2-19-7116/104 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

03. oktoober 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

M.S. kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-19-7116

Menetlustoming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik M.S.

(isikukood

XXX;

viibimiskoht Tartu vangla, Turu tn 56, XXX, 51004)

Võlausaldajad:

1. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post XXX)

2. Kohtutäitur Ivi Kalmet (e-post XXX)

3. Holm Bank AS (rg-kood 14080830; e-post

info@holmbank.ee)

4. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post XXX)

5. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

25.09.2025

RESOLUTSIOON

1. Keelduda M.S. (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada M.S. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada

M.S.

usaldusisiku kohustustest

M.S.

kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel M.S.

kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 19.06.2019 määrusega välja M.S. pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Sirje Taela. Tartu Maakohtu 16.02.2021 määrusega lõpetati M.S.

2-17-7515

pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

Menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati M.S.-i ennast täitma usaldusisiku

ülesandeid. Määrus jõustus 16.03.2021. Kohtumääruse kohaselt peab võlgnik esitama

aruandeid kaks korda aastas, hiljemalt 1.septembril ja 1. märtsil ning tegema

võlausaldajate väljamakseid üks kord aastas, iga aasta 25. veebruariks. Kohtumääruse

kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 23 044,60

eurot (II järgu nõuded).

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2021. Võlgnik esitas konto väljavõtte

06.10.2021 ja sisulise aruande 20.12.2021 pärast kohtu poolseid korduvaid meeldetuletusi.

Võlgnik töötas osakoormusega ettevõttes AS G4S Eesti turvatöötajana ning Wolt Eesti

OÜ toidukullerina. Püüdis alustada internetis arvutite müügiga, kuid kuna see

ebaõnnestus, siis müüs arvutid maha.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2022. Võlgnik esitas konto väljavõtte

25.04.2022 ja sisulise aruande 04.05.2022 pärast kohtu poolseid korduvaid meeldetuletusi.

Võlgnik töötas endiselt osakoormusega ettevõttes AS G4S Eesti turvatöötajana ning Wolt

Eesti OÜ toidukullerina. Võlausaldajatele ei olnud väljamakseid teinud.

4. Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2022. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei

esitanud. Kohus saatis võlgnikule kokku kolm meeldetuletust aruande esitamise kohta e-

posti aadressile xxxxxxxxxxxxxx@gmail.com. 28.10.2022 teavitas võlgnik, et saadab

aruande mõne päeva jooksul, kuid aruannet ei esitatud.

5. Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2023. Võlgnik esitas aruande 13.04.2023

pärast kohtu poolseid korduvaid meeldetuletusi. Kohus saatis võlgnikule täiendavate

küsimustega kirja 05.05.2023, millele vastust ei tulnud. Võlausaldajatele ei olnud

väljamakseid teinud.

6. Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2023. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei

esitanud. 14.11.2023 teavitas võlgnik uutest kontaktandmetest. Kohus saatis

meeldetuletuse aruande esitamise kohta 14.11.2023 uuele e-posti aadressile aadressil

XXX määrates aruande esitamise täiendavaks tähtajaks 19.11.2023. Võlgnik esitas

aruande 19.11.2023. Võlgnik oli aruande kohaselt töötuna arvel ja lapsega kodune.

7. Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2024. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei

esitanud. Kohus saatis meeldetuletuse aruande esitamise kohta 14.03.2024 e-posti

aadressile aadressil XXX määrates aruande esitamise täiendavaks tähtajaks 21.03.2024.

Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus saatis korduva meeldetuletuse aruande esitamise

kohta 04.04.2024 e-posti aadressile XXX ja 09.05.2024 e-posti aadressile XXX.

22.04.2024 püüdis kohus võlgnikuga ühendust saada võlgniku poolt 14.11.2023 kohtule

teatatud telefoni teel numbril XXX, kuid number ei olnud kasutusel.

8. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 28.05.2024. Võlgnik selgitas istungil, et

unustas aruanded esitada. Võlgnik on töötuna arvel ning teeb juhutöid, kontod on trahvide

tõttu arestitud. Kohus selgitas, et võlgnikul on kohustus töötada ja võlgnikul on

menetluses varasemast võlausaldajatele maksmata 900 eurot. Võlgnik arvas, et saab võla

makstud juuni lõpus ning lubas aruande esitada 29.05.2024. Kohus selgitas, et kui võlgnik

kohustuste vabastamise menetluses kohustusi ei täida, jääb ta kohustustest vabastamata.

9. Võlgnik esitas kuuenda aruande pärast ärakuulamist 29.05.2024. Võlgnik oli töötuna

registreeritud alates 03.11.2023. 28.05.2024 kohtuistungil lubatud väljamakset

võlausaldajatele ei olnud teinud. Võlgnik teatas aruandes, et enda pangakontosid ta ei

kasuta, kasutab isa oma. 19.06.2024 kirjas selgitas võlgnik kohtule, et juhtimisõigus

peatati 3 kuuks ning ilma juhilubadeta tööd ei leia. Lisaks juhtimisõiguse peatamisele sai

maikuus karistuseks rahatrahvi ja kohustuse tasuda kohtukulud.

2/8

2-17-7515

Tööotsingute kohta esitas võlgnik Töötukassa tööotsingute märkmiku, millest nähtub, et

võlgnik kandideeris kahele töökohale 30.11.2023 ja seejärel aktiivselt alles alates

08.04.2024. Vahepealse aja kohta puuduvad tõendid, et võlgnik üldse oleks aktiivselt tööd

otsinud. 19.06.2024 saadetud meilis teatas võlgnik, et tal puudub augusti lõpuni

juhtumisõigus ja seetõttu on töö leidmine keeruline. Kuidagi peab rahadega augusti

lõpuni hakkama saama ja ilmselt selleks ajaks ka tööd ei leia.

24.06.2024. esitas võlgnik väljavõtte töötukassa andmetest talle töötu toetuse määramise

kohta perioodil 10.11.2023-30.05.2024.

10. Seitsmenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2024. Võlgnik esitas aruande 24.09.2024

pärast kohtu poolset meeldetuletust. Aruandele ei olnud lisatud andmeid selle kohta, kuhu

on tööle kandideerinud.

Aruandes esitatud info kohaselt oli võlgnik ilma jäänud töötutoetusest ning alates 2024.

aasta juulikuust sissetulek puudus. Võlgnik lisas, et on saanud trahvid ning võib-olla tuleb

vangistus. Kohtute infosüsteemist nähtub, et võlgnik on 13.05.2024 kohtuotsusega süüdi

mõistetud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest ning talle määrati tingimisi

karistus koos käitumiskontrolli kohaldamisega ning kohustusega katseaja jooksul mitte

tarvitada alkoholi. 28.05.2024 toimunud kohtuistungil lubatud väljamakset

võlausaldajatele ei olnud võlgnik jätkuvalt teinud. Vastuseks kohtu küsimusele teavitas

võlgnik 20.12.2024, et on asunud tööle ettevõttes Graafen OÜ ning lubas võlausaldajatele

tasuda 2025. aasta jaanuaris.

11. Kaheksanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2025. Võlgniku ema teatas 25.02.2025

võlgniku palvel, et võlgnik vahistati 20.02.2025. Võlgniku ema esitas kohtule

maksekorraldused, mille kohaselt oli 2025. aasta jaanuaris ja veebruaris tasutud

võlausaldajatele kokku 988,51 eurot.

12. Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekud menetluse kestel olnud väga

ebaregulaarsed koosnedes töötasust, töötutoetusest, lähedaste rahalisest abist ning

vallasvara müügist. Menetluse algupoolele sai võlgnik piisavat sissetulekut, kuid valdavalt

on võlgnik saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi

saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete

tegemiseks võlausaldajatele.

13. Käitumiskontrolli nõuete ning kohtuotsusega määratud lisakohustuse rikkumise tõttu

andis Tartu Maakohus 02.10.2024 M.S.-ile veel korra võimaluse karistuse kandmiseks

vabaduses, määrates talle lisakohustuse pöörduda alkoholisõltuvuse vastase ravi

hindamiseks psühhiaatri vastuvõtule. Võlgnik lisakohustusi ei täitnud, mistõttu pöörati

karistuse kandmata osa 10.03.2025 täitmisele. Käesolevaks ajaks on lisaks jõustunud

Tartu Maakohtu 26.03.2025 otsus, millega tunnistati võlgnik süüdi KarS § 199 lg 2 p 9

järgi ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta, 9 kuud ja 26 päeva vangistust.

14. Võlgnik esitas 02.07.2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud

kohustustest vabastamiseks.

15. Kohus küsis 29.08.2025 kirjaga võlausaldajate seisukohta menetluse lõpetamise osas.

15.1.

Kohtutäitur Ivi Kalmet esitas enda seisukoha 01.09.2025, milles leiab, et

võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamise menetluses võlgadest vabastamata.

Kohtutäitur toob välja, et võlgnikku on kohustustest vabastamise menetluse jooksul

karistatud kahel korral (1-25-1245 ning 1-24-1637) ning võlgnik on kuritegudega

tekitanud uusi võlgasid. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnik

võlausaldajale tasunud 1,58 eurot ning varasemaid kohustusi ei ole võlgnik

märkimisväärselt tasunud.

3/8

2-17-7515

15.2.

B2 Impact OÜ esitas enda seisukoha 03.09.2025, milles palub jätta võlgnik

kohustustest vabastamata. Võlausaldaja toob välja, et võlgnik on kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlausaldaja nõuete katteks on tehtud ainult üks väljamakse 2025. aastal summas

125,84 eurot ning 100,43 eurot ning väljamaksed on tegemata 2021.-2024. aastatel.

Võlausaldaja leiab, et sellest tulenevalt ei saa ka järeldada, et võlgnik oleks tegelenud

tulutoova tegevuse otsimisega. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu

oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse

esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

15.3.

Aktiva Finance Group OÜ esitas enda seisukoha 12.09.2025 ning palus jätta

võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on

rikkunud oma PankrS § 173 tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta

kohustustest vabastamata. Võlausaldaja toob välja, et selleks, et vabastada võlgnikku

kohustustest, tuleb PankrS § 173 alusel kontrollida, kas võlgnik tegeleb kohustustest

vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust

ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Kohustustest vabastamise menetluse üheks

eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus

võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud

seetõttu suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud

pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid

tegelikkuses rahuldada. Võlausaldaja teavitas, et kohustustest vabastamise menetluse

kestel on laekunud võlausaldajale 528,36 eurot. Võlausaldaja leiab, et isegi kui

võlgnik on nõuetekohaselt aruandeid esitanud ning väljamakseid mingis ulatuses ka

teinud, siis antud juhul ei ole põhjendatud vabastada võlgnik kohustustest.

Kohustustest vabastamise menetlus ei ole automaatne õigus kõikidele võlgnikele oma

võlgadest vabanemiseks, vaid menetluse ajal tuleb oma võlad ka tagastada.

Kokkuvõttes on võlausaldaja hinnangul võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s

1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult

tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet.

15.4.

Bondora AS ja Holm Bank AS seisukohti tähtajaks ei esitanud.

16. Kohus kuulas võlgniku ära 25.09.2025 kohtuistungil. Võlgnik selgitas, et ta on praegu

vanglas ja ei saa midagi teha. Vabaduses olles käis ka tööl, kuid võlgasid maksta ei suuda.

Võlgniku selgituse kohaselt läks ta abikaasast lahku, kandideeris tööle paljudesse

kohtadesse ja esitas kohtule ka selle kohta andmeid. Kohus märkis, et aruandest nähtuvalt

ei olnud võlgnik kuude kaupa kuhugi kandideerinud. Võlgnik ei käinud vabaduses olles

tööl, sõitis alkoholijoobes olles autoga ning sattus kinnipidamisasutusse. Võlgniku

selgituse kohaselt sobis talle ainult töökoht, mis on kella 8-17, samuti oli talle määratud

kriminaalhooldaja, kes ei andnud luba välismaale tööle minekuks. Võlgniku sõnul ei ole

Eestis tööd, palgad on liiga madalad ja nii pole mõtet tööle minna. Kohus selgitas, et

kohustustest vabastamise menetluses peab võlgnik täitma talle seatud kohustusi, kuid

võlgnik ei ole piisavalt pingutanud, mistõttu ei ole ta oma kohustusi täitnud.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

17. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

4/8

2-17-7515

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta

30. juunini.

18. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 193³ lg 1 kohaselt,

kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja

alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm

aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022

(16.03.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem

kui kolm aastat, tuleb PankrS § 193³ lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni

jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohus saab alates 1. juulist 2025 otsustada

võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

19. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

20. Kohus on esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi

ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS §

175 lg 2 ja lg 4).

21. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. M.S. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

22. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §

173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas

võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate

huve.

22.1.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik oli kohtule esitatud andmete kohaselt 2021. aasta lõpus ning 2022. aasta

alguses mõned kuud osalise koormusega tööl ettevõttes AS G4S Eesti ning töötas

Wolt Eesti OÜ toidukullerina. Alates 2023. aasta novembrist kuni 2024. aasta juulini

oli võlgnik registreeritud Töötukassas tehes aeg-ajalt juhutöid. Seejärel oli võlgnik

tegevusetu. Võlgnik põhjendas mitte töötamist 2024. aasta suvel juhtimisõiguse

puudumisega, sest 13.05.2024 kohtuotsusega joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise

eest määratud karistusega määrati talle lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine

kolmeks kuuks. 2024. aasta sügisel asus võlgnik tööle ettevõttesse Graafen OÜ, kus

ta töötas kaks kuud. Alates 20.02.2025 on võlgnik viibinud kinnipidamisasutuses.

Kohus selgitas võlgnikule kohustust tööle minna juba 28.05.2024 toimunud

ärakuulamisel. Võlgnik esitas kohtule info tööle kandideerimiste kohta, esitades

väljavõtted kandideerimistest, mis toimusid 30.11.2023 ning ajavahemikus

27.03.2024-16.05.2024. Võlgnik selgitas 25.09.2025 toimunud ärakuulamisel, et

kandideeris tööle paljudesse kohtadesse ja esitas selle kohta kohtule andmed, kuid

muudel ajavahemikel tööle kandideerimise kohta kohtule teavet esitatud ei ole.

Võlgnik tõi välja, et Eestis on pakutavatel kohtadel palk liialt madal, mistõttu ei ole

mõtet tööle minna ning kriminaalhooldaja ei lubanud ka välisriiki tööle minna. Kohus

selgitab, et töötasu suurus ei ole takistuseks kohustustest vabastamise menetluses oma

kohustuste täitmisel ning vajadus küsida luba välisriiki tööle asumiseks on võlgniku

enda seaduserikkumise tagajärg. Muuhulgas põhjendas võlgnik oma kohustuste mitte

täitmist kinnipidamisasutuses viibimisega. Kohus selgitab, et ka antud karistus on

5/8

2-17-7515

võlgniku enda tegevuse tagajärg ning võlgnik ei täitnud enda kohustusi pikka aega

juba enne 20.02.2025 toimunud vahistamist. Võlgnik põhjendas mitte töötamist ka

laste hooldamise ning lasteaeda viimise ja toomise vajadusega, ent kohtule esitatud

andmete kohaselt ei ole võlgniku näol tegu üksikvanemaga. Laste hooldamisega

tegelevad lapsevanemad ühise hooldusõiguse korral ühiselt ning sellest

kõrvalekalduvad kokkulepped on peresisese kokkuleppe küsimus, mis ei vabasta

võlgnikku kohustustest vabastamise menetluses talle seatud kohustuste täitmisest.

Kohus on seisukohal, et võlgniku põhjendused pole ei objektiivsed ega vabandatavad,

mistõttu on võlgnik kohtu hinnangul rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega. Võlgnikul puudusid objektiivsed takistused tööle asumiseks ja

sissetuleku teenimiseks.

22.2.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Tartu Maakohtu 16.02.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet

oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise

kohta. Võlgnik esitas kõik aruanded pärast kohtu poolseid korduvaid meeldetuletusi

ning ärakuulamist ning iga kord on esinenud puuduseid, mida kohus on pidanud

täpsustama. Enne esimest ärakuulamist oli kohtule esitamata kolm aruannet. Võlgnik

on oma 02.07.2025 avalduses viidanud, et ta esitas regulaarselt aruandeid oma

kohustuste täitmisest. Kohtu hinnangul ei saa vaid kohtu poolsete korduvate

meeldetuletuste peale aruannete esitamist pidada regulaarseks aruannete esitamiseks.

Võlgnik on täitnud aruande esitamise kohustust oluliste viivitustega.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on olulisel määral rikkunud PankrS §

173 lg 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha

kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka

aruandeid menetluse jooksul.

22.3.

PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekud menetluse kestel olnud

väga ebaregulaarsed koosnedes töötasust, töötutoetusest, lähedaste rahalisest abist

ning vallasvara müügist. Valdavalt on võlgnik saanud sissetulekut ulatuses, millele ei

ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse

järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnikul oli

menetluse alguses kaks, alates 2022. aasta maist kolm ülalpeetavat. 2021. aasta

aprillis, mais ja augustis ületas võlgniku sissetulek seoses arvutite müügist saadud

tuluga mittearestitavat miinimummäära ning võlgnik oleks pidanud võlausaldajatele

eraldama sel perioodil 988,51 eurot. Kohtule esitatud konto väljavõtete kohaselt on

võlgniku kontolt ajavahemikul 19.11.2021-28.12.2024 tasutud erinevaid trahve ning

menetluskulusid kokku summas 3229,48 eurot. Samal perioodil ei teostatud

kohustustest vabastamise menetluses ühtegi väljamakset võlausaldajatele. Võlgniku

isa kinnitusel on vajalikud vahendid trahvide ja menetluskulude tasumiseks

temapoolne abi konkreetsete nõuete tasumiseks. Kohustustest vabastamise menetluses

teostati võlausaldajatele esimene väljamakse alles 2025. aasta alguses, vastavalt

summas 988,51 eurot.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei täitnud õigeaegselt PankrS § 173 lg

3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust, kuid see rikkumine on hiljem kõrvaldatud.

6/8

2-17-7515

22.4.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole

võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

22.5.

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul

puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

23. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Võlgnik on kohtule esitanud aruanded pärast kohtu poolseid korduvaid meeldetuletusi.

28.05.2024 toimunud ärakuulamisel ütles võlgnik, et võlausaldajatele on kogunud 500

eurot ja saab võlgnevuse tasuda juunis. 29.05.2024 esitatud aruande kohaselt oli võlgnikul

kogutud 700 eurot. 2024. aasta juunis selgitas võlgnik, et pole saanud väljamakseid teha

ning lisandunud on rahatrahvid ja kohtukulud. 24.09.2024 esitatud aruandes on

võlausaldajatele kogutud summaks märgitud 0 eurot, seega oli võlgnik varasemalt

kogutud summa kasutanud enda tarbeks. Võlgnik ei tegelenud tulutoova tegevusega, mis

võimaldaks võlausaldajate nõudeid rahuldada ning korduvate õigusrikkumistega on

võlgnik kohustusi juurde tekitanud, mida töötuna või kinnipidamisasutuses viibides ei ole

võimalik tasuda. Võlgniku käitumisest võib järeldada, et võlgnikul puudub tegelik huvi ja

soov täita olemasolevaid kohustusi.

Kohtule esitatud konto väljavõtete kohaselt on võlgniku kontolt tasutud erinevaid trahve

ning menetluskulusid kokku summas 3229,48 eurot. Samal perioodil ei teostatud

kohustustest vabastamise menetluses ühtegi väljamakset võlausaldajatele. Võlgniku isa

kinnitusel on vajalikud vahendid trahvide ja menetluskulude tasumiseks temapoolne abi

konkreetsete nõuete tasumiseks. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate

huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.

Kohus on võlgnikule selgitanud tema kohustusi korduvalt nii kirjade teel kui ka kahel

ärakuulamisel. Kohus leiab, et võlgnik on teadlikult rikkunud PankrS § 173 lg 2-5

sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

24. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Võlgnikule on korduvalt antud võimalus menetluse jätkamiseks ning talle seatud

kohustuste täitmiseks, ent võlgnik ei ole neid võimalusi kasutanud. Lisaks on võlgnik

kohustustest vabastamise menetluse jooksul põhjustanud endale täiendavaid kohustusi

ning viibib kinnipidamisasutuses kuni 16.12.2026. Kohtul puudub alus arvata, et

menetluse jätkumisel asuks võlgnik oma kohustusi nõuetekohaselt täitma ning

võlausaldajate nõudeid suuremal määral rahuldama. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks

menetluse pikendamist.

25. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik ei ole menetluses näidanud üles valmidust anda

7/8

2-17-7515

endast parim võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on põhjustanud täiendavaid

nõudeid kriminaalkaristustes määratud menetluskulude ja rahatrahvi näol.

26. Võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning esineb PankrS § 175 lg 2 sätestatud alus kohustustest

vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 lg 2-5

sätestatud kohustust olles vähemalt hooletu ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et M.S. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest jätta vabastamata.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

27. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda M.S.-i pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka M.S. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

28. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab M.S. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M.S. vabastada ka

usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

8/8