3-23-504/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-504

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

03.10.2025, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Urmas Präämi kaebus Rakvere Linnavalitsuse

06.02.2023. a otsuse nr 5-4/634-19 p 1.1 tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse

tuvastamiseks ning p 1.2 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Urmas Prääm, esindaja vandeadvokaat Raul

Keba

Vastustaja – Rakvere linn, esindaja Riina Männiste

Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, esindaja Jane

Adler-Potisepp

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu kaebaja avaldus kaebuse muutmiseks ja lubada kaebajal minna üle

Rakvere Linnavalitsuse 06.02.2023. a otsuse nr 5-4/634-19 punktide 1.1 ja 1.2

tühistamise nõuetelt nende punktide õigusvastasuse tuvastamise nõuetele.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.11.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

3-23-504

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Urmas Prääm (edaspidi ka kaebaja) on aadressil Ristiku tn 5, Rakvere linn (katastritunnus

66301:019:0980) asuva kinnistu omanik. Kinnistul paiknevad ehitisregistri andmetel elamu

(ehitisregistri kood 108009910), majandushoone (ehitisregistri kood 108009911) ja kaev

(ehitisregistri kood 220510470).

2. Projekteerija Külli Õisma esitas 27.07.2022 Rakvere Linnavalitsusele ehitisregistri kaudu

ehitusloa taotluse nr 2211271/23701 Ristiku tn 5 kinnistul asuva abihoone ümberehitamiseks

ja väikesemahuliseks laiendamiseks (taotluse menetluse väljavõte ehitisregistrist koos

menetluses esitatud märkustega digitaalse toimiku lehtedel (dtl) 11–17). Taotlusele lisatud

abihoone ümberehitusprojekti (dtl 41, seletuskiri dtl 42–60) järgi oli omaniku sooviks, et

pööninguga abihoone, mille esimesel korrusel on garaaž, saunaruumid ja puukuur, teisele

korrusele ehitatakse välja tööruum ja WC, kinnistul olemasolevat kanalisatsioonitrassi

pikendatakse kinnistu sees saunani ning abihoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid.

Ehitusprojekti seletuskirjas on märgitud, et kinnistul on olemas liitumine ühisvoolse

kanalisatsiooniga, torustik on liitumispunktist välja ehitatud kuni elamuni ning sama trassi

pikendatakse saunani. Saunaukse kõrval paiknevat kanalisatsioonimahutit ei lammutata,

kuivõrd sinna saab vihmarennidest suunata kastmiseks kasutatava sademevee. Veel tuleneb

ehitusprojekti seletuskirjast ja asendiplaanist, et kinnistul asuval elamul on olemas

ühisveevarustus ning abihoonel on veevarustus puurkaevu baasil, mis paikneb kinnistul elamu

ja abihoone vahel ning olemasoleva ja rajatava kanalisatsioonitrassi läheduses. Puurkaevu

vesi ei ole joogivesi, vaid olmevajadusteks kasutatav vesi, sooja vett tehakse puuküttega

pliidil.

3. Ehitusloa taotlusele määrati menetleja 28.07.2022 ja see saadeti esmakordselt välisele

kooskõlastajale 04.08.2022. Projekteerija esitas taotluse täpsustatud versioonid ehitisregistris

17.08.2022, 05.09.2022, 21.09.2022, 30.12.2022, 06.01.2023, 25.01.2023 ja 03.02.2023.

4.

28.11.2022. a ehitusteatisega 2211201/1389767 andis Rakvere Linnavalitsus nõusoleku

Ristiku tn 5 eluhoone juurde kuuluvale abihoonele majandushoone päikesepargi ehituseks.

5. Rakvere Linnavalitsus andis 06.02.2023 otsusega nr 5-4/634-19 (dtl 26–30) loa

abihoone, asukohaga Rakvere linn Ristiku tn 5, laiendamiseks järgmiste tingimustega.

1)

Esitatud ehitusprojektiga ei ole täidetud põhjaveekaitsenõudeid ja puurkaevu hooldusala

nõudeid – kaev (ehitisregistri kood 220510470) lammutada. Puurkaevu lammutamiseks tuleb

hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omavalt isikult tellida puurkaevu lammutamise projekt

ja lasta puurkaev lammutada. Projekte ja töid on pädevad tegema hüdrogeoloogiliste tööde

tegemise tegevusluba omavad ettevõtted.

2)

Kinnistu kanalisatsioonitorustiku ümberehitamiseks tuleb esitada ehitusteatis ja

ehitusprojekt.

Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

5.1. Kuigi esitatud oli ehitusloa taotlus, on antud ehitustegevus teatisekohustuslik. 28.07.2022

on ehitisregistri menetluses tehtud valik: lisan ehitised kooskõlastusringile ja ADS saatmine.

See tähendab, et teatisega esitatud andmed vajasid täiendavat kontrolli ja tulenevalt

ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg-test 5 ja 6 algas ehitusloa menetlus. Ehitusteatise menetluse

3-23-504

käigus esitasid enda märkused, seisukohad ja tingimused Päästeameti Ida päästekeskus ja

Keskkonnaamet. Kontrolli tulemusena esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina.

5.2. Ehitusprojektiga on soovitud abihoone laiendamisega kavandatava ehitustegevuse käigus

paigaldada ja muuta hoone tehnosüsteemi ning pikendada maaüksusel olemasolevat

kanalisatsioonitorustikku (EhS § 4 lg-d 3 ja 5). Ehitusteatise alusel ehitamisel tuleb järgida

ehitisele ja ehitamisele esitavaid nõudeid, sh asjakohasel juhul hügieeni, tervise ja keskkonna

nõudeid (EhS § 11 lg 2 p 3) ning kasutusotstarbest ja kasutamisest tulenevaid nõudeid ehk

seisundinõudeid, sealhulgas korrashoiunõudeid (EhS § 11 lg 2 p 10). Ehitis peab kogu oma

kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. Ehitada

tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid, ning

kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsendustega. Ehitusprojekti ehitisele nõuetele

vastavuse hindamisel ilmnes vajadus esitada ehitisele täiendavaid nõudeid, mis puudutavad

eelkõige keskkonnaohutust. Keskkonnaohutuse hindamisel tuleb lähtuda ka veeseadusest

(VeeS).

5.3. Kanalisatsioonitorustikku on soovitud pikendada puurkaevu hooldusalas. Ehitusprojekti

veevarustuse ja kanalisatsiooni osa ei vasta majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määruse

nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus nr 97) §-s 20 sätestatud nõuetele. Ehitusprojekt peab

olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise

sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust (EhS § 13 lg-d 1 ja 2). Menetlusse oli kaasatud

Keskkonnaamet, kelle pädevuses on juhtida tähelepanu seadusest tulenevatele

keskkonnaohutuse alastele kohustustele ja keeldudele. Keskkonnaamet juhtis tähelepanu, et

kinnistul on ebaseaduslik puurkaev, mille osas ei ole täidetud põhjaveekaitsenõudeid ning mis

on ohuks kogu linna põhjaveele. Vastavalt VeeS § 154 lg 5 p-dele 3, 5 ja 7 on puurkaevu

hooldusalal keelatud põhjavee saastumise vältimiseks tegevus, mis võib ohustada

põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette

(autode parkimiskoht) ning sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht, samuti

on keelatud hooldusalasse kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ning heitvee

või saasteainete pinnasesse juhtimine. Eelnevast lähtuvalt asus Keskkonnaamet seisukohale,

et puurkaev tuleks EhS § 128 alusel lammutada. Kui puurkaev on reaalselt olemas, siis

kehtivad hooldusala nõuded olenemata sellest, kas puurkaev on kantud Eesti looduse

infosüsteemi (EELIS) või mitte. Hooldusala nõue on loodud põhjavee saastumise vältimiseks

ja ka teiste inimeste kaitseks, kes soovivad põhjavett puurkaevude kaudu joogiveeallikana

kasutada. Seetõttu ei ole aktsepteeritav, et VeeS-st tulenevaid puurkaevu hooldusala nõudeid

ei täideta. Projekteerijale on menetluse käigus juba 17.08.2022 esitatud ehitisregistrisse

märkused ehitusprojekti keskkonnaohutusnõuetega vastavusse viimiseks. Märkused on

03.02.2023. a seisuga endiselt suures osas lahendamata.

5.4. Olukorras, kus kaevu hooldusalasse jääb kaks teineteisega konkureerivat ehitist,

reoveekanalisatsioon ja puurkaev, peab haldusorgan kaaluma kas ühe ehitise likvideerimine

on proportsionaalne või mitte või on mõlema ehitise kasutamine teatud tingimustel

(ümberehitamine, muud mõju leevendamise meetmed) võimalik.

6. Rakvere Linnavalitsuse 06.02.2023. a otsuse alusel on ehitisregistris vormistatud lubav

haldusakt nr 2312996/00540 (dtl 31–38).

7. U. Prääm esitas 04.03.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis

28.04.2023. a määrusega menetlusse nõuetes tuvastada Rakvere Linnavalitsuse 06.02.2023. a

otsuse nr 5-4/634-19 p 1.1 tühisus või alternatiivselt see punkt tühistada, ja tühistada Rakvere

Linnavalitsuse 06.02.2023. a otsuse nr 5-4/634-19 p 1.2.

8. Rakvere linn ja Keskkonnaamet esitasid 29.05.2023 kaebusele vastused, milles palusid

3-23-504

jätta kaebuse rahuldamata.

9. Kohus otsustas 21.08.2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, andis

menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks ning teavitas menetlusosalisi

otsuse avalikult teatavaks tegemise ajast.

10. Vastustaja esitas kohtule 09.09.2025 täiendava tõendi ning kaasatud haldusorgan esitas

kohtule 10.09.2025 täiendavad seisukohad.

11. Kaebaja esitas 17.09.2025 kohtule enda täiendavad seisukohad, milles muu hulgas taotleb

kohtult vaidlustatud otsuse punktide 1.1 ja 1.2 tühistamise asemel nende õigusvastasuse

tuvastamist, kuna ehitusteatis koos selles esitatud kõrvaltingimustega on muutunud selle

andmisest kahe aasta möödumise tõttu kehtetuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Kaebaja palub kaebuse rahuldada järgmistel põhjustel.

12.1.

Projekteerija esitas 27.07.2022 ehitisregistri kaudu Ristiku tn 5 kinnistul asuva

abihoone ümberehitamise ja väikesemahulise laiendamise ehitusteatise, kuid ehitisregistri vea

tõttu luges register teatise ehitusloa taotluseks. Linnavalitsus ei esitanud tähtaegselt teadet

ehitusteatise täiendavaks kontrolliks, mistõttu tekkis kaebajal ehitamise õigus alates

07.08.2022. Vastustaja esitas esimesed märkused ehitusprojekti täiendamiseks 17.08.2022

ning kaebaja alustas ehitamisega 08.11.2022.

12.2.

Kaebajale seatud puurkaevu lammutamise nõue on tühine. Lammutamise ettekirjutus

on tehtud ilma riiklikku järelevalvemenetlust läbi viimata. Ühtlasi teostab riiklikku

järelevalvet puurkaevude ja salvkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade üle

Keskkonnaamet, mitte kohalik omavalitsus (EhS § 130 lg 5). Haldusakti andnud isiku

tööülesannete hulka ei kuulu riikliku järelevalve teostamine ja lammutusettekirjutuse

tegemine. Seega on lisatingimus puurkaevu lammutamiseks antud pädevust ületades.

Arvestades, et nii otsuse teinud ametiisikul kui ka Rakvere Linnavalitsusel puudub pädevus

puurkaevu hooldusala üle järelevalve teostamiseks ja puurkaevu lammutamisettekirjutuse

tegemiseks, on vaidlustatud otsuse p 1.1 näol tegemist tühise haldusaktiga.

12.3.

Kui punkti 1.1 siiski mitte tühiseks lugeda, tuleb see tühistada, kuivõrd puurkaevu

lammutamise nõudel puudub faktiline ja õiguslik alus. Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja

pädevus on piiritletud eelkõige ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimisega. Sellise

intensiivsusega õiguste piirangut nagu likvideerimist peab pädev asutus põhjalikult kaaluma

igal üksikjuhtumil eraldi. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse

(EhSRS) § 27 lg 5 kohaselt loetakse enne 01.04.1999 ehitatud tehnorajatised õiguspäraselt

ehitatuks, olenemata nende kohta käivate andmete puudumisest või puudulikkusest

ehitisregistris. Kõnealune puurkaev on rajatud orienteeruvalt 40 aastat tagasi. Puurkaev on

ehitisregistrisse kantud ning selle staatuseks on olemasolev. Seega tuleb puurkaev lugeda

õiguspäraselt ehitatuks, sõltumata sellest, et ehitisregistris puudub selle rajamise täpsem

dokumentatsioon. Asjaolu, et puurkaev ei ole leitav EELIS-st ega ole kuvatud Maa-ameti

kaardirakendusel, ei muuda seda ebaseaduslikuks. Kaebajal ei ole pädevust ega kohustust

Maa-ameti kaardirakenduse täiendamiseks. Puurkaev on rajatud aastakümneid enne EELIS

loomist ning ükski õigusakt ei kohusta kaebajat puurkaevu EELIS-sse kandma. Vastustaja ei

võimaldanud esitada kaebajal ka lammutamise nõude kehtestamisele eelnevalt vastuväiteid.

Seetõttu ei saanud vastustaja kaalutlusõigust teostada õiguspäraselt. Muu hulgas ei ole

vastustaja hinnanud kaebaja vajadust tagada enda perele varustuskindlus ootamatuteks

olukordadeks. Puurkaevu säilitamine on kaebaja jaoks eluliselt tähtis.

3-23-504

12.4.

Vaidlustatud otsuse punktis 1.2 määratud lisatingimus jääb kaebajale arusaamatuks.

Ehitusteatisega koos esitatud ehitusprojektis on linnavalitsuse nõudel kajastatud ka

olemasoleva kanalisatsioonitorustiku pikendamine abihooneni. Ehitusteatis on linnavalitsuse

poolt heaks kiidetud, seega on heaks kiidetud ka ehitusprojektis kajastatud

kanalisatsioonitorustiku lahendus. Kuna ehitusteatisega on kanalisatsioonitorustiku

laiendamine lahendatud, puudub vajadus täiendava teatise ja projekti järele. Pealegi on elamu

teenindamiseks rajatud torustik valmis ehitatud ja kasutusel. Seega isegi juhul, kui

ehitusteatise alusel kanalisatsioonitrassi abihooneni mitte laiendada, puudub olemasoleva

trassi jaoks ehitusteatise esitamise vajadus.

12.5.

Vastab tõele, et elamu kanalisatsioonirajatis asub puurkaevu hooldusalas. Vaidlustatud

haldusaktis ei ole aga kaalutud, kas ühe ehitise likvideerimine on proportsionaalne või mitte

või on mõlema ehitise kasutamine teatud tingimustel võimalik. Ehitusprojektis on välja

toodud, et kinnistule paigaldatud kanalisatsioonitorud on ehitatud nõuetekohastest

materjalidest, ühendatud hermeetiliselt ning Rakvere linnale kuuluv vee-ettevõtja Rakvere

Vesi AS on torustiku ehitusjärgselt üle vaadanud ning kasutusse lubanud. VK süsteemi

minimaalne eluiga on 50 aastat, kusjuures korrapärase hooldamise korral on põhjaveekihi vee

omaduste kahjustamine välistatud. Selliselt on nii puurkaevu kui ka kanalisatsioonitorustiku

kasutamine võimalik põhjaveele ohtu tekitamata.

12.6.

Keskkonnaministri 31.07.2019. a määruse nr 312 „Kanalisatsiooniehitise

planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud

ulatus“ rakendussätete kohaselt ei kohaldata kanalisatsiooniehitise kuja ulatust enne

01.01.2002 ehitatud kanalisatsiooniehitistele juhul, kui kuja ulatust ei ole võimalik tagada

kuja piires asuvate olemasolevate hoonete, joogivee salv- või puurkaevude või muuks kui

joogiveeotstarbeks kasutatavate puurkaevude tõttu eeldusel, et kanalisatsiooniehitisest lähtuv

keskkonnaoht ei ulatu kujast kaugemale. Ristiku tn 5 elamu oli ühendatud ühisveevärgi

kanalisatsioonitrassiga (mis paikneb kinnistul asuva puurkaevu vahetus läheduses) juba ammu

enne abihoone laiendamiseks ehitusteatise esitamist. Seega eksisteerisid

kanalisatsioonitorustik, parkimisala ja puurkaev kinnistul üheaegselt aastaid ning mingist

keskkonnakahjust juttu ei ole. Abihoone ehitusteatisega oli soov ühendada

kanalisatsioonitrassiga ka abihoone, kusjuures trassi rajamine tänapäevaste materjalidega ei

kujuta endast ohtu keskkonnale. Analoogselt eksisteerib Rakvere linnas kümneid puurkaeve,

mille lammutamist ei ole vajalikuks peetud. Vastustaja on nõudnud puurkaevu lammutamist,

vaatamata sellele, et vastustaja hinnangul ei näe ehitusteatisega esitatud ehitusprojekt kinnistu

kanalisatsioonitorustiku ümberehitamist ette.

12.7.

Ehitusteatis kehtis kaks aastat ehk kuni 06.02.2025, mistõttu on muutunud kehtetuks

ka ehitusteatise kõrvaltingimused. Kaebajal on põhjendatud huvi otsuse punktide tühisuse

ja/või õigusvastasuse tuvastamiseks, kuivõrd vastustaja võib uue menetluse käigus tugineda

enda varasematele seisukohtadele, samuti on akti õigusvastasuse tuvastamine vajalik kaebaja

menetluskulude väljamõistmiseks.

13. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta järgmistel põhjustel rahuldamata.

13.1.

Projekteerija esitas 27.07.2022 ehitisregistri kaudu ise ekslikult ehitusloa taotluse.

Ehitisregister on kuvanud automaatteavituse, et tegemist on teatisekohustusliku

ehitustegevusega. Vastustaja lähtus algusest peale ehitusteatise menetluse regulatsioonist.

13.2.

Kaebajal ei saanud tekkida ehitamise õigust alates 07.08.2022 ning kaebaja oli sellest

teadlik. 28.07.2022 ehk ehitusteatise esitamisest järgmisel päeval on ehituse peaspetsialist

alustanud menetlust ja märkinud ehitisregistris, et ehitusprojekt saadetakse

kooskõlastusringile. Taotleja meiliaadressile saadeti ehitisregistrist teade menetluse tähtaja

3-23-504

pikendamise kohta ning esimene kooskõlastamise taotlus on tehtud 04.08.2022 Päästeametile,

kes andis enda märkused projekteerijale lahendamiseks 08.08.2022. Seega oli kaebaja teadlik,

et ehitusteatise osas on alustatud täiendavat kontrolli. Ehitusteatise puhul selgus vajadus

kooskõlastada ehitamine EhS § 36 lg 5 p 2 alusel pädevate asutustega ning samuti ei olnud

esitatud ehitusprojekt vastavuses määruse nr 97 3. peatükis sätestatud nõuetega. Ehitamise

õigus tekkis alates 06.02.2023. a otsuse nr 5-4/634-19 andmisest. Kuni selle hetkeni toimus

ehitusprojekti puuduste kõrvaldamine. Määruse nr 97 3. peatükis sätestatud nõuetele vastas

ehitisregistris 03.02.2023 esitatud ehitusloa taotluse 8. versioon ning selle alusel anti

vaidlustatud otsus. Ehituse peaspetsialist ei ole andnud 06.02.2023. a otsust nr 5-4/634-19

järelevalvemenetluses ning ei ole teinud ettekirjutust. Vaidlustatud otsus on antud

ehitusteatise menetluses ning tegemist on eelkontrolliga, mis viidi läbi EhS § 36 lg 5 alusel.

Haldusakti andmine lõpetas ehitusteatise menetluse ning haldusakt on antud pädeva organi

poolt.

13.3.

Ehitusteatise menetlemise käigus hinnatakse ehitamisele eelnevalt, et ehitis vastaks

EhS §-s 11 sätestatud nõuetele ning ehitamise aluseks olev ehitusprojekt tagaks nende nõuete

täitmise. Määruse nr 97 § 24 sätestab, et kui ehitusteatisega koos tuleb ehitusseadustiku lisas 1

nimetatud juhtudel esitada ehitusprojekt, peab esitatav ehitusprojekt vastama ehitusloa

taotlemisel esitatava ehitusprojekti nõuetele. Ristiku tn 5 abihoone ümberehitamise projekti

kontroll tähendas ka veevarustuse ja kanalisatsiooni osa kontrolli. Ehitusprojektist nähtus, et

abihoone ümberehitamisega kaasneb olemasoleva kanalisatsioonitorustiku muutmine – seda

pikendatakse kinnistu sees saunani (seletuskirja p 5.5). Tegemist on ehitise tehnosüsteemi

muutmisega EhS § 4 lg 3 p 3 tähenduses. Asjaolu, et AS Rakvere Vesi on torustiku

ehitusjärgselt üle vaadanud ning kasutusse lubanud, ei ole asjassepuutuv. Olemasoleva

kanalisatsioonitorustiku pikendamine vajab eelnevalt kontrolli, et tehnosüsteem vastaks ka

pärast muutmist jätkuvalt ehitisele esitatavatele nõuetele. Linnavalitsus selgitas eelkontrolli

käigus, et ehitusprojektiga kavandatud kanalisatsioonitorustiku laiendamine võib kaasa tuua

kinnistul asuva puurkaevu kaudu ohu põhjavee saastumiseks. Sellisele seisukohale asus

Keskkonnaamet ning linnavalitsus arvestas sellega vaidlustatud otsuse tegemisel. Antud juhul

ei ole võimalik samaaegselt kinnistu kanalisatsioonitorustiku ümberehitamine ja puurkaevu

säilimine.

13.4.

Ehitusprojekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osa ei vasta määruse nr 97 §-s 20

sätestatud nõuetele. Ehitusprojektis ja selle seletuskirjas ei ole lahendatud keskkonnaohutuse

küsimus, mis tekib seoses kanalisatsioonitorustiku ehitamisega puurkaevu hooldusalale ja

millele on kooskõlastuses tähelepanu juhtinud Keskkonnaamet. Ehitusteatise ja ehitusprojekti

nõue tuleneb vajadusest lahendada olemasoleva torustiku laiendamisega kaasnev võimalik

põhjavee saastamise küsimus. Kui kanalisatsioonitorustikku ei muudetaks, ei oleks eraldi

teatist ja projekti vaja. EhS Lisa 1 kohaselt tuleb kinnistu kanalisatsioonitorustiku

ümberehitamisel või laiendamisel esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Vaidlustatud otsuse p

1.2 lisatingimus tuleneb seega eelkõige asjaolust, et ehitusteatisega esitatud ehitusprojektis on

puudused kanalisatsioonitorustiku laiendamist puudutavas osas. AS Rakvere Vesi hinnang on

antud torustikule ühiskanalisatsiooniga liitumisega seoses, mitte seoses torustiku

laiendamisega (pikendamisega) puurkaevu hooldusalale.

14. Keskkonnaamet palub jätta kaebuse järgmistel põhjendustel rahuldamata.

14.1.

Keskkonnaametil puudub seadusest tulenev õigus nõuda vana puurkaevu EELIS-sse

kandmist, kuid puurkaevude EELIS-sse kandmine on oluline, sest puurkaevu omamisega

kaasnevad seaduses sätestatud piirangud, õigused ja kohustused, sh võivad kaasneda

piirangud ka teistele isikutele (nt naabritele, kui hooldusala ulatub nende kinnistule). EELIS

3-23-504

andmekogu eesmärgiks on ühendada andmeid ruumiobjektide kohta, millega võivad kaasneda

piirangud, kohustused või õigused.

14.2.

Puurkaevu ebaseaduslikkuse osas ei ole võimalik seisukohta võtta, sest

Keskkonnaametil puudub puurkaevu rajamisega kaasnev dokumentatsioon. Tõele ei vasta

kaebaja väited, et tema kinnistul paiknev enne 01.04.1999 ehitatud puurkaev on tehnorajatis ja

see tuleks lugeda EhSRS § 27 lg 5 järgi õiguspäraselt ehitatuks.

14.3.

Hoolimata sellest, kas puurkaev on kantud EELIS-sse ning kas tegemist on seadusliku

või ebaseadusliku puurkaevuga, on puurkaevu ümbritsev ala 10 m raadiuses puurkaevu

hooldusala (VeeS § 154 lg 1 p 3 ja lg 3). Vaidlust ei ole selles, et elamu kanalisatsioonirajatis

asub puurkaevu hooldusalas. Hooldusalal on keelatud tegevus, mis võib kaasa tuua põhjavee

saastumise, sh ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette, ning kanalisatsiooni või

reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine (VeeS §

154 lg 5 p-d 3, 7). Antud juhul on vaidlusaluse puurkaevu hooldusalal parkimisplats, mis toob

kaasa ohtlike ainete pinnasesse ja põhjavette juhtimise, ning puurkaevu hooldusalale rajatakse

kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi. Parkimisalal võivad pinnasesse imbuda

mootorivedelikud või muud sõidukite kemikaalid, nt naftasaadused. Naftasaaduste näol on

vastavalt keskkonnaministri 24.07.2019. a määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja

prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja

teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise

meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete

jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ §-le 5 tegemist vesikonnaspetsiifiliste saasteainetega,

mis kujutavad endast ohtlikku ainet VeeS tähenduses (VeeS § 75 lg-d 1 ja 2). Ristiku tn 5

piirkonna põhjavesi on nõrgalt kaitstud (osaliselt kaitsmata) just maapinnalt lähtuva reostuse

suhtes. Kanalisatsiooni rajamine puurkaevu hooldusalasse võib ohustada põhjaveekihi vee

keemilisi ja mikrobioloogilisi omadusi ja veevõtuks kasutatavaid rajatisi. Nii

kanalisatsioonitorustike kui ka muude kanalisatsioonirajatiste rajamine hooldusaladesse kui

ka nende kasutamine on potentsiaalne oht põhjaveele ja puurkaevu tehnilisele seisundile

(konstruktsioonile, manteltorutagusele tsementatsioonile jne). Praktika on näidanud, et ei ole

välistatud kanalisatsioonitorustike ummistused ja rikked hooldusaladel. Seejuures on VeeS §

154 lg 5 p-s 7 toodud keeld kanalisatsiooni rajamise kohta absoluutne ehk haldusorganil

puudub kaalutlusruum, arvestamaks kanalisatsioonitorude ehitamiseks kasutatud materjale

vms.

14.4.

Hooldusala eesmärgiks on põhjavee kaitse ning tegevuse piiramine hooldusalas on

kantud põhjavee kaitse vajadusest (VeeS § 154 lg 2). VeeS § 154 lg-s 5 nimetatud tegevused

kujutavad endas ohtu põhjavee seisundile. Puurkaevu või -augu omanik või maaomanik ehk

kaebaja on kohustatud lammutama põhjavee seisundile ohtliku puurkaevu või -augu (EhS §

128 lg 1). Tegemist ei ole lammutamisettekirjutusega, vaid puurkaevu või maaomaniku

seadusest tuleneva kohustusega.

14.5.

Vastustaja on andnud haldusakti kõrvaltingimustega haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 53 tähenduses ja tegemist ei ole järelevalvemenetlusega ehk lammutamisettekirjutuse

tegemisega. Seejuures on kohaliku omavalitsuse pädevuses korraldada veevarustust ja

kanalisatsiooni ja ruumilist planeerimist. Vastustajal on ka riikliku järelevalve teostaja

pädevus ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele

vastavuse kontrollimisel ning ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja

kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimisel (EhS § 130 lg 2 p-d 3 ja 5). Seega on vastustajal

olnud pädevus vaidlusaluse kõrvaltingimuste seadmiseks. Kõrvaltingimus on õiguspärane,

sest hooldusalal võidakse teostada või teostatakse põhjavett ohustavaid tegevusi (immutatakse

3-23-504

pinnasesse ohtlikke aineid ja rajatakse kanalisatsioon), mistõttu on puurkaevu omanikul

kohustus puurkaev lammutada.

KOHTU SEISUKOHT

15. Kohus käsitleb esmalt vaidlusaluse ehitusteatise menetlusega seotud menetluslikke

küsimusi ja lahendab kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks (I). Seejärel lahendab kohus

sisuliselt kaebuse (II).

I

16. Vaidlus on tõusetunud sellest, et 27.07.2022 esitati ehitisregistris Rakvere linnale

ehitusloa taotlus muu hulgas selleks, et ehitada välja kaebajale kuuluval Ristiku tn 5 kinnistul

asuva abihoone teine korrus, ehitades sinna tööruumi ja WC. Taotlusele lisatud ehisprojekti

kohaselt soovitakse projekti raames pikendada abihooneni kinnistule juba välja ehitatud

kanalisatsioonitrassi, mis seni teenindas üksnes elamut. Kinnistul asuval elamul on olemas ka

ühisveevarustus, kuid abihoone veevarustus on tagatud kinnistul asuva puurkaevu kaudu.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et EhS Lisa 1 kohaselt ei olnud tegemist

ehitusloakohustusliku tegevusega, vaid vajalik oli esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kuigi

ehitisregistris esitati ehitusloa taotlus, on vastustaja kinnitanud, et käsitas taotlust

ehitusteatisena EhS § 35 tähenduses. Kohtule esitatud ehitisregistri kuvatõmmistest (dtl 11,

102) nähtub, et 28.07.2022 on määratud kõnealusele ehitusteatisele menetleja ja samal

kuupäeval on ehitis lisatud kooskõlastusringile, esmane kooskõlastajale saatmine on toimunud

04.08.2022. Selguse huvides nimetab kohus 27.07.2022. a ehitusloa taotlust käesolevas

otsuses edaspidi ehitusteatiseks.

17. Tulenevalt EhS § 36 lg-test 1 ja 2 teavitatakse ehitise ehitamisest pädevat asutust

elektrooniliselt ehitisregistri kaudu vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist.

Ehitamist võib alustada siis, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva

jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks

kontrollimiseks (EhS § 36 lg 2 teine lause). Tulenevalt EhS § 36 lg-st 5 tuleb kohalikul

omavalitsusel ehitusteatise saamisel vajaduse korral kontrollida, kas seoses ehitusteatises

märgitud ehitise või ehitamisega tuleb viia ehitis või ehitamine nõuetega vastavusse (p 1);

kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega (p 2); esitada ehitisele täiendavaid

arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid (p 3); või kaasata kinnisasja omanik

või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik (p 4). Kui asjas esinevad eelnevalt viidatud (EhS

§ 36 lg-s 5 sätestatud) alused, siis tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda ehitusloa menetluse,

sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast, ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest,

ning anda kontrolli tulemusel esitatavad nõuded haldusaktina (EhS § 36 lg 6).

18. EhS § 37 järgi võib ehitusteatise alusel ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise

esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates.

Praegusel juhul andis Rakvere Linnavalitsus ehitusteatise menetluse tulemusel täiendavate

nõuetega haldusakti 06.02.2023. Seetõttu tuleb nõustuda kaebaja 17.09.2025. a avalduses

märgituga, et käesoleva otsuse tegemise ajaks on Rakvere Linnavalitsuse 06.02.2023. a

otsusega nr 5-4/634-19 antud ehitamise õigus lõppenud ning kohtul ei ole enam võimalik seda

haldusakti ka selles seatud kõrvaltingimuste osas tühistada. Tulenevalt HMS § 61 lg-st 2

kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud

õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui

kehtivuse kaotanud haldusaktil puudub pärast selle kehtivusaja möödumist mõju ning

tühistamiskaebus on seetõttu muutunud ainetuks, esineb alus menetluse lõpetamiseks (vt nt

Riigikohtu 23.12.2024. a määrus nr 3-21-1862, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). Lähtuda

tuleb analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2.

3-23-504

19. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust

haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda

taotleb (HKMS § 152 lg 2). Kaebaja on taotlenud kohtult Rakvere Linnavalitsuse 06.02.2023.

a otsuse punktide 1.1 ja 1.2 õigusvastasuse tuvastamist ning kohtu hinnangul on see kaebaja

õiguste kaitseks ka vajalik. Seetõttu lubab kohus kaebajal minna üle Rakvere Linnavalitsuse

06.02.2023. a otsuse punktide 1.1 ja 1.2 tühistamise nõuetelt nende punktide õigusvastasuse

tuvastamise nõuetele ning lahendab järgnevalt käesolevas otsuses lisaks alternatiivselt esitatud

Rakvere Linnavalitsuse 06.02.2023. a otsuse punkti 1.1 tühisuse tuvastamise nõudele

nimetatud õigusvastasuse tuvastamise nõuded.

II

20. Rakvere Linnavalitsus andis 06.02.2023. a otsusega nr 5-4/634-19 (dtl 26–30) kaebaja

kinnistul paikneva abihoone laiendamiseks ehitamisõiguse tingimustel, et kaebaja lammutab

kinnistul paikneva puurkaevu (otsuse p 1.1) ja esitab kinnistu kanalisatsioonitorustiku

ümberehitamiseks ehitusteatise ja ehitusprojekti (otsuse p 1.2). Kohus mõistab, et tegemist on

lisatingimustega haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks HMS § 53 lg 1 p

3 tähenduses. Vastustaja on võtnud otsuse andmisel aluseks juba eelnevalt viidatud EhS § 36

lg-d 5 ja 6, § 37 ja Lisa 1, samuti EhS § 128, VeeS § 208 ja § 154 lg 5 p-d 3, 5 ja 7 ning HMS

§-d 4, 6 ja 43.

21. HMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt on üheks haldusakti andmise menetluse lõppemise

võimaluseks haldusakti teatavakstegemine. Tulenevalt HMS §-st 54 on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel

ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Enne

haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus,

suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 1).

Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja

vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6 lg 1). HMS § 56 lg 1

kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema

kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele

kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb

märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel

antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti

andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile

seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ning

kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning

õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS

§ 4). Koormava haldusakti põhjendused peavad võimaldama adressaadil otsuse tegemise

põhjust mõista ning hinnata otsuse õiguspärasust ja samuti tagama kaebeõiguse reaalse

teostamise võimaluse (vt nt Riigikohtu 10.11.2022. a otsus nr 3-19-292, p 16 ja seal viidatud

kohtupraktika).

22. Praegusel juhul on vastustaja talle 27.07.2022 esitatud ehitusteatise menetlemisel pidanud

vajalikuks kooskõlastada ehitamine pädevate asutustega (EhS § 36 lg 5 p 2) ning leidnud, et

ehitamine tuleb viia nõuetega vastavusse (EhS § 36 lg 5 p 1). Ehitusteatisele linnavalitsuse

poolt esitatud märkused (dtl 11–17) on olnud enamasti seotud projekti veevarustuse ja

kanalisatsiooni osa täiendamise vajadusega (määruse nr 97 § 20) ning nendes on viidatud

3-23-504

keskkonnaohutusele (vt nt 17.08.2022, 13.09.2022, 29.12.2022 ja 06.01.2023 tehtud

märkused; dtl 15, 14, 13, 12). Samuti on vastustaja palunud ehitusteatise menetluses

seisukohta Keskkonnaametilt kui loodus- ja keskkonnakaitse korraldamisega tegelevalt

valitsusasutuselt. Kohtu hinnangul on vastustaja selline tegevus kooskõlas nii ehitusteatise

esitamise kohustuse üldiste eesmärkidega kui ka EhS §-st 8 tuleneva ohutuse põhimõttega.

Viimati nimetatud sätte kohaselt on ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega

seonduv muu tegevus ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, riigi

julgeolekule või riigikaitse objektile. Seejuures hõlmab ehitise ja ehitamise ohutus

loodusväärtuse kaitset.

23. Puudub vaidlus, et ehitusteatisele lisatud ehitusprojektis oli ette nähtud pikendada Ristiku

tn 5 kinnistule kuni seal paikneva elamuni välja ehitatud kanalisatsioonitrassi abihoones asuva

saunani (ehitusprojekti asendiplaan, dtl 41, ja seletuskirja p 5.5, dtl 51). Samuti puudub

ehitusprojekti asendiplaani pinnalt vaidlus selles, et kavandatav kanalisatsioonitrassi pikendus

kulgeb väga lähedalt mööda kinnistul paiknevast puurkaevust. Kaebaja sõnul orienteeruvalt

40 aastat tagasi rajatud puurkaevu olemasolu kinnistul kinnitab kanne ehitisregistris. Küll ei

ole kõnealune puurkaev kantud ruumiobjektina EELIS andmekogusse ning seda ei ole

kuvatud Maa-ameti kaardirakendusel.

24. Kohus nõustub vastustaja ja Keskkonnaametiga, et looduses olemasoleva puurkaevu

puhul rakenduvad sellele VeeS-st tulenevad nõuded, hoolimata sellest, kas puurkaev on

kantud EELIS andmekogusse ja Maa-ameti kaardirakendusele või mitte. Samuti ei oma kohtu

hinnangul VeeS-st tulenevate nõuete rakendumisse puutuvalt tähtsust see, kas pidada

puurkaevu rajatuks seaduslikult või ebaseaduslikult.

25. VeeS § 154 lg 1 loetleb rajatised, millel on hooldusala ehk mida ümbritseval maa- või

veealal on 10 meetri ulatuses põhjavee saastumise vältimiseks teatud tegevused piiratud (vt ka

VeeS § 154 lg-d 2 ja 3). VeeS § 154 lg 1 p 3 kohaselt on selliseks rajatiseks muu hulgas

puurkaev, mille kaudu võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas või võetakse

tootmisvett. Nimetatud säte ei sea hooldusala olemasolu eelduseks seda, et puurkaevust

võetavat vett kasutataks joogiveena. Tulenevalt VeeS § 154 lg-st 5 on hooldusalal põhjavee

saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Sama

säte loetleb selliste tegevuste näiteid. Muu hulgas on hooldusalal keelatud ohtlike ainete

juhtimine pinnasesse ja põhjavette (VeeS § 154 lg 5 p 1) ning kanalisatsiooni või reovee

kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnassesse juhtimine (VeeS § 154 lg 5

p 7). Eeltoodus väljendub seadusandja hinnang, et puurkaevu hooldusalal ohtlike ainete

pinnasesse ja põhjavette juhtimine, hooldusalale kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi

rajamine ja seal heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine võib ohustada põhjaveekihi vee

omadusi, ning on seetõttu keelatud.

26. Kohus leiab, et vastustaja on tulenevalt eespool välja toodud VeeS nõuetest õiguspäraselt

juhtinud ehitusteatise menetluse käigus projekteerija tähelepanu projekti veevarustuse ja

kanalisatsiooni osa täiendamise vajadusele. Vastustaja on asjakohaselt tuginenud ka

Keskkonnaameti viidetele, et kinnistul paikneva puurkaevu hooldusalas asuvad nii

olemasolev kanalisatsioonitrass kui ka parkimisala, millest koosmõjus VeeS § 154 lg 5 p-dega

1 ja 7 on võimalik järeldada, et tegemist on põhjavee seisundile ohtliku puurkaevuga EhS §

128 tähenduses. Viimati viidatud säte paneb puurkaevu omanikule või maaomanikule

kohustuse põhjaveeseisundile ohtlik puurkaev lammutada. Eelnevat arvestades on vastustaja

kohtu hinnangul asjakohaselt suunanud projekteerijat ehitusteatise menetluse käigus sellele, et

täiendada projekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osa ning lammutada seejuures kinnistul

olev puurkaev. Vastustaja ei saanud tulenevalt VeeS § 154 lg 5 p-st 7 lubada puurkaevu

3-23-504

säilimisel kanalisatsioonitrassi pikendamist projektis märgitud viisil. Puurkaevu

lammutamisel tuleb aga muuta ka projekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osa, sealhulgas

lahendada küsimus abihoone edaspidisest veevarustusest. Sisuliselt samadele asjaoludele on

vastustaja tuginenud vaidlustatud otsuses kõrvaltingimuste seadmise põhjendamisel, selle

erinevusega, et kuna ehitusprojekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osa jäi projekteerija poolt

täiendamata, nägi vastustaja ühe tingimusena ette kinnistu kanalisatsioonitorustiku

ümberehitamiseks eraldiseisva ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamise.

27. Kuigi vastustaja ei ole otsuses selgelt kaalunud abihoone laiendamisel veevarustuse ja

kanalisatsiooni erinevaid võimalikke lahendusi (ehk seda, kas ja millistel tingimustel oleks

võimalik puurkaev säilitada), on otsusest siiski selgelt järeldatav vastustaja seisukoht

Keskkonnameti poolt välja toodud asjaolude erilise kaalukuse kohta. Kaebaja poolt

kohtumenetluses ega projekteerija poolt ehitusteatise menetluses esitatud väited (ennekõike

22.08.2022. a, 26.09.2022. a, 30.12.2022. a ja 18.01.2023. a vastused menetleja märkustele;

dtl 15, 14, 13, 12) ei anna kohtule alust arvata, et vastustaja oleks jätnud kaebajale abihoone

laiendamiseks veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse osas tingimuste seadmisel

(sealhulgas nende andmisel erinevate valikute hulgast valiku tegemisel) mõne erilist tähtsust

omava asjaoluga arvestamata. Kohtu hinnangul ei kujuta endast sellist asjaolu kaebaja poolt

kohtumenetluses väidetu, et puurkaevu säilitamine on kaebaja jaoks eluliselt tähtis, kuna

tagab tema perele varustuskindluse ootamatuteks olukordadeks. Tegemist on küll eluliselt

mõistetava huviga, kuid see ei annaks kohtu hinnangul vastustajale õigust lubada

kanalisatsioonitrassi pikendamist alal, kus see on VeeS § 154 lg 5 p 7 kohaselt selgelt

keelatud.

28. Ehitusteatise menetluses vastustaja poolt märkuste esitamisega on vastustaja kohtu

hinnangul nõuetekohaselt täitnud enne haldusakti andmist HMS § 40 lg-st 1 tuleneva

ärakuulamiskohustuse.

29. Eeltoodu pinnalt asub kohus seisukohale, et vastustajal oli tulenevalt EhS § 36 lg-test 5 ja

6 pädevus ehitusteatise menetluses kaebajale 06.02.2023. a otsuse punktis 1.1 puurkaevu

lammutamist käsitleva tingimuse seadmiseks, kuivõrd puurkaevu säilimise korral ei olnuks

vastustajal võimalik ehitusteatisele lisatud ehitusprojekti veevarustuse ja kanalisatsiooni osa

kooskõlastada ja koosmõjus sama otsuse punktiga 1.2 oli tegemist nõudega ehitusprojekti

nõuetega vastavusse viimiseks. Tegemist ei ole seetõttu punkti 1.1 puudutavas osas tühise

haldusaktiga HMS § 63 lg 2 p 3 tähenduses. Samuti oli käesolevas otsuses eespool esitatud

põhjendustel nii 06.02.2023. a otsuse punktis 1.1 kui ka punktis 1.2 abihoone laiendamisele

esitatud tingimuste seadmine vastustaja poolt õiguspärane.

30. Eelnevast tulenevalt puuduvad alused kaebaja kaebuse rahuldamiseks ning see tuleb jätta

tervikuna rahuldamata.

31. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtule

kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 viimane lause).

32. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot (maksekorralduse kviitung dtl

62) ning kandnud õigusabikulusid kokku 2088 eurot (1344 eurot+744 eurot; arved dtl 134–

135, 144–145). Vastustaja ei ole kohtule väljamõistetavate menetluskulude kohta andmeid

esitanud. Lähtudes HKMS § 108 lg-st 1 ja § 109 lg 1 viimasest lausest, jätab kohus nii

kaebaja menetluskulud kui ka vastustaja võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)