5-25-48/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-25-48 Otsuse kuupäev

3. oktoober 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Heili Sepp ja Nele Siitam Kohtuasi MTÜ Ausad Valimised kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni tegevuse peale Menetlusosalised Kaebaja MTÜ Ausad Valimised, esindaja Märt Põder Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

Rahuldada kaebus osaliselt ning kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni salvestisele juurdepääsu küsimust uuesti otsustama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) edastas kaebajale 16. septembril 2025 e-kirja teel otsuse, mille VVK tegi kaebaja suhtes samal päeval toimunud koosolekul.

2. Kaebaja esitas 17. septembril 2025 VVK-le e-kirja teel küsimused, paludes VVK-l edastada vastused MTÜ-le Ausad Valimised kui menetlusosalisele. VVK vastas järgmisel päeval. Muuhulgas keeldus VVK avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 2 p 3 alusel kaebajale 16. septembri 2025. a koosoleku salvestise väljastamisest.

3. Kaebaja palus 19. septembril 2025 e-kirja teel VVK-lt:

1) edastada talle kui MTÜ esindajale viivitamata koosolekul tehtud salvestis, et ta saaks sellega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 84 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 53 lg 5 kohaselt tutvuda ja esitada sellele vastuväiteid;

2) edastada koosoleku protokoll selle allkirjastamise järel, et ta saaks esitada sellele TsMS § 53 lg 2 järgi vastuväiteid;

3) täpsustada, millise menetluskorra alusel VVK koosolekuid peetakse ja kaebusi arutatakse;

5-25-48

2(3) 4) hoiduda salvestise kustutamisest, kuni eelnevad küsimused pole lahendatud.

4. Kaebaja esitas 22. septembri 2025. a e-kirjaga VVK-le valimiskaebuse riigi valimisteenistuse (RVT) toimingu peale. Kaebaja viitas oma 19. septembri 2025. a e-kirjas toodud küsimustele ning lisas, et kui talle kui menetlusosalisele ei võimaldata tutvuda salvestisega ja parandada protokolli, siis riivab see MTÜ Ausad Valimised kui menetlusosalise Riigikogu valimise seaduse (RKVS)

12. peatükis sätestatud õigusi.

5. Edastades kaebuse Riigikohtule, selgitas VVK, et käsitab seda kaebusena VVK koosolekute korraldamisega seotud korralduse peale, mitte RVT toimingu peale. VVK palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja seisukoht HKMS § 84 lg 2 (ja TsMS § 53) kohaldumise suhtes on ekslik. Ehkki VVK on kaebuste lahendamisel kohaldanud ka HKMS asjakohaseid sätteid, kohaldub VVK menetlusele eriregulatsiooni puudumisel siiski haldusmenetluse seadus (HMS). Valimisseadus ei näe ette koosolekute salvestamist ega täpsusta seda, kuidas tuleb koostada protokoll. Seega kohaldub HMS § 18 lg 1 p 4. HMS ega VVK töökord ei näe menetlusosalisele ette võimalust protokolli parandada. Komisjoni koosoleku helisalvestis ei ole avalikuks kasutamiseks. See tehakse hõlbustamaks koosoleku protokolli koostamist ja kustutatakse pärast seda, kui protokoll on allkirjastatud. Kohustus teha VVK töö käigus tehtav salvestis üldsusele kättesaadavaks saab tuleneda vaid seadusest või isikute nõusolekust. VVK liikmed ei ole sellist nõusolekut andnud. Lisaks ei näe valimisseadused ette kaebuse esitajale HKMS §-s 27 sätestatud menetlusosalise õigusi ning see ei ole ka võimalik, arvestades valimiskaebuste läbivaatamise lühikesi tähtaegu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. VVK on leidnud õigesti, et tegu on kaebusega VVK, mitte RVT tegevuse peale. Samuti osutab VVK õigesti, et valimisseaduses eriregulatsiooni puudumisel kohaldub valimiskomisjoni tegevusele analoogia korras HMS (vt nt RKPJKo 12.06.2019, 5-19-31/2, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). HKMS võib olla analoogia korras kohaldatav vaid olukorras, kus asjakohane normistik valimisseadustes ja HMS-s puudub.

7. VVK on seisukohal, et kohustus teha töö käigus tehtav salvestis üldsusele kättesaadavaks saab tuleneda vaid seadusest või isikute nõusolekust. Kolleegium nõustub sellega vaid osaliselt.

8. HMS § 18 lg 1 p-st 4 tulenevalt menetlustoiming protokollitakse, kui protokollimise kohustus tuleneb seadusest. Valimiskomisjoni koosoleku protokollimise kohustus on sätestatud RKVS § 12 lg-s 3. Avaliku ülesande täitmise raames mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave on avalik teave (AvTS § 3 lg 1). Seega on avalik teave AvTS mõttes nii kirjalik protokoll kui ka selle koostamiseks kasutatav helisalvestis.

9. VVK on e-kirjavahetuses kaebajaga viidanud helisalvestisele juurdepääsupiirangu alusena esiteks AvTS § 35 lg 2 p-le 3. Selle järgi „võib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada [---] põhjendatud juhtudel asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, teated, memod, õiendid, nõuanded jm)“. Kirjaliku protokolli koostamise tarbeks tehtud salvestis võib olla käsitatav AvTS § 35 lg 2 p-s 3 silmas peetud teabena. Siiski tuleb arvestada, et säte näeb ette kaalutlusõiguse, kas juurdepääsupiirangut kohaldada (vrd AvTS § 35 lg 1), mistõttu keeldumine väljastada teavet peab sisaldama mh asjakohaseid kaalutlusi.

10. Riigikohtule esitatud selgitustes on VVK teiseks viidanud vajadusele kaitsta isikuandmeid. Helisalvestis sisaldab koosolekul sõnavõtnute (sh VVK liikmete) isikuandmeid. VVK-l on õigus

5-25-48

3(3) töödelda koosolekul osalejate isikuandmeid viisil ja määral, mis on vajalik avaliku ülesande täitmiseks, mitte sõltuvalt sellest, kas töötlemiseks on koosolekul osalejate nõusolek. Avaliku ülesande täitmisel on isikuandmete töötlemise aluseks eeskätt isikuandmete kaitse üldmääruse ((IKÜM), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2016/79) art 6 lg 1 punkt e, mitte punkt a (isiku nõusolek, vt ka nt IKÜM põhjendus 43). Seejuures peab VVK järgima Eesti õiguses sätestatud täpsustavaid nõudeid (vt IKÜM art 6 lg-d 2 ja 3) ning silmas pidama IKÜM art 5 lg-s 1 sätestatud põhimõtteid, nt eesmärgipärasus, minimaalsus ja säilitamise piirang (IKÜM art 5 lg 1 p-d b, c ja e; vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas C-306/21 – Koalitsia "Demokratichna Bulgaria - Obedinenie", p-d 57–58).

11. Kui taotletav teave sisaldab isikuandmeid, siis on teabevaldaja kohustatud tunnistama selle asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kuid seda üksnes juhul, kui „sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust“ (AvTS § 35 lg 1 p 12). Seega näeb ka kõnealune keeldumisalus ette otsustusruumi, millele tuginemisel peab VVK esitama asjakohased põhjendused, miks teabe väljastamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti(de) eraelu puutumatust.

12. Riigikohus on selgitanud, et AvTS §-s 35 sätestatud aluste esinemisel ei kohaldu juurdepääsupiirang vahetult seaduse alusel, vaid juurdepääsupiirangu kehtestamine tuleb asutuse juhil otsustada, kusjuures selle võib lisada ka pärast teabenõude esitamist ja enne lahendamist. Seejuures tuleb arvestada, et haldusmenetluse menetlusosalisel on ulatuslikum juurdepääsuõigus haldusmenetlusega seotud avalikule teabele kui menetlusvälisel igaühel. Seda põhjusel, et menetlusosalisel on haldusmenetluses kaalul materiaalsed õigused. (Vt RKHKo 18.04.2022, 3-20-1265/25, p-d 21 ja 24; vt ka RKPJKo 11.04.2025, 5-25-3/5, p-d 18 ja 22.) Viimati öeldu kehtib ka olukorras, kus salvestisele juurdepääsu taotlejaks on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse 11. peatükis või RKVS 12. peatükis nimetatud isik, kes oli VVK koosolekul kaebuse arutamisel menetlusosaline ning soovib vaidlustada selle kaebuse suhtes tehtud otsust.

13. Salvestisele juurdepääsu võimaldamisel tuleb leida kohane tasakaal vastanduvate õiguste ja huvide vahel. Riivet juurdepääsupiiranguga kaitsta soovitud avalikule huvile või andmesubjekti õigustele aitavad oluliselt vähendada mh ka juurdepääsu andmise viis ja ulatus. Näiteks võib olla põhjendatud keelduda helisalvestisest digitaalse koopia väljastamisest (salvestades teisaldatavale andmekandjale või saates e-kirjaga), kuid samas olla lubatud tutvuda salvestisega VVK tööruumides kohapeal õigusega teha sellest käsitsi ärakiri. Kuigi eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja säilitamise piirangu põhimõtted õigustavad salvestise kohest kustutamist pärast seda, kui on valminud kirjalik protokoll, tuleb siiski arvestada isiku õiguskaitse võimalusega. Viimane õigustaks salvestise lühiajalist säilitamist eelduslikult ka kaebetähtaja ja vajaduse korral kaebemenetluse jooksul. Valimiskaebemenetlus on seadusest tulenevalt kiireloomuline.

14. Eeltoodud põhjustel on kaebajale VVK 16. septembri 2025. a koosoleku salvestisele juurdepääsu mittevõimaldamine õigusvastane. Kaebuse eesmärk oli saada juurdepääs salvestisele. Riigikohus rahuldab kaebuse osaliselt ning kohustab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lg 1 p-le 1 tuginedes VVK-d salvestisele juurdepääsu küsimust uuesti otsustama. Menetluse käigus VVK viidatud keeldumisalused näevad ette otsustusruumi, mistõttu peab VVK eeltoodut silmas pidades kaaluma ja hindama, kas ja mil viisil anda MTÜ-le Ausad Valimised juurdepääs soovitud teabele.

(allkirjastatud digitaalselt)