2-25-712/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-712

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi V R vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

17 511.89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-

4697);

hageja lepinguline esindaja A L (osaühing GS Core, e-post

xxx);

kostja V R (isikukood xx).

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja osaline loobumine hagiavalduses märgitud põhisumma 498.62 euro,

intresside 767.65 euro, laenuhaldustasu 23.60 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

1853.61 euro nõudes.

2. Rahuldada hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697) hagi kostja V R

(isikukood xx) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.

3. Mõista kostjalt V R’ilt (isikukood xx) hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood

559310-4697) kasuks välja põhivõlg 9972.37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

2924.65 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot, viivis põhivõlalt 9972.37 eurolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 04.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud 25% ulatuses Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697)

kanda ja 75% ulatuses V R (isikukood xx) kanda.

5. Mõista kostjalt V R’ilt (isikukood xx) hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood

559310-4697) kasuks välja menetluskulud 75% ulatuses, s.o summas 1002.75 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal V R’il (isikukood xx)

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

2-25-712

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagastada hagejale Rediem Capital AB käesoleva kohtumääruse jõustumisel osalise hagist

loobumise tõttu riigilõiv 70 eurot, mis kanda osaühingu GS Core arvelduskontole nr xxx

Swedbank.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2

100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

2-25-712

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

Rediem Capital AB esitas 15.01.2025 hagiavalduse V R vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul

kostjalt hageja kasuks välja mõista kostja ja xxx vahel sõlmitud refinantseerimislaenulepingust

tulenev põhivõlg 10 470.99 eurot, intress 767.65 eurot, laenuhaldustasu 23.60 eurot,

sissenõudekulud 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 4009.12 eurot, põhivõlalt arvestatud

viivis 0,0581% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes

seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt,

riigilõiv 1050 eurot, õigusabikulud 134.20 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks xxx ja kostja vahel 18.11.2022 sõlmitud

refinantseerimislaenuleping. Kostja jättis oma lepingujärgsed kohustused täitmata, mistõttu ütles

xxx lepingu 27.03.2023 üles. 01.09.2024 loovutas xx kostja vastase nõude Rediem Capital AB-le

koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

Harju Maakohus võttis 17.03.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

17.03.2025 kohtumäärus on kostjale toimetatud kätte TsMS § 314¹ alusel 21.03.2025. Hageja

25.04.2025 menetlusdokumendi on kostja saanud kätte kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu

18.05.2025.

2-25-712

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

14.04.2025 määras kohus hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks ja nõude ümberarvestuse

esitamiseks.

25.04.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et kostja sai laenu 9972.37

eurot ja tagasimakseid ei ole tehtud. Hagi esitamise seisuga 15.01.2025 oli ümberarvestuse

kohaselt sissenõutavaks muutunud viivis 2155.51 eurot.

Lisaks avaldas hageja, et loobub nõudest kostja vastu põhivõlga 9972.37 eurot, sissenõudmisega

seotud kulu 20 eurot, viivist 2155.51 eurot ja põhivõlalt 9972.37 eurot VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud seaduslikus määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast arvestatud

edasiulatuvat viivist ületavas osas.

Osaline loobumine

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Hageja on esitanud 25.04.2025 menetlusdokumendis osalise loobumine avalduse hagiavalduses

märgitud põhisummas 498.62 eurot, intresside 767.65 eurot, laenuhaldustasu 23.60 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 1853.61 euro nõudes. Kohus võtab hagist osalise loobumise

käesoleva tagaseljaotsusega vastu, millega ühtlasi lõpetab antud nõuetes menetluse.

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;

2-25-712



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis

võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.

Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et enne laenulepingu

sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet suure põhjalikkusega. Selleks esitas

kostja ise oma krediidivõimet puudutavaid andmeid ja krediidiandja viis läbi ka täiendava

andmete kontrolli. Kostja esitatud andmete põhjal töötas ta tähtajatult tööandjate xxx juures,

tema regulaarne netosissetulek oli 1600 eurot kuus, finantskohustused 150 eurot kuus, ta elas

endale kuuluvas korteris ja tal polnud ülalpeetavaid. Kostjale jäi esitatu põhjal igakuiselt vaba

raha 1450 eurot. Laenuandja kontrollis kostja finantsseisundit kostja kontoväljavõttelt, kinnitas

kostjal püsiva ja piisava suurusega sissetuleku olemasolu. Kostja kontoväljavõttega tõendatud

netopalga ja puhkusetasu laekumine xxxlt oli lepingueelsel kuuel kuul kokku 8154.97 eurot ehk

keskmiselt 1359.16 eurot kuus. Kostja tõendatud netotulu oli seega laenukohustuste tasumiseks

igati piisav. Kostja konto ei olnud arestitud, neilt ei nähtunud makseid hasartmängukorraldajatele

ega inkassofirmadele, mis viidanuks võimalikele täitmata kohustustele või makseraskustele.

Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu

maksehäireregistritesse. Maksehäireregistri päringu vastuse kohaselt ei olnud kostjal

maksehäireid. Seega oli kostja usaldusväärne maksejõuline laenutaotleja, kes ei olnud

makseraskustes. Kostjale laenulepingu tagajärjel tekkinud kohustus tasuda kuumakseid –

esimene makse 219.65 eurot, järgmised 262.20 eurot kuus - oli mõistliku kahtluseta kostjale

jõukohane. Krediidiandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita.

Krediidiandja täitis oma lepingueelset kohustust kohaselt.

Hageja ei ole toonud välja, et mis suuruses majapidamiskuludega arvestati, kohtule esitatud

asjaoludest näib, et majapidamiskulude suurust kostjalt endalt ei küsitud. Kostja pangakonto

väljavõttelt nähtuvad suures ulatuses kanded oma kontode vahel, kuid ei nähtu, et kostja teist

konto väljavõtet oleks küsitud ja analüüsitud. Kohus on seisukohal, et krediidiandja kogutud

teave ei võimaldanud teha lepingu sõlmimisel kostja sissetulekute ja kohustuste kohta

objektiivseid järeldusi.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid

tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Hageja toob välja, et kostja sai laenu 9972.37 eurot ja

tagasimakseid ei ole tehtud. Hagi esitamise seisuga 15.01.2025 oli ümberarvestuse kohaselt

sissenõutavaks muutunud viivis 2155.51 eurot.

Võttes arvesse, et kostja ei ole lepingu alusel teinud tagasimakseid, on kohtu hinnangul leping

VÕS § 416 alusel kehtivalt üles öeldud. Eelnevast tulenevalt on hageja nõude ümberarvestus

põhjendatud.

2-25-712

Hageja nõuab põhivõlalt 9972.37 eurolt edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras arvestatud viivist alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni,

tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

Hageja sissenõutavaks muutunud viivis tagaseljaotsuse tegemise seisuga on 2924.65 eurot,

vastavalt järgnevale arvestusele:

-

põhivõlg 9972.37 eurot, periood 16.01.2025 - 30.06.2025, viivisemäär 11.15% aastas,

summa 505.69 eurot;

-

põhivõlg 9972.37 eurot, periood 01.07.2025 - 03.10.2025, viivisemäär 10.15% aastas,

summa 263.45 eurot;

-

2155.51 eurot + 505.69 eurot + 263.45 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 9972.37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2924.65 eurot, sissenõudmiskulu 20

eurot, viivis põhivõlalt 9972.37 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

04.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

Riigilõivu tagastamine

TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja

loobub hagist.

Hageja toob välja, et hagilt on tasutud riigilõiv 1050 eurot. Hagilt hinnaga 13 259.80 eurot

kuulub tasumisele riigilõiv 910 eurot. Seega on alternatiivset nõuet arvestades tasutud hagilt

riigilõivu 140 euro võrra ettenähtust rohkem. Hageja palub hagilt enam tasutud riigilõivu

tagastada kontole, millelt hagi eest täiendav riigilõiv tasuti, s.o OÜ GS Core kontole nr xxx

Swedbank.

Kohus nõustub, et uue hagihinna järgi oleks pidanud hageja tasuma riigilõivu (1050-910) 140

eurot vähem. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel saab hageja taotleda sellest pool tagasi, s.o 70 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagejale pool enamtasutud

riigilõivust, so 70 eurot OÜ GS Core arvelduskontole nr xxx Swedbank.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hageja esialgne hagihind oli 17 511.89 eurot ning pärast hagi osalist loobumist oli hagihinnaks

13 259.80 eurot. Kohus rahuldas tagaseljaotsusega hageja ümberarvestuse järgse nõude. Seega

rahuldas kohus hageja esialgsetest nõuetest ligi 75%. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 25% ulatuses hageja kanda ning 75% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 1050 eurot ja

õigusabikulud 427 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud riigilõivu 1050 eurot, kuid

hagist loobumisel tuli uuelt hagilt hinnaga 13 259.80 eurot tasuda riigilõiv 910 eurot. Riigilõiv

2-25-712

910 eurot on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud

kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole käibemaksukohuslane, ega saa

käibemaksu tagasi arvestada.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 80

eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 80 eurot on põhjendatud. Kohtu hinnangul on hagi

koostamise kulu 134.20 eurot koos käibemaksuga põhjendatud. Põhjendatud on ka

kohtunõudega tutvumisele ja 25.04.2025 vastuse koostamise ajakulu 3 tundi. Hageja

õigusabikulud on põhjendatud summas (134.20 + 3x80 + km) 427 eurot.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (910+427) 1337 eurot, millest kostja kanda

jääb 75% ehk 1002.75 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik