2-24-2880/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Kohtujurist

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2880

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu hagi O. N. vastu kahju hüvitise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 063,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829),

asukoht Pärnu mnt 141 Tallinn 11314

Hageja lepinguline esindaja: A. L.; e-post: XXX

Kostja: O. N. (isikukood XXX), elukoht XXX

Kostja lepinguline esindaja: I. K.; e-post: XXX

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

hagi O. N. vastu.

2. Mõista O. N.lt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu kasuks välja kahjuhüvitis 2139,31 eurot.

3. Mõista O. N.lt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu kasuks 20.02.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 9,51 eurot ja

edasiulatuv viivis alates 21.02.2024 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause järgses

määras.

4. Jätta menetluskulud kostja O. N. kanda.

5. Määrata kindlaks AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu menetluskulud 913 eurot ja mõista need O. N.lt välja.

6. Välja mõista O. N.lt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu hagi O. N. vastu kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja

mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis summas 2139,31 eurot, viivis põhinõudelt seisuga

20.02.2024 summas 9,51 eurot ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja kui kindlustusandja kindlustanud hotelli X hoone ja selles

asuva vara. Kindlustusvõtjaks on N OÜ. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on

300 eurot. 07.01.2024 sai hageja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt vandaalitses

kostja 06.01.2024 X Hotellis ja kahjustas hotelli vara koridoris ja toas nr 315.

Kindlustusvõtja teatas toimunud lõhkumisest politseile, kes tuli sündmuskohale ja viis kostja

hotellist minema. Koos kahjuteatega esitas kindlustusvõtja hagejale fotod lõhutud esemetest.

Kahjustada said uks, aken, triikimiskomplekt, aurutriikraud, peegel, TV pult, WC poti prill-

laud, toa 315 siseviimistlus, kolmanda korruse trepikoda. Kahjustatud vara nimekirja

kohaselt on kahju suurus kokku 2512,58 eurot, millest hageja hüvitas 2139,31 eurot.

3. Hageja esitas 24.01.2024 kostjatele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Hageja palus kahju

hüvitada hiljemalt 07.02.2024. Kostja kahju ei hüvitanud.

4. 20.02.2024 teatas politsei hagejale, et kostja on 06.01.2024 X hotellis toime pandud

varavastase süüteo eest vastutusele võetud ning tema suhtes koostatud üldmenetluse otsus on

jõustunud.

5. Kostja vastab 06.04.2024 kohtule edastatud vastuses hagile, et ei nõustu tema suhtes esitatud

haginõude suurusega. Kostja tunnistab haginõuet summas 700 eurot, ülejäänud osas palub

kostja kohtul hagi jätta rahuldamata.

6. Kostja märgib, et suures osas ei vasta hagiavalduse asjaolud tõele. Tõele vastab hagis üksnes

see, et hotellis toimus 06.01.2024 hagis märgitud intsident ja kostja tekitas hotellile kahju

summas 700 eurot. 30.01.2024 karistati kostjat väärteoasjas nr 2315,24,000180 rahatrahviga

summas 400 eurot.

7. Kostja esitas hotelli juhatusele 08.01.2024 ettepaneku asja kohtuväliseks lahendamiseks.

Ettepaneku kohaselt pidas kostja hotelli raamatupidaja poolt nimetatud kahjusummat 2500

eurot ülemäära kõrgeks ja pakkus kahjusummaks 700 eurot. Kuivõrd kostja lepingulise

esindaja saadetud e-kirjale mingit vastust ei järgnenud, saatis kostja esindaja uue e-kirja

31.01.2024. Kostja lisas selles kirjas, et ta olles ise ehitajana tegev, võib organiseerida kiirelt

remondi teostamise hotellis, et kahju heastada.

8. Hotellist vastati samal päeval, et kahjusumma on antud juba kindlustusettevõtjale ja nemad

seda summat ei muuda – „kokkulepe on võimalik ainult koos kindlustusseltsiga“. Veel väitis

hotell, et 11.01.2024 saatis hotell kostjale vastuskirja, kuid kostja ega kostja lepinguline

esindaja ei ole seda kirja saanud. Kostja palus seepeale teatada kindlustusandjale kostja

vastuväite esitamisest ja edastada neile kostja vastuväide kahjusummale. Hotell vastas, et

nende kalkulatsioonid on õiged ja kindlustusandja ekspert on selle heaks kiitnud. Selle peale

küsis kostja esindaja kindlustusandja nime, millele hotell vastas, et kindlustusandja võtab ise

ühendust. Ei hotell ega kindlustusandja rohkem kostjaga ei suhelnud ning ühtegi pöördumist

ei ole kostja ega kostja lepingulise esindaja poole tehtud.

9. Kostja väitel ei vasta tõele hageja väide selle kohta, et hageja on kostjale esitanud 24.01.2024

kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Igal juhul, ei ole kostja seda nõuet kätte saanud.

Nagu eelnevast näha, ei jõudnud ka kostja lepingulise esindajani üks 11.01.2024 väidetavalt

saadetud e-kiri. Kostja on seisukohal, et kui vastavalt hagile lisatud maksekorraldusele oli

12.01.2024 kindlustusvõtjale hüvitis nõutud summas hageja poolt juba välja makstud, siis ei

soovinud hageja ega kindlustusvõtja enam mingeid kokkuleppeid sõlmida, sest see

tähendanuks ju, et raha on kantud üle liiga palju ja siis tuleks osa raha tagasi kanda.

10. Kostja jääb seisukoha juurde, et kahju on tema poolt põhjustatud maksimaalselt 700 euro

ulatuses ja seda ületav summa on põhjendamatu.

11. Remondikalkulatsiooni kohta märgib kostja, et punktides 1-6 märgitud esemete väärtusele

summas 577 eurot kostjal vastuväiteid ei ole. Kostjal on vastuväited punktidele 7-10 (töövõtt,

lisanduvad riiklikud maksud, kulumaterjalid ja saamata jäänud tulu).

12. Esiteks, kui kindlustusvõtja pöördub vastava ettevõtja või ettevõtte poole, siis kalkulatsioonis

ei märgita kunagi töövõtu tasule lisanduvaid riiklikke maksusid. Töövõtja või töövõtu

ettevõte esitab kalkulatsiooni töölõikude kaupa (töö ja materjal), käibemaksukohustuslane

märgib ka lisanduva käibemaksu. Kui töövõtja ei ole käibemaksukohustuslane, siis

käibemaksu ka ei lisata. Seega, maksud ei ole kostja arvates kahjusumma osa, sest maksu

arvutab ja maksab alati töövõtja (v.a. kui tellijal on sõlmitud tööleping või töövõtuleping

füüsilise isikuga, kes ei ole FIE). Teenustasu arve sisaldab juba töövõtja kohustusi riigi ees

ning neid isegi ei avaldata tellijale.

13. Teiseks, töövõtu hind 1000 eurot on ülepaisutatud ja ülemäärane. 7 eurot tunnis saava

töövõtja tasuga saaks 1000 eurot täis 142 tunniga, mis oleks ühele inimesele terve kuu aega

tööd.

14. Nimetatud tööd (moodulripplae demontaaž, seina pahteldamine ja värvimine (vajadusel 2

korda), peegli ja prill-laua paigaldus, moodulripplae montaaž, lõpetuseks objekti koristus) ei

kujuta endast suuremahulisi või aeganõudvaid töid, mida võiks nädalaid teha. Selleks kuluks

aega maksimaalselt 1,5-2 tööpäeva ehk 10-15 tundi. Töötaja sellise töö keskmise töötasu ja

töö tegemisele kuluva aja arvestusest lähtudes on otseseks kuluks 100 eurot. Sellele võib

töövõtja lisada ka kasumi potentsiaali, kuid mingil juhul ei saa moodustuda töövõtu hinnaks

1000 eurot.

15. Kulumaterjalidega nõustub kostja maksimaalselt 40-50 euroga. Kahju arvutuses toodud kulu

ei vasta tegelikkusele. Saamata jäänud tuluga või selle hüvitamise kohustusega kostja ei

nõustu ning hageja arvutus seda kululiiki ka ei sisalda.

16. Hageja märgib oma 21.10.2024 seisukohas kostja vastusele, et on võimalik, et enne

kindlustusandja poole pöördumist pidasid kostja ja kindlustusvõtja kahju hüvitamise osas

läbirääkimisi, kuid miski ei viita sellele, et kostja ja kindlustusvõtja oleksid jõudnud kahju

hüvitamise osas kokkuleppele või kostja oleks kahju kas või osaliselt kindlustusvõtjale

hüvitanud. Kuna kindlustusvõtja vara oli kindlustatud, sai ta kindlustuslepingu alusel nõuda

kahju hüvitamist hagejalt. Hageja on kahju kindlustusvõtjale hüvitanud ning nõue kostja

vastu on hagejale seaduse alusel üle läinud.

17. Hageja hinnangul puudub asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kellena kostja tegev on.

Kahju põhjustaja ei saa kannatanult nõuda, et asja parandamine peab toimuma kahju

põhjustaja poolt. Kostja vastuväited kahju suurusele on paljasõnalised.

18. Kostja väidab, et ta ei ole e-kirja teel kohtuvälist kahjunõuet kätte saanud kuid kostja

vastuses hagile selgub, et kostja oleks vastu vaielnud ka kohtuvälisele nõudele. Seega ei ole

vaidlust võimalik ilma kohtu abita lahendada.

19. Hageja ei nõua kostjalt saamata jäänud tulu hüvitamist.

20. Kostja märgib oma 10.02.2025 seisukohas hageja seisukohale, et kindlustusandja ja

kindlustusvõtja omavahel kokku leppida mistahes summas ja käesolevat kohtuvaidlust seda

kontrollimaks ei olekski vaja. Kuid selliselt ei ole seadusandja ette näinud – hagejal,

käesoleval juhul – kindlustusandjal, tuleb tõendada kindlustusvõtjal tekkinud tegelikku kahju,

samuti kahju põhjuslikku seost kostja õigusvastase teoga.

21. Kostja on oma vastusele lisatud 08.01.2024 kindlustusvõtjale saadetud e-kirja kohaselt teinud

päringuid mitmesse remondifirmasse ning arvestanud kokku tegeliku tekkinud kahjusumma.

Kostja leib mh, et hagis ei ole tõendatud, et kahjustatud uks maksis tegelikult 349 eurot

(lihtsa mööblieseme kohta on see hind ülepaisutatud). Triikimiskomplekti lõhkumist ta ei

mäleta ja ta seda ka ei tunnista. Remonttööde kulu osas jääb kostja samale seisukohale, mis

oma 08.01.2024 e-kirjas, kuid saamata jäänud tulu osas võtab oma pakkumise tagasi.

Kostjale jääb samuti arusaamatuks, miks oli hageja arvates vajalik ja põhjendatud kogu

hotellitoa ülevärvimine, kui seina oli lõhutud hagile lisatud piltide järgi otsustades vaid

kahest kohast (kokku ca 1,5 m2). Vara nimekirjas on pahtlit ja värvi (üksnes värvi 30 liitrit)

arvestatud terve pika hotelli koridori seinte ja lae siseviimistluseks ja ülevärvimiseks, kuigi

siin oleks piisanuks mõnest sajast grammist pahtlist ja sama paljust värvist, mis maksab kõige

rohkem kokku 10-15 eurot.

22. Mis puutub inimese töötundi, siis keskmiseks ehitustöölise töötunniks on ca 10-11 eurot ning

remondimees oleks kogu hotellitööga hakkama saanud mõne tunniga. Kindlustusvõtja

kahjustatud vara nimekirjas on töö tegemise hinnaks märgitud 1734 eurot. Selle hinnaga

saaks 1 ehitusmees töötada 157 tundi.

23. Kostja ei tunnista samuti viiviste nõuet, sest kostja ei ole põhjustanud kahju hüvitamisega

viivitamise.

24. Kostja leiab, et just hageja peaks tõendama, et tegelik kahju suurus kindlustusvõtjal vastab

hagis esitatule ning väidetule. Hageja on esitanud aga üksnes pildid ja iseenda kalkulatsiooni,

need ei ole aga sellised usaldusväärsed tõendid. Seega leiab kostja, et praegusel hetkel ei ole

hageja oma haginõuet tõendanud ja tema väited on paljasõnalised.

25. Kostja lisab, et seniks ainus tõendatud asjaolu, et kindlustusandja on kindlustusvõtjale

hüvitise haginõude summas välja maksnud, ei saa ainsana olla kohtu poolt hagi rahuldamise

aluseks, kui kostja on sellele vastu vaielnud ja hageja ei ole muid tõendeid esitanud.

26. Sellele vaatamata, märgib kostja, et on oma 10.02.2025 seisukohale lisanud ka kaks tõendit,

millega on osaliselt ümber lükanud hagis märgitud asjade maksumuse (triikimisraud) ja

materjalikulu remondiks (värvid ja pahtlid). Lisaks esitab kostja tõendina internetist

väljavõtte lihtsate siseuste maksumuse kohta (129-141 eurot). Seejuures juhib kostja kohtu

tähelepanu sellele, et hageja ei ole ukse enda väidetud maksumuse kohta 349 eurot tõendit

ennast esitanud, üksnes kalkulatsiooni (milles on viidatud OÜ Inoutik hinnapakkumisele,

mida ei ole lisatud) ja pildi lõhutud uksest. Pildilt nähtub, et ukse materjali puhul on tegemist

olnud tavalise puitkiud- või puitlaastplaadiga. Seega, on tegemist sama tüüpi uksega, nagu on

kostja käesolevale lisatud tõendites esitanud. Eeltoodu põhjal leiab kostja, et hageja

kalkulatsioonist usaldusväärsemad on internetis kättesaadavad avalikud allikad, mistõttu

tuleb tõendatuks lugeda ukse maksumus maksimaalselt 141 eurot.

27. Kostja esitab veel tõendid internetist ehitaja keskmise palga kohta. Eeldusel, et ehitaja saab

Eesti keskmist palka, on ehitaja brutopalk 2023-2024 vahetusel ca 2000 eurot kuus. Jagades

selle keskmise töötundide arvuga kuus (ehk 176-ga), on tulemuseks keskmine

brutotunnihinne ehitajal on 11,36 eurot tunnis. Kui sellele lisada ka sotsiaalmaks 33%, tuleb

kogu tööjõukuluks ühes tunnis lugeda 15,11 eurot. Tase nr 1 (bruto) tunnipalk ehitajal

Soomes on 11,94 eurot. Koos sotsiaalmaksuga (33%) oleks sama palgakulu Eestis 15,88

eurot tunnis. Kostja esitab tõendi OÜ Inoutik kohta, mille kohaselt soovitatakse viidatud

ettevõttega koostööst hoiduda usaldusväärsuse olulise languse tõttu. Käesolevalt ka kostja ei

näe põhjust, miks kohus peaks usaldama sellise ettevõtte antud hinnanguid, millise ettevõtte

enda usaldusväärsus on avalike allikate hinnangul madal (dtl 180-199).

28. Nagu ka kostja on oma varasemas seisukohas märkinud, kulunuks hagis nimetatud sisetööde

tegemiseks maksimaalselt 2 tööpäeva, mis on 16 tundi (see hõlmaks lisaks maalritöödele ka

asjade väljavahetamist ja uute asjade paigaldamist). Kostja leiab, et maksimaalseks

tööjõukuluks 468,16€ eurot (seda isegi foorumi andmeil), mitte 1734 eurot. Keskmine

elukutseline iseseisvalt tegutsev ehitaja oleks aga Soomes usaldusväärsetel andmetel töö eest

saanud/võtnud kokku maksimaalselt 345,44 eurot. Samuti on kostja varem asunud

seisukohale, et värvi ja pahtlit oleks hagis märgitud tööde jaoks kulunud kumbagi

maksimaalselt mõned liitrid. Seega, vastavalt 10.02.2025 kostja esitatud tõendile oleks

värvile ja pahtlile kulunud maksimaalselt 30-40 eurot.

29. Kokkuvõtteks näeks remondi ja kahjustatud asjade kalkulatsioon välja järgmine:

a.

uks Porta

141 eurot

b. akna remont

20 eurot

c.

triikimiskomplekt

25 eurot

d. peegel

13,11 eurot

e.

TV-pult

16,39 eurot

f.

WC-prill-laud

31,14 eurot

g. töövõtt, koos maksudega 345,44 eurot

h. kulumaterjalid (värv ja pahtel) 40 eurot

Kokku

632,08 eurot

30. Kui isegi asendada töövõtukulu foorumis kõlanud vähem usaldusväärsete hindadega, siis

oleks töövõtt koos maksudega moodustanud ikka vaid 468,16 eurot ja kogukulu 754,80 eurot.

Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja arvutus on olnud algusest peale õige,

kuivõrd kostja on ise tegev ehitajana ja teab kõiki selle valdkonnaga seotud asjaolusid. Seega

on hageja haginõue on ilmselt ülepaisutatud (seejuures kolmekordselt) ja pooled oleksid

saanud algusest peale ilma kohtuta hakkama ning koheselt kokkuleppele jõuda. Kostja oleks

tänaseks tõenäoliselt kahju tervenisti ka juba hüvitanud.

31. Hageja esitas 07.08.2025 kohtule täiendavad tõendid:

-

OÜ INOUTIK hinnapakkumise kohaselt on ukse „CPL Sile Dab Milano 5“ maksumus

koos paigalduse ja transpordiga 349 eurot ilma käibemaksuta (dtl 210).

-

Hotell esitas hagejale ka väljavõtte töövõtulepingust (dtl 211), mille alusel hotelli

paigaldati siseuksed. Töövõtulepingu kohaselt on hotellis kokku 81 (44+37) „Dab Milano

5“ tüüpi ust, mille ühe ukse hind oli töövõtulepingus 448 eurot käibemaksuta.

-

Hotellitarbed OÜ hinnapakkumise kohaselt on TRIIKIMISKOMPLEKT OXFORD,

AURUTRIIKRAUD maksumuseks 148 eurot ilma käibemaksuta (dtl 203-208).

-

Decora AS tarnis hotellile 2023 augustis 40 vaikselt sulguvat WC-poti prill-lauda, mille

tüki hind oli 45,75 eurot. Hulgisoodustusega 35% oli tüki hind 29,74 eurot ilma km-ta

(dtl 209).

-

Palga kalkulaator kohaselt on tööandjal kohustus tasuda lisaks sotsiaalmaksule ka

töötuskindlustusmakse tööandja osa. 1000 eurot netosumma puhul on tööandja kulude ja

maksude suuruseks 1734,95 eurot (dtl 213-214).

32. Kostja oma 08.08.2025 seisukohas jääb varasema seisukoha juurde. Lisaks märgib, mõnes

kaupluses võivad olla hinnad veelgi kõrgemad, kui hageja on kohtule esitanud, kuid

kohtumenetluses kehtivatele põhimõtetele ja reeglitele vastavalt ei saaks võtta asja hinda või

väärtust puudutavate asjaolude tuvastamisel aluseks kõige kõrgemaid või oluliselt

ülepaisutatud hindu, sest esineva kahju väärtuse leidmise aluseks peaksid olema kahjustatud

asja kõige madalamad ehk kõige mõistlikumad hinnad turul.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

2. Kohus selgitas 14.07.2025 kohtumäärusega pooletele kohalduvat õigust, nõude eeldusi ning

poolte tõendamiskoormust. Samuti andis kohus pooltele lõplikud tähtajad esitada soovi korral

täiendavad tõendid ja seisukohad ning esitada menetluskulude nimekirjad ja vastuväited

vastaspoole menetluskuludele (dtl 139-146).

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel

peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded

ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust

tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes,

kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte.

4. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks alljärgnevad asjaolud:

a.

06.01.2024 kell 10.00 leidis asukohas/aadressil XXX, Tallinn aset järgmine sündmus,

kus kostja lõhkus tahtlikult (laamendades, kätega lõhkudes, erinevaid asju visates,

purustades) X hotellitoas hotellile kuuluvat vara, tekitades sellega ettevõttele varalise

kahju (dtl 39).

b. Hotelli omaniku N OÜ ja hageja vahel on sõlmitud kindlustusleping, millega on juhtumi

toimumisel ajal kindlustatud ettevõte vara – nii hoone kui inventar (dtl 9).

c.

Ettevõtte omavastutus vandalismi puhul on 300 eurot (dtl 10).

d. Hageja on tasunud 21.01.2024 kahju kannatanule kahjuhüvitise 2139,31 eurot (dtl 17)

vastavalt remondikalkulatsioonile (dtl x).

5. Hageja palub mõista kostjalt välja hüvitatud kahju summas 2139,31 eurot, seisuga 20.02.2024

sissenõutavaks muutunud viivis summas 9,51 eurot ja alates 21.02.2024 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja

edastas kostjale regressnõude 24.01.2024 ning andis kostjale mõisliku tähtaja 07.02.2024 (dtl

18-19). Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning

hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 08.02.2024.

6. Kostja vaidleb hagile vastu ja märgib, et hageja ei ole tõendanud, et kahju on nii suur. Kostja

on seisukohal, et kahju on tema poolt põhjustatud maksimaalselt 700 euro ulatuses ja seda

ületav summa on põhjendamatu. Lisaks leiab kostja, et oleks võinud ise ehituses tegevana

olles hotellile põhjustatud kahju remontida.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on mh eelduslikult õigusvastane,

kui kahju tekitati omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg

1 p 5).

8. Deliktiõigusliku vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku

seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (19.02.2020, 2-15-7163/191, p 14).

Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050 lg 1).

Vastutusest (st kahju hüvitamise kohustusest) vabanemiseks peab kahju õigusvastaselt

tekitanud isik tõendama kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate

asjaolude esinemist.

9. VÕS § 491 lg 1 kohaselt kui kindlustusandja peab hüvitama tekkinud kahju, peab ta hüvitama

sealhulgas kindlustusvõtja poolt kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega seoses

kantud vajalikud kulud. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt

hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu

kuuluv kahju hüvitamise nõue.

10. Kui hageja on esitanud kostja vastu hüvitatud kahju ulatuses, on nõue kahju tekitaja vastu on

läinud hagejale regressi korras üle. Kohus selgitas, et õigusliku aluseta saadut saab välja

nõuda vaid alusetu rikastumise sätete alusel kindlustusvõtjalt ehk isikult, kellel hageja on

kahju hüvitanud. See tähendab, et juhul kui kostja leiab, et kindlustusvõtja (käesolevas asjas

ettevõte N OÜ) on alusetult rikastunud ja saanud liiga suure kahjuhüvitise, tuleb kostjal

pöörduda nimetatud isiku ehk kindlustusvõtja poole alusetu rikastumise nõudega.

11. Kohtule nähtuvalt on hageja hüvitanud kindlustusvõtjale tekitatud kahju likvideerimise kulud

summas 2139,31 eurot (2439,31 eurot – omavastutus 300 eurot) (dtl 17). Kohtule nähtuvalt

hageja kindlustusvõtjale saamata jäänud tulu 1 266,05 eurot (690 eurot/kuu + km) hüvitanud

ei ole ning hageja käesolevas hagiavalduses saamata jäänud tulu hüvitamist ei nõua.

12. Hageja on esitanud kohtule kahjustatud asjade nimekirja (dtl 16). Nimekirja kohaselt on

tekitatud kahju:

1) uks Porta CPL sile Dab Milano 5 hinnaga 349,00 eurot (lisandub km);

2) akna remont 20,00 eurot (lisandub km);

3) triikimiskomplekt 148,00 eurot (lisandub km);

4) peegel 13,11 eurot (lisandub km);

5) TV pult 16,39 eurot (lisandub km);

6) WC prillaud 31,14 eurot (lisandub km);

7) Töövõtt - 1000 eurot (neto)

e.

315. toas remont (sh. materjalide ost, transport, koristus, remondiks ettevalmistamine,

mööbli äraviimine, moodulripplae demontaaž, seina taastamine, pahteldamine (2 korda),

värvimine (vajadusel 2 korda), peegli ja prillaua paigaldus, moodulripplae mоntaaž)

f.

3. korruse koridori remont (sh. 3. korruse trepikoda seinu ettevalmistamine ja värvimine

(vajadusel 2 korda))

8) Töövõtule lisanduvad riiklikud maksud

734,95 eurot

9) Kulumaterjalid: värv (3x4.8L: 2x4.8L toa värv, 1x4.8L koridori värv) pahtel, muud

kulumaterjalid - 200,00 eurot

Kokku summas 2518,59 eurot.

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on mh eelduslikult õigusvastane,

kui kahju tekitati omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg

1 p 5).

14. Deliktiõigusliku vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku

seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (19.02.2020, 2-15-7163/191, p 14).

Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050 lg 1).

Vastutusest (st kahju hüvitamise kohustusest) vabanemiseks peab kahju õigusvastaselt

tekitanud isik tõendama kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate

asjaolude esinemist. Kohtule nähtuvalt on kostja toimunud juhtumi süü omaks võtnud ning

seda kohtule kinnitanud. Kostja ei nõustu kahju hüvitamise suurusega.

15. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 164 lg 2 ja §

173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek loovutamisega või seaduse alusel selle identiteeti, st

nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363/52, p 23).

Seega sai nõue hagejale üle minna sellises ulatuses, nagu see kindlustusvõtjal kindlustusandja

vastu oli, mitte aga suuremas ulatuses, kui avaldaja kindlustusvõtjale hüvitas.

16. Asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 132 lg

1 kohaselt maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele

mõistlikele kulutustele (Riigikohtu 26.06.2025 määrus asjas 2-20-5374, p 13 jj). Praeguses

asjas on nõude alus asjaolu, et kindlustusvõtja hotell sai vandalismi tõttu kahjustusi. Eelneva

kohaselt hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi mh asja parandamise

mõistlikud kulud.

17. Hageja on kohtule esitanud tõendi lõhutud ukse Porta CPL sile Dab Milano 5 väärtusega (dtl

211), hotellile ostetud prill-laua väärtusega (dtl 209), hotellile kuulunud lõhutud

triikimiskomplekti väärtusega (dtl 203-208). Samuti töövõtulepingult tasutud riiklike

maksude kalkulatsiooni (dtl 213-214) ning maksekorralduse nende hüvitamise eest

kindlustusvõtjale (dtl 17). Seega on hageja hüvitanud kindlustusvõtjale kulutused

samaväärsete asjade soetamiseks tehtud mõistlikele kuludele ning korvanud parandamisele

mõistlikud kulud, arvestades, et kahjustused hõlmavad 315. toa remonti (sh. materjalide ost,

transport, koristus, remondiks ettevalmistamine, mööbli äraviimine, moodulripplae

demontaaž, seina taastamine, pahteldamine (2 korda), värvimine (vajadusel 2 korda), peegli

ja prillaua paigaldus, moodulripplae mоntaaž) ning 3. korruse koridori remonti (sh. 3.

korruse trepikoda seinu ettevalmistamine ja värvimine (vajadusel 2 korda)) (dtl 16).

18. Kohus ei nõustu kostjaga selles, kostja on osaliselt ümber lükanud hagis märgitud asjade

maksumuse (triikimisraud) ja materjalikulu remondiks (värvid ja pahtlid). Kostja on

hinnavõrdluseks toonud värvide hinnad (dtl 131-135), mis kohtule nähtuvalt on 30 ml

pudelid (st umbes lõhnaõlipudeli suurused). Samuti ei nõustu kohus selle kostja seisukohaga,

et hageja kalkulatsioonist usaldusväärsemad on internetis kättesaadavad avalikud allikad,

mistõttu tuleb tõendatuks lugeda ukse maksumus maksimaalselt 141 eurot. Kostja on kohtule

esitanud kuvatõmmised internetist siseuste lehtede Porta H1 hindadega (dtl 161-163, 154),

DEPO-s müüdavad kõige odavamate saadaval olevate triikraudade (mitte triikimiskomplekti)

hindadega (dtl 126-130) ning Soomes makstavate ehitustööliste tunnihinnad ja interneti

foorumi nõuanded (dtl 164-179). Isegi kui nõustuda kostjaga, et esineva kahju väärtuse

leidmise aluseks peaksid olema kahjustatud asja kõige madalamad ehk kõige mõistlikumad

hinnad turul, ei ole kostja toonud hinnavõrdluseks samaväärseid esemeid vaid kõige

odavamad turul kätte saadavad sama rolli täitvad tooted. Kostja on toonud hinnavõrdluseks

sama tootja kõige odavama ukselehe hinna (ilma lengita, paigalduseta ja transpordita) ning

värvipurgid 30 ml mõõtudes (võrdluseks on hageja nimekirjas 3*4,8l, 2*4,8l ja 1*4,8l

purgid) ning teadmata värvitavat pindala, leidnud, et 1,5 m2 pinnale, oleks piisanud mõnest

liitrist.

19. Veel märgib kohus, et Soome ehitustööliste tunnihindade võrdlus käesolevas juhtumis on

asjakohatu kuna käesoleva asja lahendamine ei toimu ei Soome seadusandluse alusel ega

Soome territooriumil, samuti on erinevad Soome tööjõumaksud selgelt Eesti omadest.

20. Lisaks on kostja väitel remonditööde teostaja ebausaldusväärne (dtl 180-199, 217)), kuigi

pole selgitanud, miks kahju saanud isiku jaoks peaks kahju tekitaja olema usaldusväärsem

remonditööde teostaja. Kostja rõhutab, et teab kõike ehitusega seotut ning on ehituses tegev,

jättes täpsustamata oma erialased koolitused, töökogemuse ning esitamata kohtule selget ja

usaldusväärset hinnavõrdlust. Lisaks selgitab kohus, et käesolevas asjas ei lahenda kohus

hageja või kahjukannataja koostööpartnerite usaldusküsimust ega ole ka Maksuameti rollis.

Kohus nõustub hagejaga, et kahju põhjustaja ei saa kannatanult nõuda, et asja parandamine

peab toimuma kahju põhjustaja poolt.

21. Kohtule jääb ebaselgeks veel, miks enda väitel ehituses tegev isik toob võrdluseks odavamad

tooted, mis erinevad nii välimuse kui väärtuse järgi lõhutud varast. Kohus on seisukohal, et

hüvitada tuleb asja tegelik väärtus juhtumi toimumise aja seisuga ning asendada asi

samaväärsega, mitte kõige odavama turul saada oleva sama liiki tootega. Kokkuvõtvalt

selgitab kohus, et kostja toodud hinnavõrdlustes ei ole tegemist samaväärsete toodetega.

22. Kohus leiab, et hageja on hüvitanud kindlustusvõtjale asja parandamiseks mõistlikud kulud.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja kahjuhüvitise nõude 2139,31 eurot.

23. Hageja nõuab 20.02.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 9,51 euro välja mõistmist

kostjalt. Hageja on arvestanud viivist alates 08.02.204-20.02.2024 VÕS § 113 lg 1 teise lause

järgses määras summas 9,51 eurot ning hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast VÕS §

113 lg 1 teise lause järgses määras. Hageja edastas kostjale regressnõude 24.01.2024 ning

andis kostjale tähtaja 07.02.2024 (dtl 18-19). Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks

ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 08.02.2024. Kohus rahuldab hageja

viivisenõuded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab,

et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

25. Hagiavalduse kohaselt palub hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas lahendis. Hageja palub menetluskulud jätta kostja

kanda. Menetluskulude nimekirja (dtl 201-202) kohaselt on käesolevas hagiasjas hagejale

osutatud 4PS OÜ õigusabi arvete alusel. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale

osutatud õigusabi 4h 23 minutit summas 563 eurot (summa ilma käibemaksuta) järgnevalt:

1) Nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine, 20.02.2024 hagiavalduse

koostamise ja kohtule esitamine, 2 h, 120€/h, 240 €;

2) 13.03.2024 kohtumäärusega tutvumine, 5 min, 120€/h, 10 €;

3) Kostja 06.04.2024 vastuse tutvumine, 45 min, 120€/h, 90 €;

4) 21.10.2024 kohtunõudega tutvumine, 2 min, 120€/h, 4 €;

5) 21.10.2024 hageja seisukoha koostamine, 15 min, 120€/h, 30 €;

6) 22.10.2024 kohtunõudega tutvumine, 2 min, 120€/h, 4 €;

7) Kostja 10.02.2025 seisukohaga tutvumine, 30 min, 150€/h, 75 €;

8) 14.07.2025 kohtumäärusega tutvumine, 14 min, 150€/h, 35 €;

9) 07.08.2025 täiendavate tõendite esitamine ning menetluskulude nimekirja koostamine, 30

min, 150€/h, 75 €.

26. Lisaks on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 350 eurot.

27. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.

28. Kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud täies

ulatuses kostja kanda.

29. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.

30. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis õigustavad

hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on

põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses 4 h 23 minutit. Kohus peab põhjendatuks hageja

lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline

esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja

vajalik esinduskulu 563 eurot, millele lisandub riigilõiv 350 eurot, seega kokku 913 eurot.

31. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 913 eurot. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 913 eurot.

32. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

33. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik