Legislator Case Law & Legislation
2-25-10102/4 AI generated

2-25-10102/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-25-10102/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt J. K.lt hageja OÜ GS Core kasuks 31.10.2017 E OÜ-ga sõlmitud võrgulepingust nr. XXX ja 27.10.2020 E AS-ga sõlmitud müügilepingust nr XXX tulenev

Legislator headnote

AI generated

2-25-10102/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista kostjalt J. K.lt hageja OÜ GS Core kasuks 31.10.2017 E OÜ-ga sõlmitud võrgulepingust nr. XXX ja 27.10.2020 E AS-ga sõlmitud müügilepingust nr XXX tulenev

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.10.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-10102

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi J. K. vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

361 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA

OÜ GS Core, rk 16183586, asukoht Jõe 2a, Tallinn,

lepinguline esindaja Riho Siil

KOSTJA

J. K., ik XXX, elukoht XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt J. K.lt hageja OÜ GS Core kasuks 31.10.2017 E OÜ-ga sõlmitud

võrgulepingust nr. XXX ja 27.10.2020 E AS-ga sõlmitud müügilepingust nr XXX tulenev

tasumata põhivõlgnevus summas 258,68 eurot ja 03.10.2025 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised summas 51,20 eurot.

3. Jätta rahuldamata OÜ GS Core viivisenõue summas 29,43 eurot.

4. Välja mõista kostjalt J. K.lt hageja OÜ GS Core kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (258,68 euro)

tasumata jäägilt alates 04.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

5. Jätta menetluskulud 91% ulatuses kostja J. K. kanda ja 9% ulatuses hageja OÜ GS

Core kanda ning välja mõista J. K.lt hageja OÜ GS Core kasuks menetluskuluna riigilõivu

katteks 127,40 eurot.

6. Välja mõista kostjalt J. K.lt hageja OÜ GS Core kasuks viivis menetluskuludelt (127,40

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on

hagejal õigus esitada

apellatsioonkaebus

kohtuotsuse

kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, §

633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb

lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja

TsMS § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-

is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõuded

1. OÜ GS Core esitas 26.06.2025 Viru Maakohtule hagi J. K. vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid võrguettevõtja E OÜ ja kostja J. K. (endise nimega J. L.)

31.10.2017 iseteeninduses võrgulepingu nr XXX. Tarbimiskoha nimetus „korter“, tarbimiskoha

aadress XXX, mõõtepunkti kood XXX. Pooled leppisid lepingus kokku, et võrguettevõtja osutab

kostjale võrguteenust „Võrk 1“. Võrguteenuse koguste perioodiline arvestus ja tasumine : ostja

tasub kord kuus arve alusel, mille võrguettevõtja väljastab vastavalt tüüptingimustele mõõdetud

või määratud koguste alusel.

Lepingu üldsätete punktis 1 lepiti kokku, et lepingu lahutamatuks osaks on E OÜ võrgulepingu

tüüptingimused madalpingel kuni 63A ja vastavalt õigusaktidele kehtestatud võrguteenuse

hinnakirjad. Leping sõlmiti tähtajatult, vastavalt lepingu punktile 3. Vastavalt lepingu punktile 2,

hakkas võrguleping kehtima alates 01.11.2017. Kostja sõlmis 27.10.2020 E AS-ga telefoni teel

elektrienergia müügilepingu nr XXX.

Võrguleping lõppes 21.12.2023, sest kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 234 ütles kostja

võrgulepingu üles. E OÜ saatis kostjale kinnituse võrgulepingu lõppemise kohta.

E OÜ on loovutanud nõuded E AS-le. Võrguettevõte E OÜ on väljastanud kinnituskirja (dtl 78)

kus ta kinnitab, et on E AS-le loovutanud võrguteenuse osutamisest, võrguteenuse

ebaseaduslikust kasutamisest ja elektripaigaldiste rikkumistega seotud olemasolevad ja tulevikus

tekkivad tasunõuded E OÜ klientide ja kolmandate isikute vastu. E AS on loovutanud nõuded E

AS-le. E AS loovutas 19.09.2024 nõude summas 317,10 eurot hagejale OÜ GS Core.

Hageja esitab nõude alljärgnevate tasumata arvete alusel, arvete kogusumma 258,73 eurot:

1) 31.08.2023 arve nr. 717261127308: elektrienergia 22,71 eurot, võrguteenus 25,13 eurot,

taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 4,29 eurot + käibemaks 10,42 eurot, kokku 62,55 eurot;

2) 30.09.2023 arve nr. 717181782208: elektrienergia 25,45 eurot, võrguteenus 28,22 eurot,

taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 4,81 eurot + käibemaks 11,70 eurot, kokku 70,18 eurot;

3) 31.10.2023 arve nr. 717949346434: elektrienergia 24,94 eurot, võrguteenus 27,54 eurot,

taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 4,70 eurot + käibemaks 11,44 eurot, kokku 68,62 eurot;

4) 30.11.2023 arve nr. 717490116668: elektrienergia 7,48 eurot, võrguteenus 8,29 eurot,

taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 1,42 eurot + käibemaks 3,44 eurot, kokku 20,63 eurot;

5) 31.12.2023 arve nr. 717327991191: elektrienergia 13,97 eurot, võrguteenus 14,24 eurot,

taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 2,42 eurot + käibemaks 6,12 eurot, kokku 36,75 eurot.

Varasemast perioodist oli kostjal võlg 144,95 eurot, mis kajastub 31.08.2023 koostatud arvel.

30.09.2023 koostatud arvel on näha, et kostjalt on võla katteks laekunud 145 eurot. Hagiavalduse

esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlg 258,68 eurot (arvete kogusumma

258,73 + võlg 144,95 – laekumine 145 = 258,68 )

Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste

rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab kohustuse rikkumise korral nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101

lg 1 p 6 nõuda võlgnikult viivist. Hageja arvestab tasumata põhinõudelt (258,68 eurolt) viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 31.12.2023 arve maksetähtajale

22.01.2024 järgnevast päevast, mis on alates 23.01.2024 kuni 26.06.2025 alljärgnevalt :

Sissenõutavaks muutunud

võlgnevuse põhiosa

Viivitatud päevi

Viivis

258,68 eurot

23.01.2023 – 30.06.2023

258,68 x 10,5 % x 159/365

159 päeva

11,83 eurot

258,68 eurot

01.07.2023 – 31.12.2023

184 päeva

258,68 x 12 % x 184/365

15,65 eurot

258,68 eurot

01.01.2024 – 30.06.2024

182 päeva

258,68 x 12,5 % x 182/365

16,08 eurot

258,68 eurot

01.07.2024 – 31.12.2024

184 päeva

258,68 x 12,25 % x 184/366

15,93 eurot

258,68 eurot

01.01.2025 – 26.06.2025

177 päeva

258,68 x 11,15 % x 177/365

13,99 eurot

Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutava viivise suurus 73,48 eurot.

Edaspidi nõuab hageja samuti viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhinõudelt 258,68 eurolt alates 27.06.2025 kuni selle kohase tasumiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 05.09.2025. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kätte toimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407

tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt

hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates.

Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise

kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus toimetas

hagimaterjalid kostjale isiklikult kätte 05.09.2025, seega oli kohtu poolt määratud vastuse

esitamise viimaseks tähtpäevaks 19.09.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile

esitanud ei ole

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud,

jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on kohtule esitanud kinnitused, mille kohaselt on E OÜ loovutanud nõude E

AS-le. E AS on loovutanud nõude E AS-le ning viimane on loovutanud 19.09.2024

võrgulepingust tuleneva nõude OÜ-le GS Core (dtl 78-82).

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid võrguettevõtja E OÜ ja kostja J. K. 31.10.2017

iseteeninduses võrgulepingu nr XXX (tarbimiskoht XXX) ja 27.10.2020 E AS-ga telefoni teel

elektrienergia müügilepingu nr XXX. Kostja jättis tasumata talle esitatud arved alates

31.08.2023 kuni 31.12.2023 kokku summas 258,68 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

8. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud

vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega

kuulub kostjalt väljamõistmisele hagis märgitud tasumata põhivõlgnevus summas 258,68

eurot

.

9. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib

võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates

viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 23.01.2024 kuni hagi esitamiseni 26.06.2025

kokku summas 73,48 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Nimelt

märgib hageja, et arvestab viivist alates 23.01.2024, mis on viimase arve maksetähtajale järgnev

päev, aga esitab arvestuse alates 23.01.2023. Seadusjärgne viivis perioodil 23.01.2024 –

26.06.2025 ehk 521 päeva eest põhinõudelt, 258,68 eurolt, moodustab tegelikkuses 44,05 eurot

(vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata hageja

viivisenõude summas 29,43 eurot (73,48 – 44,05).

Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse

tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt, 258,68 eurolt, 27.06.2025 kuni 03.10.2025 (k.a) ehk

99 päeva eest on 7,15 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele 03.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku 51,20

eurot (44,05 eurot + 7,15 eurot).

11. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st

367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 04.10.2025 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 258,68 euro tasumiseni. Lähtudes

kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada

põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 207,48 eurot (258,68 –

51,20).

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise

korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

14. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 332,16

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 29,43 eurot ehk

9% ulatuses.

⁓

Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta

menetluskulud 91% ulatuses kostja ja 9% ulatuses hageja kanda.

15. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 140 eurot ning

viivise menetluskuludelt.

16. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus

on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku

kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude

jaotusele 91% ulatuses ehk summas 127,40 eurot.

17. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada,

et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu

seega kindlaks määramata.

18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

19. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik

Viru Maakohtu kohtunik Marika Leimanni 03.12.2025 vea parandamise kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Muuta tsiviilasja nr. 2-25-10102 03.10.2025 kohtuotsuse ankeetandmetes kostja J. K. isikukood

ja lugeda õigeks: „XXX” ning elukoht ja lugeda õigeks: „XXX“.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Määrus toimetada kätte kõigile, kes on saanud vigase kohtuotsuse.

03.12.2025 vea parandamise kohtumäärus 2-25-10102 jõustus 03.02.2026.

03.10.2025 tagaselja kohtuotsus 2-25-10102 jõustus 17.02.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne - VMK referent