2-25-13117/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-13117

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu hagi A. T. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4074.36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046);

hageja lepinguline esindaja Anu Volmer (B2 Impact

osaühing, e-post XXX);

kostja A. T. (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt A. T. ’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja põhivõlg 2050.11 eurot, intress 28.21 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 288.48 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot.

3. Mõista kostjalt A. T. ’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja viivis põhinõudelt (2050.11 eurot) alates hagiavalduse

kohtusse esitamisele järgnevast päevast 13.08.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta rahuldamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi A. T.

(isikukood XXX) vastu põhivõla 850.88 eurot, intressi 392.50 eurot ja viivise 119.73

eurot osas.

5. Jätta menetluskulud 36% ulatuses hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kanda ja 64% ulatuses A. T. (isikukood XXX) kanda.

6. Mõista kostjalt A. T. ’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja menetluskulud 64% ulatuses s.o summas 313.60 eurot.

2-25-13117

7. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal A. T. ’l (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. B2 Impact osaühing esitas 12.08.2025 hagiavalduse A. T. vastu, millega hageja palub

välja mõista põhivõla 2900.99 eurot, intressi 420.71 eurot, viivise 408.21 eurot, võla

sissenõudmiskulud summas 50 eurot, viivise põhinõudelt 2900.99 eurolt, so alates

13.08.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni, riigilõivu 490 eurot ja viivise väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude

täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses

viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja B OÜ vahel 28.10.2023 sõlmitud

laenulepingu XXX, 29.10.2023 sõlmitud lisalaenu leping XXX, 11.04.2024 sõlmitud

lisalaenu leping XXX, 13.08.2024 sõlmitud lisalaenu leping XXX ja 14.08.2024 sõlmitud

lisalaenu leping XXX. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud

ütles B OÜ lepingu 10.01.2025 üles. B OÜ loovutas kostja vastase nõude B2 Impact

osaühingule.

Harju Maakohus võttis 26.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks.

26.08.2025 kohtumäärus on A. T. ’le kätte toimetatud TsMS § 311¹ lg 3 alusel 07.09.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

08.09.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Lepingu XXX alusel väljastati kostjale laen summas 1000 eurot. tingimuste kohaselt on uus

tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 1000 eurot, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

intressimääraga 4% aastas, lepingus kokkulepitud perioodiga 36 kuud, igakuise osamaksega

31.16 eurot. Tagasimakseid kostja poolt antud lepingu katteks tehtud pole.

2-25-13117

Lepingu XXX alusel väljastati kostjale lisalaen summas 836 eurot. Lepingu tingimuste

kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 1836 eurot (1000 eurot + 836

eurot), VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4% aastas, lepingus kokkulepitud

perioodiga 30 kuud, igakuise osamaksega 64.42 eurot (va. viimane osamakse).

Tagasimakseid on kostja poolt antud lepingu katteks tehtud kokku summas 545.30 eurot,

millest põhiosa katteks on arvestatud 516.63 eurot ja intressi katteks 28.67 eurot.

Lepingu XXX alusel väljastati kostjale lisalaen summas 94 eurot. Lepingu tingimuste

kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 1413.37 eurot (1836 eurot –

516.63 eurot + 94 eurot), VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4,50% aastas, lepingus

kokkulepitud perioodiga 26 kuud, igakuise osamaksega 57.16 eurot (va. esimene ja viimane

osamakse). Tagasimakseid on kostja poolt antud lepingu katteks tehtud kokku summas

368.76 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 353.26 eurot, intressi katteks 15.33 eurot

ja muude kulude katteks 0.17 eurot.

Lepingu XXX alusel väljastati kostjale lisalaen summas 705 eurot. Lepingu tingimuste

kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 1765.11 eurot (1413.37 eurot

– 353.26 eurot + 705 eurot), VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4,25% aastas,

lepingus kokkulepitud perioodiga 30 kuud, igakuise osamaksega 62.13 eurot (va. esimene ja

viimane osamakse). Tagasimakseid kostja poolt antud lepingu katteks tehtud pole.

Lisalaenu lepingu XXX alusel väljastati kostjale lisalaen summas 285 eurot. Lepingu

tingimuste kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 2050.11 eurot

(1765.11 eurot + 285 eurot), VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4,25% aastas,

lepingus kokkulepitud perioodiga 48 kuud, igakuise osamaksega 46.52 eurot (va. esimene

osamakse). Tagasimakseid kostja poolt antud lepingu katteks tehtud pole.

Tulenevalt eeltoodust on kostja jäänud lepingu XXX uue tagasimaksegraafiku kohaselt

täielikult võlgnevusse 10.10.2024, 10.11.2024 ja 10.12.2024 osamaksega, mistõttu lepingu

ülesütlemise eeldused on täidetud ning leping kehtivalt üles öeldud 10.01.2025 seisuga.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise

lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

2-25-13117

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

2-25-13117

5. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud kõigi lepingute sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh

omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.

Lepingute XXX, XXX, XXX puhul on krediidiandaja omandanud teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta kostja esitatud andmete, avalikest registritest

saadud andmete põhjal, võttes kostja regulaarse sissetuleku hindamisel aluseks Maksu- ja

Tolliameti päringust saadud andmed, ning arvestati krediidiotsuse tegemisel kostja

regulaarse nelja kuu keskmise netosissetulekuga tööandjalt S AS. Krediidiandaja sise-

eeskirjade kohaselt oli lubatud anda krediiti kuni 2000 eurot ilma kontoväljavõtet küsimata.

Lisaks arvestati nii kostja poolt kinnitatud finantskohustuste, kui ka tarbija varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõjuga. Kostjal puudusid mistahes

maksehäired ja võlgnevused lepingute sõlmimise hetkel.

Kostja märkis enne lisalaenude XXX, XXX saamist 12.08.2024 ja 14.08.2024

krediidiküsitlust täites enda igakuiseks netosissetulekuks 1500,00 eurot (töökoht S AS)

igakuisteks finantskohustuseks 300 eurot (vt. lisa 25 lk 3 ja 2). Krediidiandja kontrollis

kostja esitatud sissetuleku ja kohustuste õigsust kostja pangakonto väljavõtte nr. XXX alusel

perioodiga 14.04.2024 - 12.08.2024. Kohustuste osas kontrolliti ja omandati teavet, tehes

päringud avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfo, Krediidiregister, väljaanne

Ametlikud Teadaanded, LexisNexis. Krediidiandaja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi

esitatud andmete ja registriandmete osas, mis võisid mõjutada tarbija kohustuste

nõuetekohast täitmist

KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud

päringutest ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohus

on seisukohal, et krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha kõikide lepingute

sõlmimisel kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

6. 08.09.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Lepingu XXX alusel väljastati kostjale laen summas 1000 eurot. tingimuste kohaselt on uus

tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 1000 eurot, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

intressimääraga 4% aastas, lepingus kokkulepitud perioodiga 36 kuud, igakuise osamaksega

31.16 eurot. Tagasimakseid kostja poolt antud lepingu katteks tehtud pole.

2-25-13117

Lepingu XXX alusel väljastati kostjale lisalaen summas 836 eurot. Lepingu tingimuste

kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 1836 eurot (1000 eurot + 836

eurot), VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4% aastas, lepingus kokkulepitud

perioodiga 30 kuud, igakuise osamaksega 64.42 eurot (va. viimane osamakse).

Tagasimakseid on kostja poolt antud lepingu katteks tehtud kokku summas 545.30 eurot,

millest põhiosa katteks on arvestatud 516.63 eurot ja intressi katteks 28.67 eurot.

Lepingu XXX alusel väljastati kostjale lisalaen summas 94 eurot. Lepingu tingimuste

kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 1413.37 eurot (1836 eurot –

516.63 eurot + 94 eurot), VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4,50% aastas, lepingus

kokkulepitud perioodiga 26 kuud, igakuise osamaksega 57.16 eurot (va. esimene ja viimane

osamakse). Tagasimakseid on kostja poolt antud lepingu katteks tehtud kokku summas

368.76 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 353.26 eurot, intressi katteks 15.33 eurot

ja muude kulude katteks 0.17 eurot.

Lepingu XXX alusel väljastati kostjale lisalaen summas 705 eurot. Lepingu tingimuste

kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 1765.11 eurot (1413.37 eurot

– 353.26 eurot + 705 eurot), VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4,25% aastas,

lepingus kokkulepitud perioodiga 30 kuud, igakuise osamaksega 62.13 eurot (va. esimene ja

viimane osamakse). Tagasimakseid kostja poolt antud lepingu katteks tehtud pole.

Lisalaen lepingu XXX alusel väljastati kostjale lisalaen summas 285 eurot. Lepingu

tingimuste kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga 2050.11 eurot

(1765.11 eurot + 285 eurot), VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4,25% aastas,

lepingus kokkulepitud perioodiga 48 kuud, igakuise osamaksega 46.52 eurot (va. esimene

osamakse). Tagasimakseid kostja poolt antud lepingu katteks tehtud pole.

Tulenevalt eeltoodust on kostja jäänud lepingu XXX uue tagasimaksegraafiku kohaselt

täielikult võlgnevusse 10.10.2024, 10.11.2024 ja 10.12.2024 osamaksega, mistõttu lepingu

ülesütlemise eeldused on täidetud ning leping kehtivalt üles öeldud 10.01.2025 seisuga.

Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga, et

leping on ka ümberarvestuse kohaselt VÕS § 416 alusel kehtivalt üles öeldud.

7. Hageja nõuab VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga 4,25% aastas. Kostja ei teinud

viimase lepingu alusel ühtegi makset ja leping öeldi üles 10.01.2025. Lepingu XXX uue

tagasimaksegraafiku kohaselt on kostjal tasumata intress perioodi 10.10.2024-10.01.2025

eest ehk (7.26 + 7.13 + 6.98 + 6.84) 28.21 eurot.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhiosalt lepingujärgses määras 24% aastas

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni.

Võttes arvesse, et hageja põhjendatud põhivõlg on 2050.11 eurot, siis on sissenõutavaks

muutunud viivis (2050.11 eurot x 24% aastas (0,065753% päevas) x 214 päeva) 288.48

eurot.

9. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja põhinõue 2050.11 eurot, intress 28.21 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 288.48 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 850.88 eurot, intressi 392.50 eurot ja viivise

119.73 eurot.

2-25-13117

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

11. Hageja nõude suurus kokku oli 3779.91 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja kokku

2416.80 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 64%. Menetluskulud tuleb TsMS §

163 lg 1 alusel jätta 36% ulatuses hageja kanda ning 64% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 490 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 490 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 490 eurot, millest kostja kanda jääb 64%

ehk 313.60 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

2-25-13117

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik