra varjamises. Hageja

esindajal tuleks esitada enda töötamise kohta viimased 5 aasta andmed. Samuti saab kaheaastane

laps käia lasteaias. Kostjal ei ole võimalik maksta hagejale elatist seadusega sätestatud määras,

kuna tal on vaja tagada enda juures elava alaealise lapse ülalpidamine, tasuda ühiselt võetud

laenud. Kostja palub rahuldada hagi osaliselt ning määrata edasilükkava tingimusega elatis

järgmiselt: kostja tasub alates kohtumääruse jõustumisest järgneva 24 kuu jooksul lapse

ülalpidamiseks elatisraha summas 150 eurot kuus. Pärast nimetatud perioodi lõppu

kohendatakse elatis vastavusse miinimumsummaga, mis on sätestatud kehtiva seaduse § 101

alusel.

4. Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamist kompromissiga.

5. Menetlusosalised ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele.

KOHTUISTUNG

6. Hageja esindaja jääb oma esitatud nõude juurde. Laps on 2 aasta ja 7 kuune ja käib alates

15.07.2024. a lasteaias. Kostjaga ühisvara, mida jagada, puudub. Kostja poolt märgitud ühistest

kohustustest teab, et see oli võetud korteri ostmiseks, mis kuulub kostja sugulastele. Kostja

juhutöödest on teadlik, kuna on viinud kostjale lõunat ehitusobjektile. Elatise summa

vähendamisega ei ole nõus. Emapalk kanti kostja arvele, kuna lapsevanemad ei elanud koos.

Siis oli kokkulepe, et kostja kannab 50% emapalgast hagejale, mida kostja ei teinud. Hiljem

selgus, et kostja kattis emapalgaga oma kohustusi. Elatise summa on seadusega ette nähtud ja

hageja ei nõuagi rohkem. Sissetulekuks on 910 eurot. Kuna lapse isa ei olnud nõus last

lasteaiast õhtuti ära võtma, ei ole võimalik tööle minna. Hageja peres on 2 alaealist last. Hageja

seaduslik esindaja töötas viimati xxx, samuti töötas seal lapsehoolduspuhkuse ajal. Emapalk

kanti kostja arvele, kuna nii oli perele kasulikum. Kostjaga lõppes kooselu 18.02.2024. a.

Korteri kohta märgib hageja esindaja, et kõik on kinnistusraamatust näha, et kinnisasja

omanikuks on kostja õde. Hageja ema abistab vanaisa ja tema abikaasa. Töötasu kohta on

teada, et miinimumsumma läheb pangaarvele ja ülejäänud saab kostja sularahas kätte, mida

saab kirjavahetusega tõendada. Hageja esindaja ei ole nõus 200 euroga, kuna laps vajab riideid,

toitu ja lasteaia kohamaks on juba 90 eurot. Lapse isa väide, et ostab lapsele riideid ei vasta

tõele, ta ei tea isegi millises suuruses laps riideid kannab.

7. Kostja selgitas, et hagejat näeb ta kord nädalas aga viimasel ajal mitte. Ülalpidamise

kohustust täidab lapsega poes käimisega, asjade ostmisega. Mida lapsel on vaja seda ka ostab.

Kostja töötab xxx. Aitab ka inimesi aga seda ei saa lisatöödeks nimetada. Töötasu selle eest ei

saa, mõne töö eest saab tasu, mis ei ole arvestatav, kuna need on „kopikad“. Kostjal on kolm

last, kellest kaks on alaealised. Poeg kes on sündinud xxx. aastal on kostja täielikul

ülalpidamisel, lapse ema vastu elatisehagi ei esita. Kostja töövõimet ei ole piiratud, kuid kesise

töötasu põhjuseks on vähesed tellimustööd. Koos hageja emaga on kostjal soetatud 4-toaline

korter, millel lasuvaid kohustusi täidab ainult kostja. Sellepärast ei olegi kostjal võimalik

maksta elatist miinimumsummas vaid 200 eurot. Lapsevanematel on võrdne

ülalpidamiskohustus. Hageja emal on võimalus tööle minna, mitte elada ainult toetustest.

Hetkel on ebavõrdne kohtlemine, kuna kostja põhjendas miks ta teenib vähe aga lapse ema ei

tööta üldse. Kostjal on veel üks alaealine laps mis on põhjuseks elatise vähendamiseks. Kostja

on nõus maksma 200 eurot ja mõne aja pärast vastavalt seaduses ettenähtud miinimumsummas.

Kuna kostja ei saa jätta alaealist poeg üksinda, ei ole võimalik tal ka välismaale tööle minna.

Kostja jääb kirjalikult esitatud seisukoha juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

10. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike

väidetega seotud perekonnaasjas.

11. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma

alaealise lapse eest.

M P on J P tütar.

12. PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus,

mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise

väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate

materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-

1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus

hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12,

p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui

vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2

esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt

Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Tulenevalt PKS § 99 lg 1

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes.

13. Hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt alates 21.05.2025. a seadusega sätestatud

miinimummääras.

Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada

(vt Riigikohtu 07.02.2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124, p 12; 22.03.2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, ei ole laste vajaduste eraldi tõendamine

vajalik.

Seega ei käsitle kohus eraldivõetuna lapse kulusid.

14. Kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise

välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused.

15. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma

ühe lapse kohta on 01.04.2025. a 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4).

Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil.

PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt:

- PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 282,31 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3%

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Alates 01.04.2025. a baassumma 282,31+59,43=341,74 eurot.

PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3

kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot.

Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust. 01.04.2025. a on igakuine

elatis 301,74 eurot kuus (282,31+59,43-40).

16. Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhine

miinimumelatis, PKS §-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise

uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv

miinimumelatise summa (ümardatuna). Järelikult on baassumma määratlemisel juba arvesse

võetud lapse standardvajadusi.

17. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras kuni

hageja täisealiseks saamiseni.

18. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule enda andmed oma varalise seisundi ja

sissetulekute kohta.

Kostja esitas kohtule täitemenetluste 066/2023/3510 ja 066/2023/3575 täitmise kohta

väljamaksete väljavõtte. Kommunaalkulude, elektrienergia arve ja pangakonto väljavõtte.

Vastuses märgib kostja, et tema igakuised kulud on 725 eurot. Kostjal on korteriühistu ees

võlgnevus 569 eurot. Samuti on kostja ülalpidamisel kostja alaealine poeg. Poja ema lapse

ülalpidamiskohustust ei täida ja kostja ei esita ka nõuet poja ema vastu. Kostjal ei jätku raha

toidu ega riiete jaoks, kostja õde aitab teda aeg-ajalt. Kohtuistungil nõustus kostja maksma

hagejale elatist 200 eurot kuus, kuna tal on kohustus xxx ees, kui kohustus on täidetud on

kostja nõus tasuma elatist seadusega kehtestatud määras.

19. Kohus on kontrollinud kostja ja hageja seadusliku esindaja vara elektroonilisest

kinnistusraamatust, töötajate registrist, äriregistri teabesüsteemist ja liiklusregistrist.

Elektroonilise andmebaaside andmetel:

- kinnistusraamatu andmetel on J P korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) kaasomanik alates

22.03.2023. a;

- korteri xxxx (registriosa nr xxx) kaasomanik koos N Pga alates 23.09.2023. a;

- J P töötab xx;

- kostja suhtes on algatatud kaks täitemenetlust.

- transpordiameti liiklusregistri andmetel kuulub N Ple 1 sõiduk (kasutaja kostja);

- N P suhtes on algatatud üks täitemenetlus.

20. Kostja ei ole vaidle vastu elatise tasumisele, kuid elatise suurusele. Kostja palub

kohaldada PKS § 102 lõiget 2. Kostja materiaalne olukord ei võimalda maksta elatist

seadusega ettenähtud miinimummääras. Samuti on kostja seisukohal, et hageja ema peab ise

tööle minema, mitte elatuma toetustest, seega ei osale lapse ema tegelikult lapse

ülalpidamises. Hageja ema ei ole elus kunagi töötanud.

21. Võrreldes vanemate majanduslikku olukorda, on ilmne, et hageja esindaja majanduslik

seisund on kehvem kui kostjal.

22. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kui hageja ema ei oma töökohta siis ta ei täida

lapse suhtes ülalpidamiskohustust. Kostja leiab, et kuna lapse ema sissetulekud moodustavad

toetusest ja lapse ema ei oma töökohta siis ei täida ta lapse suhtes ülalpidamiskohustust.

Nimetatud väide on küüniline. Lapse ema selgitas istungil, et proovis minna tööle, aga kuna

töögraafik ei sobitunud lasteaia lahtioleku ajaga, pidi hageja ema töökohast loobuma. Hageja

ema väidet kinnitab ka töötajate registri väljavõte.

23. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et seaduse kohaselt on lapse isal kohustus kuni

lapse kolme aastaseks saamiseni ülal pidada ka lapse ema, kui lapse emal ei ole lapse eest

hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Kuna nimetatud nõuet ei ole esitatud siis on

kohatu kostja väide, et hageja ema eesmärk on üksnes rahaline, mis ei ole lapse huvides.

Lapse huvides on ülalpidamiskohustuse täitmise nõue teiselt lapsevanemalt, kes ei ela lapsega

koos ja ei täida ülalpidamiskohustust. Kohus märgib, et kostja maksab elatist ikka oma

lapsele, mitte lapse emale. Kohus rõhutab, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on

oluliselt suurem kui lastest lahus elava vanema panus.

24. Kohus märgib, et registrite andmetel on vanemate varaline seis erinev. Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite koja andmete kohaselt on lapse ema suhtes täitemenetlus, mille nõue on

kostja täitemenetluste nõuetest 50% suurem. Hageja ema sissetulek on 710 eurot peretoetus ja

200 elatisabi (elatisabi on hüvitis, mida makstakse lapsele kui lapsevanem ei täida

ülalpidamiskohustust. Elatisabi nõuab riik hiljem sisse, ehk makstud elatisabi tuleb riigile

tagasi maksta). Hageja ema peres elab kolm isikut (2 alaealist last ja hageja ema)

910/3=303,33 eurot inimese kohta. Kostja sõnul, on ta sissetulekuks töötasu 823,90 eurot, ja

teiste aitamiste eest tehtud tööde eest „kopikad“. Kostja peres elab kaks isikut (kostja ja tema

alaealine poeg), 823,90/2=411,95 eurot inimese kohta. Kostja on arvamusel, et elatise

väljamõistmisel tuleks arvestada asjaoluga, et tal on peale hageja täita 100%

ülalpidamiskohustust poja ees, kes elab tema juures. Asjaolu, et kostja ei soovi esitada poja

ema vastu elatise nõuet on kostja valik. Asjaolu, et kostja ei kasuta seadusest tulenevat

võimalust esitada lapse ema vastu ülalpidamiskohustuse nõuet on kostja otsus, mis ei tohiks

seada hagejat kehvemasse olukorda, seega ei saa lugeda põhjendatuks seaduses sätestatud

elatise vähendamise paragrahvi kohaldamist. Järelikult ei ole kostja materiaalne olukord nii

keeruline nagu ta väidab, ja tal on võimalus ainuisikuliselt täita enda alaealise poja

ülalpidamiskohustust.

25. Kohus selgitab, et mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on

kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav

sissetulek iseenda ja lapse ülalpidamise tagamiseks. Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et

lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lastest lahus elava vanema

panus. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on

terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud

alammääras.

23. Riigikohus on seisukohal, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille

eest see vanem vastutab, st tuleb arvestada ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise

vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes

osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla

erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13).

24. Kostja on seisukohal, et ta täidab lapse ülalpidamiskohustust lapsele asjade ostmisega.

Kohus märgib, et lapse ülalpidamiskuludeks arvestatakse eelkõige eluaseme- ja toidukulud,

riided, jalanõud, haridus, tervishoid, transpordikulud, vabaaja kulu, hügieen. Kohus ei jaga

kostja seisukohata, et asjade ostmine on ülalpidamiskohustuse täitmine. Elatise väljamõistmise

eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete

vahendite tagamine. Kohus rõhutab, et ülalpidamiskohustus on rahaline nõue vanema vastu,

kelle juures laps ei ela või ei osale lapse kasvatamises.

25. Kohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on

lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15;

13.02.2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41).

26. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja elatise PKS § 101 sätestatud

miinimummääras alates hagiavalduse kohtule esitamisest ehk alates 21.05.2025. a. Elatis

mõistetakse välja muutuva suurusena kuni lapse täisealiseks saamiseni ja indekseeritakse igal

aastal 01. aprillil.

27. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

28. TsMS § 173 lg 1 ja 4 järgi märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

29. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

30. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik