Legislator Case Law & Legislation
2-25-2753/30 AI generated

2-25-2753/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-2753/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 29.10.2025 kell 14:00. sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata,

Legislator headnote

AI generated

Art. 3 lg, Art. 4 lg-st, Art. 54 lg-le; 2-25-2753/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata,

Keywords

AI generated
bank deposit contract attachment of bank accounts depositor unclaimed assets bank counter mail bank credit balance

Cited Legislation

AI generated
Art. 3 lg
§ 31 lg 6 esimene lause).
Art. 4 lg-st
Art. 54 lg-le
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Kohtujurist

Laura Otto

Määruse tegemise aeg ja koht

.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2753

Tsiviilasi

I. A.

avaldus OÜ Unimet Estonia pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja) I. A.

(välismaa kood XXX), lepingulised esindajad:

vandeadvokaat Gert Kasekivi ja vandeadvokaadi abi

Aivar Pihlak

Võlgnik OÜ UNIMET ESTONIA (registrikood

12164379), lepingulised esindajad: vandeadvokaat Anton

Sigal ja vandeadvokaadi abi Mari Mikson

Ajutine pankrotihaldur: Andrias Palmits

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I. A. avaldus OÜ Unimet Estonia pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja OÜ UNIMET ESTONIA (registrikood 12164379) pankrot

03.10.2025 kell 13.00.

3. Nimetada OÜ UNIMET ESTONIA pankrotihalduriks Andrias Palmits.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 29.10.2025 kell 14:00.

Üldkoosolek toimub Harju Maakohtus videosilla vahendusel aadressil

https://meeting.video.rik.ee. Videokonverentsi ruumi ID ja PIN number

edastatakse eraldi kirjaga haldurile. Ruumi ID ja PIN saamiseks pöörduda

pankrotihalduri poole.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata,

kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Määrata menetluskulud võlgniku kanda.

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Andrias Palmits tasuks 3525,80 eurot

(käibemaksuga), mis mõista välja pankrotivarast ajutise pankrotihalduri

Andrias Palmits kasuks. Väljamakse teha Advokaadibüroo Palmits & Partnerid

arvelduskontole XXX.

9. Määrata I. A.le hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 21

517,82 eurot.

10. Käesolev menetlus on maksejõuetuse põhimenetlus EL määruse 2015/848 art 3 lg

1 tähenduses.

11. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Saata kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale pankroti ja halduri

kohta äriregistrisse kannete tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. I. A. esitas 19.02.2025 Harju Maakohtule avalduse OÜ Unimet Estonia pankroti

väljakuulutamiseks (dtl 2). Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks

Andrias Palmitsa (dtl 1464).

2. Ajutine haldur esitas kohtule aruanded (dtl 1432 esialgne aruanne, dtl 1474 aruande

täpsustus), mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on

seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest

huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3000

eurot. Võlausaldaja tasus deposiidi (dtl 1509).

3. Kohus vaatas pankrotiavalduse läbi 24.09.2024 kohtuistungil.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse lahendamine

4. Võlgnik ei ole vaidlustanud avaldaja faktiväiteid, mille kohaselt:

1) SIA-l „EcoLead“ (EcoLead, põhivõlgnik) on BluOr Bank AS-ga sõlmitud

laenulepingutest tulenev ja sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summa

30.04.2025 seisuga 5 209 402,62 eurot (avaldaja 30.04.2025 avalduse p 2.1, dtl

1416; 10.09.2025 kohtumäärus, dtl 1521. Tehingute täpsem loetelu on esitatud

ajutise halduri nimetamise 08.05.2025 määruse p-s 1, dtl 1465);

2) eelmises alapunktis nimetatud põhivõlgniku kohustused on tagatud võlgniku

käendusega summas 3 530 000 eurot (pankrotiavalduse aluseks olev avaldaja

nõue).

Võlgnik pole esitanud lepingu alusel vastuväiteid pankrotiavalduse aluseks oleva

nõude maksmapanekuks tema vastu. Ainsa vastuväitena on võlgnik tuginenud

seisukohale, et avaldaja tegelikuks eesmärgiks on võlgniku omandis olevate EcoLead

aktsiate ülevõtmine (võlgniku 10.03.2025 avaldus, dtl 228).

Esialgne võlausaldaja BluOr Bank AS on kinnitanud pankrotiavalduse aluseks oleva

nõude loovutamist avaldajale (dtl 38). Menetluses pole väidetud, et esialgne

võlausaldaja oleks ise astunud samme oma nõuete maksmapanekuks EcoLeadi või

võlgniku vastu. Nõude loovutuse kehtivuses kahtlemiseks puudub põhjus.

Väidetud pole ka seda, et põhivõlgnik või võlgnik oleksid oma kohustusi mingiski

ulatuses menetluse ajal täitnud.

5. Ajutine haldur on teinud võlgniku enese poolt esitatud raamatupidamisandmete alusel

kindlaks, et võlgnikul on veel kohustusi kolmandate isikute ees summas 321 364 eurot

(30.05.2025 aruande p 5.1, dtl 1440; 21.08.2025 aruande lk 2, dtl 1475). Võlgnik

kinnitas selle võla olemasolu ka kohtuistungil (24.09.2025 istungiprotokolli lk 2, dtl

1561).

6. Ajutise halduri väitel pole võlgnikul muud vara peale EcoLead aktsiate (30.05.2025

aruande p 3 ja 5). Võlgnik pole väitnud muu vara olemasolu. Sellises olukorras pole

võlgniku võlausaldajate nõudeid võimalik panna maksma muu vara arvel. Võlgniku

vastuseis nende aktsiate kaotamisele on seega lootusetu, mis muudab tähendusetuks

võlgniku väited avaldaja varjatud kavatsuste kohta (p 4 eespool).

7. Võlgnikule kuuluvad EcoLead aktsiad ei ole vara, millega mõistlikult ettenähtavas

perspektiivis võiks olla võimalik täita võlgniku kohustused, mida on kokku vähemalt 3

851 364 eurot (3 530 000 + 321 364. P 4 eespool). See on nii sõltumata nende aktsiate

võimalikust väärtusest. Pankrotiavalduse aluseks oleva nõude täitmist nõuti võlgnikult

juba 17.12.2024 (19.02.2025 pankrotiavalduse p 1.10, dtl 4) ja tänaseni pole

kõnealuste aktsiate arvel nõuet täitma asutud.

8. Täiesti ebaselge on võlgnikule kuuluvate EcoLead aktsiate võimalik rahaline väärtus

ka pikemas perspektiivis. Võlgnik on arvestanud aktsiate väärtuseks 6,08 miljonit

eurot 2024.a aprillis koostatud asjatundjaarvamuse alusel (võlgniku 29.08.2025

avalduse p 4, dtl 1498. Arvamus paikneb dtl 1452). Avaldaja on hinnanud aktsiad

väärtusetuks 2024.a oktoobris koostatud asjatundjaarvamuse alusel (avaldaja

18.03.2025 avalduse p 2.9, dtl 671. Arvamus paikneb dtl 782). Võlgniku enese väitel

on tema loovutanud kolmandale isikule 1,4 miljoni euro ulatuses nõudeid EcoLeadi

vastu, mille alusel on EcoLeadi suhtes algatatud saneerimismenetlus (võlgniku

19.03.2025 avalduse p 15, dtl 826. Varasemalt oli võlgniku väidete kohaselt käimas

olnud pankrotimenetlus). Võlgniku sõnade kohaselt „EcoLead’i likviidsusolukord on

keeruline ning EcoLead ei suudaks korraga tagasi maksta ei avaldaja nõudeid ega

Unimet’i [võlgnik] nõudeid“ (sama avalduse p 17). Ajutise halduri hinnangul võivad

aktsiad olla väärtusetud (21.08.2025 aruande lk 3 ja 4, dtl 1476 ja 1477).

9.

24.09.2025 kohtuistungil kinnitas võlgnik, et käenduslepingu täitmine võimalik pole

(istungiprotokolli lk 4, dtl 1563).

10. Seega on kohus arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine.

11. Vaidlus selle üle, kas põhivõlgniku kohustused on pantidega piisavalt tagatud, on

menetluse käesolevas faasis tähendusetu. Maksejõuetu juriidiline isik ei tohi

eksisteerida, mistõttu tema pankroti väljakuulutamise otsustamisel PankrS § 15 lg-s 3

sätestatud asjaolud tähendust ei oma.1 Samas on kohus seisukohal, et piisavas ulatuses

pantide olemasolu on tõendamata. Hüpoteegiga tagatud kinnisasja väärtus on avaldaja

poolt asjatundjaarvamuste alusel väidetu kohaselt 1-1,5 miljonit eurot (25.03.2025

avalduse p 2.1 alapunkt 3, dtl 1088 ja 30.04.2025 avalduse p 2.2 alapunkt 2, dtl 1140),

1 P.Varul jt. Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2024, lk 399

millega võlgnik 24.09.2025 istungil nõustus (dtl 1560). Kommertspandiga koormatud

vara väärtus on avaldaja poolt 15.04.2025 asjatundjaarvamuse alusel väidetu kohaselt

1 668 000 – 3 335 300 eurot (30.04.2025 avalduse p 2.2 alapunkt 3.

Asjatundjaarvamus paikneb dtl 1333, tõlge dtl 1526). Võlgnik on

kommertspandieseme väärtuse kohta esitanud ainult paljasõnalisi väiteid, tuginedes

EcoLeadi 2024.a raamatupidamisarvestustele (19.03.2025 avalduse p 8 ja 9, dtl 824).

On tõenäolisem, et põhivõlgniku võlad (p 4 eespool) on pandiga tagatud ainult

osaliselt, kuid kindlama seisukoha võtmiseks puudub asja õige lahendamise

seisukohalt vajadus.

12. Võlgnik ei saa meelevaldselt määrata, mis järjekorras avaldaja oma õigusi

põhivõlgniku kohustuste täitmise saavutamiseks rakendab. Võlgnik pole esitanud alust

käenduslepingu täitmisest keeldumiseks. Käenduslepingu kehtivust ja sellega tagatud

võla olemasolu pole võlgnik eitanud. Käendusleping ise välistab

sissenõudmistegevuste järjekorra mõjutamise võlgniku poolt (lepingu p 3.2 ja 3.3, dtl

13).

Erinevatest õigussuhetest tulenevate õiguste ja kohustuste kandja kokkulangemine ei

too kaasa seda, et õigussuhteid ei peaks enam eristama. Võlgnik on heitnud avaldajale

ette EcoLeadi enamusaktsiate tegeliku kasusaaja ja EcoLeadi juhatuse üle mõjuvõimu

omava D. U. variisikuna tegutsemist põhivõla täitmata jätmisel võlgniku kahjustamise

eesmärgil (10.03.2025 avaldus, dtl 228). Võlgnik pole esitanud aga kohtule midagi

sellist, mille alusel tuleks takistada avaldaja tegevust võla sissenõudmisel EcoLeadi ja

võlgniku võlausaldajana. Kui keegi põhjustab avaldaja kaasabil EcoLeadile või

võlgnikule kahju EcoLeadi aktsionäri või juhatuse liikmena, tuleks võlgnikul tegeleda

selle tegevuse takistamise või tagajärgede kõrvaldamisega.

Võlgnikul pole töötajaid ega muud majandustegevust peale EcoLead aktsiate hoidmise

(ajutise halduri aruande p 5.2, dtl 1440). Kui võlgniku poolt käendatud põhivõlgnevus

tasutakse EcoLeadi või teiste tagatiste andjate poolt võlgniku pankrotimenetluse ajal ja

võlgniku teiste võlausaldajate nõuete osas lepitakse kokku, võib pankrotimenetluse

alus ära langeda ja menetluse saab lõpetada (PankrS § 159).

13. Pankrotiavalduse lahendamine on käesolevas asjas võtnud võlgniku tegevusest

tulenevalt palju rohkem aega kui seadusega ette on nähtud (PankrS § 27 lg 2).

Pankroti väljakuulutamise taotlemine on maksejõuetu võlgniku suhtes õige viis oma

nõuete maksmapanekuks. Pankrotimenetluse käigus on võimalik kiiresti selgitada

välja võimalused pankrotivara suurendamiseks. Just seda on võlgnik oma käitumisega

käesolevas menetluses ilmselt püüdnud takistada. Konkreetsemalt võib võlgnik olla

soovinud takistada nõuete esitamist seoses 30.12.2024 tehtud tehinguga, millega

loovutati seotud isikule 1 402 000 eurot nõudeid EcoLeadi vastu tasaarvestuse vastu

(ajutise halduri 30.05.2025 aruande p 4.3-4.5, dtl 1438). Kui EcoLead pikemas

perspektiivis tõesti suudab oma kohustusi täita (nagu võlgnik seda väidab –

19.03.2025 avalduse p 17, dtl 825), võis loovutustehing olla teisi võlausaldajaid (sh

avaldaja) kahjustav ja sellisena tagasivõidetav.

14. Seega - võlgniku pankroti väljakuulutamisega venitamine kahjustab tõenäoliselt

avaldajat, kuid pankroti väljakuulutamine ei peaks võlgnikku kahjustama.

Püsiva maksejõuetuse tõttu tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada (PankrS § 1 lg 2 ja

§ 32 lg 1).

15. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Andrias Palmitsa (PankrS

§ 31 lg 6 esimene lause).

16. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

17. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS §

33 lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

18. Kohus on kontrollinud kohtualluvust juhindudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

20.05.2015 määruse (EL) 2015/848 art 4 lg-st 1. Võlgnik on registreeritud Eestis.

Määruse 2015/848 art 3 lg 1 järgi eeldatakse, et võlgniku põhihuvide keskmeks on

tema registrijärgne asukoht. Kohtule seni esitatust ei järeldu, et põhihuvide kese pole

Eestis. Seega menetleb kohus maksejõuetuse põhimenetlusena eelnimetatud sätte

tähenduses. Kui edasises menetluses ilmneb, et võlgniku suhtes on mõnes teises riigis

juba algatatud maksejõuetuse põhimenetlus või et võlgniku põhihuvide kese ei olnud

pankrotiavalduse esitamise seisuga Eestis, siis võib kohus menetluse lõpetada.

Vastavalt määruse 2015/848 art 54 lg-le 1 on pankrotihaldur kohustatud teatama

pankrotimenetlusest kõikidele väljaspool Eestit asuvatele võlausaldajatele. Teistes EL

liikmesriikides asuvatele võlausaldajatele tuleb teade esitada Komisjoni 12.06.2017

rakendusmääruse (EL) 2017/1105 lisa I vormi kasutades.

Menetluskulud

19. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise

halduri tasu tasuda pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 1,2 ja lg 2). Pankroti

väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

20. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab

kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on

ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt

on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.

21. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2890 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine

haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta

kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17 tundi. Kohus leiab, et arvestades ülesannete

mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud.

Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri

tunnitasu 170 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur.

22. PankrS § 31 lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja

ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse.

Kohus mõistab seetõttu võlgniku pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 3525,80

eurot koos käibemaksuga (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt

ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kui haldur seda edaspidi taotleb, saab tasu maksta

välja võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvel.

Võlausaldaja menetluskulud

23. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1). Ka

pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv,

lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1

mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).

24. Avaldaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 21 517,82 eurot, sh riigilõiv 450

eurot (420 + 30), tõlkekulud 1 258,82 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 19

809 eurot (sh käibemaks) (dtl 1568).

25. Kohus määrab menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174

lg 8). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS §

138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja tõlgikulud.

Võlausaldaja taotlus tasutud riigilõivu hüvitamiseks summas 450 eurot ja tõlkekulude

hüvitamiseks summas 1258,82 on seega põhjendatud.

26. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

(TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja kulu õigusabile on 19 809 eurot.

Võlausaldajal on käesolevas asjas lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja

kohaselt osutas lepinguline esindaja võlausaldajale õigusteenust 88 tundi ja 45 minutit

keskmise tunnitasuga 180 eurot (koos käibemaksuga 223,20 eurot). Kohus peab

avaldaja õigusabikulu põhjendatuks. Võlgnik ei ole avaldaja menetluskulude

põhjendatusele vastu vaielnud. Võlgniku enese kulu õigusabile olid avaldaja omadest

suuremad (29.09.2025 avaldus, dtl 1579). Menetluse käiku arvestades pole põhjust

väita, et objektiivselt oli võlgniku esindamiseks vajalik töömaht käesolevas asjas

avaldaja omast suurem.

27. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldajale pankrotivarast hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud kindlaks summas 21 517,82 eurot. Nimetatud summa ei sisalda juba

varem kohtu poolt kindlaksmääratud kulusid deposiitidele, mille avaldaja on tasunud.

28. Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras,

mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse,

kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p

12).

29. Menetluskulude hüvitamise kohustusega seotud avaldaja viivisenõue on alusetu

tulenevalt PankrS 35 lg 1 p-st 6.

30. Kohus lahendab avaldaja taotluse deposiidi hüvitamiseks eraldi määrusega pärast

puudutatud isikute menetlusse kaasamist ja seisukohtade küsimist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

kohtunik