2-25-3715/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Saaliste (end Vismann)

Kohtujurist

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg

ja koht

03.10.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-3715

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus J.R-i

(J.R) vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ (välismaa

registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline

esindaja Kadri Ojamaa (Q OÜ, e-post xxx)

Puudutatud isik J.R (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Marina Smirnova

Ärakuulamise

toimumise aeg

02.09.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

avaldus J.R-i vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Mõista J.R-ilt välja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kasuks kahjuhüvitis 2471,76 eurot.

3. Mõista J.R-ilt välja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kasuks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 23.04.2024-10.03.2025 eest 262,57 eurot.

4. Mõista J.R-ilt välja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kasuks viivis alates 11.03.2025 põhinõudelt 2471,76 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

5. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud J.R-i kanda.

7. Mõista J.R-ilt välja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kasuks menetluskuludena 1803 eurot (riigilõiv 50 eurot + õigusabi 1753 eurot).

8. Mõista J.R-ilt välja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Avaldus, aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) esitas 10.03.2025

Harju Maakohtule avalduse J.R-i (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes.

Avalduse kohaselt on avaldaja ja kindlustusvõtja K K vahel sõlmitud kodukindlustuse leping, millega on

kindlustatud xxx korter. Kindlustusvõtja esitas 03.01.2024 kahjuavalduse, mille kohaselt oli toimunud

kõnealuses korteris kahjujuhtum (põrand oli korteris vee all ning vesi tilkus läbi laesse tekkinud prao).

Avaldaja esindaja käis kindlustatud korteri veekahjustusi üle vaatamas 19.01.2024. Vastavalt ülevaatuse

aktile said korteri siseviimistluses osas veekahjustusi korteri lagi ning laminaatparkett. Korter Sitsi XXX,

millest kahju sai alguse, oli vastavalt kinnistusraamatule kahju toimumise hetkel puudutatud isiku

omandis.

Avaldaja palub puudutatud isikult mõista välja kahjuhüvitise 2471,76 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise perioodi 23.04.2024-10.03.2025 eest 262,57 eurot ja jätkuva viivise alates avalduse esitamise

päevast, s.o 11.03.2025 põhinõudelt 2471,76 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Menetluse käik, puudutatud isiku vastus avaldusele

2. 12.03.2025 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras puudutatud isikule tähtaja avaldusele

vastamiseks kuni 15 päeva alates määruse kättesaamisest.

3. 12.03.2025 esitas puudutatud isik e-kirja (aadress xxx) teel kohtule vastuse avaldusele. Vastuse kohaselt

oli puudutatud isik kahjujuhtumi ajal haiglas ja ta ei ole kahjujuhtumiga seoses saanud ühtegi nõuet.

Kahjustatud korteri perenaine esitas arve 200 eurot, mille puudutatud isik tasus neile sularahas. Sellega oli

juhtum ammendatud. Puudutatud isik leiab, et kahjunõue on ülepaisutatud.

4. 13.03.2025 helistas kohus puudutatud isikule, kes kinnitas kohtule, et kõik kohtu saadetud dokumendid

on temal käes. Samuti kinnitas puudutatud isik, et tema e-posti aadress on xxx.

5. 24.03.2025 esitas avaldaja kohtule seisukoha puudutatud isiku vastusele, milles märkis, et avaldaja

koostööpartner Q OÜ postitas avaldaja kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (tagasinõude) koos nõude

lisadega puudutatud isiku rahvastikuregistris olevale elukoha aadressile, milleks on Sitsi XXX. Puudutatud

isikul oli mõistlik võimalus kahjunõudega tutvuda, kuna kahjunõue saadeti tema elukohta. Avaldaja andis

puudutatud isikule kahjunõude tasumiseks mõistliku tähtaja (rohkem kui 10 päeva) ning palus kahju

hüvitada hiljemalt 22.04.2024. Puudutatud isik kahjunõuet ei hüvitanud. Seega muutus kahjunõue

sissenõutavaks 23.04.2024. Asja parandamise kulu saab tõendada selle asja parandamise kalkulatsiooniga

või hinnapakkumisega. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et korteri oleks saanud parandada väiksemate

(mõistlikumate) kuludega.

6. 27.03.2025 esitas puudutatud isik kohtule täiendava seisukoha, milles märgib, et puudutatud isik ei

vaidlusta, et ta on korteriomandi aadressil Sitsi XXX omanik. Puudutatud isik väidab, et alates 2021 elab

ta oma ema korteris ja pole viimased 4 aastat Xxx korteris viibinud. Nimetatud korteris on sisse

registreeritud A.R, kelle valduses ja kasutuses on eelnimetatud korter alates 2021. 02.01.2024 oli

puudutatud isik haiglas pärast operatsiooni seoses toimunud autoavariiga. Korteris nr X toimunud

üleujutusest sai ta teada 2024. aasta veebruarikuus A.R-ilt (A.R). A.R ütles puudutatud isikule, et

02.01.2024 helistas temale Tallinn, Sitsi 7 korteriühistu juhatuse esimees Z.M ja teatas, et Korteris nr X

tekkis üleujutus ja palus koheselt koju tulla. Kuna ajutiselt ei elanud korteris kedagi, siis oli veevarustus

kogu korteris suletud. A.R sõitis koju ja läks koos santehnikuga korterisse. Ta keeras korteris vee lahti ja

avas kraanid. Mõne aja pärast tuli kraanist vett. Santehnik vaatas kraanid ja torud üle ning tegi järelduse, et

korteris on veevarustussüsteem korras. Pärast seda läks A.R koos santehnikuga esimese korruse korterisse

nr X, kus oli tõesti näha, et laest tekkis veekahjustus. Avaldaja poolt kohtule esitatud tõendina tagasinõues

on märgitud: P hüvitas santehniku ülevaatuse maksumuse summas 61 eurot. Nimetatu tõendab, et kohal oli

santehnik, kes 19.01.2024 vaatas korteri nr Y üle. Nimetatud vara ülevaatuse aktis puuduvad allkirjad ja

arvatavaks süüdlaseks on märgitud korter nr Y. Aktis puuduvad täpse avarii kohta andmed ja veelekke

võimalik põhjus. Avaldaja kohtule tõendina esitatud korteriomandi nr X omaniku K K e-kirjas on

märgitud, et torud on seina sisse kinni ehitatud ja täpset avarii kohta polnud võimalik tuvastada. Teise

korruse korteri veekraanid keerati kinni ja omanik koos korteriühistu esimehega hakkas otsima avarii

kohta ning selle leidmisel see likvideeritakse. Puudutatud isik kinnitab, et peale Korteris nr X toimunud

üleujutust ei olnud temale kuuluvas korteris nr Y mingeid remonditöid teostatud, kuna kõik oli

veesüsteemiga korteris korras. Avaldaja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, et avarii koht oli tuvastatud ja

see koht asub korteris nr Y. Puudutatud isik arvab, et täpset avarii kohta ei ole tuvastatud või on

tuvastatud, kuid selle kohta ei ole tõendeid esitatud. Puudutatud isik arvab, et kuna tema korteris polnud

veekahjustust, siis üleujutus Korteris nr X võis toimuda korteriühistule kuuluva ühise püstaku rikke tõttu.

Puudutatud isikule ei ole midagi teada, kes ja millal püstaku rikke kõrvaldas. A.R teavitas puudutatud

isikut, et 2 kuud pärast Korteris nr X toimunud üleujutust helistas korteriühistu esimees jälle A.R-ile

pretensiooniga, et Korteris nr X on toimunud üleujutus. Puudutatud isik arvab, et avaldaja poolt ei ole

tõendatud, et Korteris nr X toimus vee üleujutus puudutatud isiku süül ja on otsene põhjuslik seos

üleujutuse ja puudutatud isiku süül.

7. 31.03.2025 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgitamiskohustust ja määras muuhulgas

menetlusosalistele tähtaja kompromissile jõudmiseks.

8. Menetlusosalised kompromissile ei jõudnud.

9. 09.04.2025 esitas puudutatud isik kohtule täiendava seisukoha. Puudutatud isik on kokkuvõtlikult

seisukohal, et veelekke asukoht ja see, kuidas veeavarii likvideeriti, pole selgunud. Puudutatud isik rõhutab

veel kord, et temale kuuluvas korteris nr Y veeavariid või veeleket ei toimunud. Puudutatud isik arvab, et

veeleke võis tekkida korteriühistule kuuluva ühise torustiku rikke tõttu.

10. 14.04.2025 esitas avaldaja kohtule täiendava seisukoha. Avaldaja märkis kokkuvõtlikult, et kui

puudutatud isik hakkab nüüd väitma, et tema korteris üldse veeavariid ei olnudki, tekib põhjendatud

küsimus, miks algselt oli avalduse lisas nr 5 toodud teade kahjustada saanud korteri omanikule saadetud.

Sellest teatest loeb välja, et puudutatud isik tunnistab, et tema korterist sai veeavarii alguse. Puudutatud

isik käitub sellisel juhul äärmiselt pahatahtlikult. Kui puudutatud isik ei oleks sellist kinnitust andnud, siis

oleks edasi uuritud, kust kahju alguse sai, kuid sellise teate peale ei tule keegi mõttele, et vaja on

lekkekoha otsimisega edasi tegeleda. Korteri nr Y elaniku ja K K vestluse väljavõttest nähtub, et korteri nr

Y elaniku sõnul oli korteris nr Y ummistus. Kui veeleke lähtus puudutatud isiku korteriomandi eriomandi

piires asuvast kaasomandi esemest, saab eeldada, et puudutatud isik rikkus oma korrashoiukohustust ja see

rikkumine ei olnud vabandatav. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tema rikkumine on vabandatav.

Korteri omanik vastutab ka korterit kasutavate isikute eest. Seega asjaolu, kas puudutatud isik elas

kahjujuhtumi toimumise ajal korteris nr Y või kas ta viibis kahjujuhtumi toimumise ajal korteris nr Y või

kuskil mujal, ei oma vastutuse seisukohalt mingit tähtsust.

11. 02.09.2025 kuulas kohus tunnistajatena üle A.R-i ja Z.M-i (Z.M). Samuti kuulas kohus

menetlusosalised ära. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks 03.10.2025 e-toimiku ja

kohtukantselei kaudu.

Määruse põhjendused

12. Kohus asub seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele.

13. Avalduse kohaselt tekkis 02.01.2024 Tallinn, Xxx toimunud veeuputuse tagajärjel varaline kahju

korterile X, mis oli kahjujuhtumi ajal avaldaja juures kindlustatud. Kindlustusandja hüvitas

kindlustusvõtjale kahju 2471,76 eurot ning kindlustusandjale läks üle nõue kahju põhjustanud

korteriomaniku vastu. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt ei ole Korteris nr X toimunud veeavarii

saanud alguse korterist nr Y, teda ei ole varasemalt kindlustusjuhtumist teavitatud ja kahjuhüvitis on

põhjendamatult suur.

14. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 näeb ette, et korteriomanik on kohustatud

hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime

teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Riigikohus on selgitanud, et

korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema

asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi

rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud

kahju (VÕS § 127 lg 1), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.03.2023

määrus tsiviilasjas nr 2-19-9500, p 13).

Kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormis lasub avaldajal. Puudutatud isik peab

kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.

15. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas Korteris nr X toimunud kahjujuhtum (s.o veeavarii) sai

alguse korterist nr Y.

Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt ei tekkinud 02.01.2024 veeavarii Sitsi XXX korterist tulenevalt.

Vesi oli Xxx korteris suletud ja ajutiselt keegi korterit ei kasutatud, veetorustike rikkeid korteris nr Y ei

tuvastatud ning üleujutus Korteris nr X võis toimuda korteriühistule kuuluva ühise püstaku rikke tõttu.

Ärakuulamisel selgitas puudutatud isik, et avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik oleks mõnda

korteriomaniku kohustust rikkunud, tehes viite Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.05.2025 määrusele

tsiviilasjas nr 2-21-11325. Avaldaja jäi seisukohale, et veeavarii sai alguse korterist nr Y.

02.09.2025 kuulas kohus tunnistajatena üle Xxx korterit kasutanud A.R-i ja Sitsi X korteriühistu juhatuse

liikme Z.M-i, kuivõrd eeltoodud isikutele võisid olla teada asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud

02.01.2024 veeavariiga seonduvalt.

Ärakuulamisel kinnitas tunnistaja A.R, et veeavarii ei tekkinud korterist nr X. Korteris oli vesi kinni

keeratud ja santehnik, kes korteris käis, kinnitas, et torud ei ole avariilises seisundis. Tunnistaja ei osanud

konkreetselt öelda, millest veeavarii Korteris nr X alguse sai, kuid tunnistaja hinnangul võis veeavarii

tekkida püstakust, mille korteri nr X endised omanikud paigaldasid kanalisatsiooni (WC) jaoks 1.

korrusele korteri nr X kõrvale. Vaidlusalune püstak asus lae juures/kõrval ja kinnitati seina külge.

Tunnistaja nägi, et veeavarii algas väljaspool korterit püstakust. Tunnistaja ei teadnud, kas püstak läks

korterisse nr X edasi. 200 euro maksmise osas selgitas tunnistaja, et see oli tasutud põhjusel, et korteri nr X

omanik võtaks oma pretensioonid maha. Tunnistaja ja puudutatud isik ei soovinud probleeme. Korteri nr X

omanik tahtis kinnitust, et nad maksavad selle kinni. E-kiri oli saadetud tunnistaja e-posti aadressile, aga

puudutatud isiku sõnade kohaselt. Lisaks kinnitas tunnistaja, et korteris nr Y oli vesi kinni ja ummistust ei

olnud.

Tunnistaja Z.M selgitas ärakuulamisel, et temale helistati 02.01.2024 õhtul ja öeldi, et Korteris nr X on

üleujutus. Tunnistaja tuli kohale ja nägi, et Korteris nr X tuli puhas vesi laest alla. Ainuke koht, kust vesi

tulla sai, oli korter nr Y. Tunnistaja läks alla keldrisse ja keeras vee korteris nr Y kinni (korterid nr R ja Y

on ühendatud üheks korteriks). Seejärel läks tunnistaja korteri nr Y ukse taha, aga kedagi kodus ei olnud.

Enne seda oli korteris nr Y vesi lahti keeratud. Peale vee kinni keeramist vesi enam ei lekkinud. Tunnistaja

selgitas, et umbes tunni aja pärast, kui vesi oli kinni keeratud, hakkas vesi vähem lekkima ja järgmisel

päeval praktiliselt ei lekkinud. Tunnistaja käis seda ise Korteris nr X vaatamas. Tunnistajale teadaolevalt

remonditi korteris nr Y midagi. Tunnistaja selgitas, et nähtavaid jälgi veeavariist korteris nr Y ei olnud.

Samas täpsustas tunnistaja, et ta asutus ainult korteri nr Y koridori sisse. Lisaks selgitas tunnistaja, et

kanalisatsiooni püstak asub korteri nr X kõrval koridoris ja seda tehti enne tunnistaja juhatusse määramist.

Tunnistaja kinnitas, et püstak korterisse nr X sisse ei tule. Isegi kui leke oleks tekkinud püstakust, siis vesi

ei saanud korterisse nr X tungida. Seega ei saanud korteri nr X veeavarii tekkida eeltoodud püstakust.

Kohus on tõendite alusel tuvastanud, et avaldaja ja kindlustusvõtja K K vahel oli sõlmitud kodukindlustuse

leping (poliis nr xxx, dtl 9-11), millega oli kindlustatud xxx Tallinn Harjumaa korter ja kodune vara.

Kindlustusvõtja esitas 03.01.2024 kahjuavalduse, mille kohaselt oli toimunud kõnealuses korteris

kahjujuhtum- põrand oli korteris vee all, vesi tilkus läbi laesse tekkinud prao ja vesi oli valgunud parketi

alla (dtl 12-13; fotod kahjustatud korterist- dtl 28-52).

Kohus märgib, et tunnistaja A.R-i poolt ärakuulamisel antud ütlused on vastuolus asjas esitatud kirjalike

tõenditega. Kuigi tunnistaja eitas ärakuulamisel, et veeavarii sai alguse korterist nr Y ning selgitas, et vesi

oli sellel hetkel korteris nr Y kinni keeratud ja veeavarii võis alguse saada korteriühistule kuuluva ühise

püstaku, mis asub 1. korrusel korteri nr X kõrval, rikke tõttu, saatis tunnistaja 13.02.2024 korteri nr X

omanikule e-kirja, milles kinnitas, et veeleke tekkis tema korterist ja probleemi lahendusega tegeletakse

(dtl 16). Samuti kinnitas puudutatud isik kohtule 12.03.2025 saadetud kirjas, et korteri nr X omanik esitas

arve 200 eurot, mille tunnistaja maksis talle sularahas (dtl 60-61). Lisaks nähtub remondiettevõtte (V OÜ)

esindaja poolt 08.02.2024 saadetud kirjast, et ülemine klient oli santehnikule helistanud ja oli öelnud et

tema korteris oli ummistus olnud (dtl 102). A.R-i ja K K vestlusest nähtub, et tunnistaja poolt kasutatavas

korteris nr Y on probleem leitud, tualetis ei saa vett kasutada, remonditakse ja torud vahetatakse ära (dtl

103-109; dtl 118-119). Kuivõrd tunnistaja selgitas ärakuulamisel, et veeavarii ei saanud alguse korterist nr

Y, jääb kohtule arusaamatuks, mis põhjusel tunnistaja kinnitas kirjalikult, et veeavarii sai alguse korterist

nr Y ja nõustus selliselt tasuma korteri nr X omanikule 200 eurot. Lisaks kinnitas tunnistaja Z.M, et tema

veendus isiklikult, et Korteris nr X jooksis laest puhas vesi alla, peale 02.01.2024 veeavariid keerati alles

korteris nr Y vesi kinni (st vahepealsel ajal oli vesi lahti keeratud) ja 1. korrusel korteri nr X kõrval asuv

kanalisatsiooni püstak ei läinud korterisse nr X edasi, mistõttu ei saanud veeavarii püstakust tekkida.

Eeltoodud tunnistaja on kirjalikult kinnitanud, et korteriühistule kuuluvad torud on heas seisukorras (dtl

101; dtl 117). Kohtu hinnangul on avaldaja esitatud tõenditega tõendatud, et puudutatud isik rikkus KrtS §

31 lg 1 p 1 sätestatud kohustusi, mille tagajärjel tekkis kindlustusvõtjale kahju, mis oli hõlmatud rikutud

kohustuse kaitse-eesmärgiga ning puudutatud isiku rikkumise ja kahju vahel oli põhjuslik seos. Avaldaja

esitas kohtule tõendid, millelt nähtuvad XXX, Tallinn korterile tekkinud veekahjustused. Tõendatud on, et

veekahju tulenes puudutatud isiku eriomandi osast (Sitsi XXX ; dtl 14-16, dtl 21) ning kahjustada saanud

korter oli kahju tekkimise ajahetkel avaldaja juures kindlustatud (dtl 9-20, dtl 28-52). Puudutatud isik ei

ole tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav. Asjaolu, kas

puudutatud isik elas kahjujuhtumi toimumise ajal korteris nr Y või kas ta viibis kahjujuhtumi toimumise

ajal korteris nr Y või kuskil mujal (dtl 95), ei välista puudutatud isiku vastutust.

16. VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna

avaldaja on kindlustusandjana kahju hüvitanud, on talle üle läinud kindlustusvõtja nõue puudutatud isiku

vastu.

17. Vastavalt V OÜ hinnapakkumisele nr xxx ja teostatud tööde arvele nr 3231 hüvitas avaldaja korteri

xxx taastamistööde maksumuse 2471,76 eurot (kindlustuslepingu järgne omavastutus 100 eurot jäi

kindlustusvõtja kanda, dtl 17-19). Avaldajapoolset hüvitise tasumist tõendab 25.03.2024 maksekorraldus

(dtl 20).

Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt on kahjuhüvitis põhjendamatult suur. Kohus märgib, et

hinnakalkulatsioonist xxx nähtuvad kõik kahjujuhtumiga seoses teostatavad tööd ja nende maksumus.

Kohtu hinnangul on tööde maksumus mõistlikus suuruses. Kõrvutades vastavaid töid kahjujuhtumit

tõendavate fotodega on nimetatud tööd vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

avaldaja poolt nõutav kahjuhüvitis on mõistlikus suuruses ja igati põhjendatud.

Arvestades, et puudutatud isik vastutab tekkinud kahju eest, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

mõista kahjuhüvitis 2471,76 eurot.

18. Lisaks põhinõudele palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista ajavahemikul 23.04.2024-

10.03.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 262,57 eurot, samuti edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise

alates 11.03.2025 põhinõudelt seadusjärgses määras.

VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 113 lõikest 2 tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas

kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude

puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest

või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Eeltoodust tulenevalt saab

avaldaja nõuda puudutatud isikult enne avalduse esitamist sissenõutavaks muutunud viivise

väljamõistmist, kui ta on kohtueelselt puudutatud isikule oma nõudest teatanud.

Puudutatud isiku vastuväite kohaselt ei ole ta kahjujuhtumiga seoses saanud ühtegi nõuet. Kohtule esitatud

tõenditest nähtuvalt on avaldaja koostööpartner Q OÜ postitanud avaldaja 05.04.2024 kohtuvälise kahju

hüvitamise nõude (tagasinõude) koos nõude lisadega puudutatud isiku rahvastikuregistris olevale elukoha

aadressile, milleks on Sitsi XXX, 10313 (dtl 22-23; dtl 77-78). Avaldaja andis puudutatud isikule

kahjunõude tasumiseks mõistliku tähtaja (rohkem kui 10 päeva) ja palus kahju hüvitada hiljemalt

22.04.2024. Puudutatud isik kahjunõuet ei hüvitanud. Seega muutus kahjunõue sissenõutavaks 23.04.2024.

Eeltoodust järelduvalt on avaldaja puudutatud isikut teavitanud kahjujuhtumist ning määranud

kohtuvälistelt puudutatud isikule tähtaja kahjunõude vabatahtlikuks täitmiseks. Kohus leiab, et avaldaja

sissenõutavaks muutunud viivisenõue 262,57 eurot ajavahemikul 23.04.2024-10.03.2025 kuulub

rahuldamisele.

Viivisenõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ka jätkuva viivisena alates 11.03.2025 VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt (2471,76 eurot) kuni põhinõude täieliku

täitmiseni.

19. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või

osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7, et kui kohus algatab hagita

menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku

kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui

menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud

avaldaja kanda.

20. Antud juhul alustas kohus menetluse avaldaja avalduse alusel, mis oli põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda.

21. Avaldaja on esitanud taotluse riigilõivu 50 euro ja õigusabikulude 1753 euro väljamõistmiseks

käibemaksuta.

Puudutatud isik vastuväiteid avaldaja menetluskulude nimekirja osas esitanud ei ole.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 koosmõjus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt on riigilõiv 50 eurot põhjendatud

kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 144 p-ide 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud ja

menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Avaldaja õigusabikuludeks on järgmised teostatud õigusabitoimingud:

-

nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine, 10.03.2025 avalduse koostamine ja

kohtule esitamine- 2 h x 150 eurot/h kokku 300 eurot;

-

puudutatud isiku 12.03.2025 vastusega tutvumine. Avaldaja 24.03.2025 seisukoha koostamine ning

kohtule esitamine- 2 h x 150 eurot/h kokku 300 eurot;

-

kohtu 31.03.2025 kohtunõudega ja puudutatud isiku 27.03.2025 vastusega tutvumine. Puudutatud

isikule 03.04.2025 kompromissettepaneku tegemine. Avaldaja 14.04.2025 vastuse ja seisukoha

koostamine ning kohtule esitamine- 3 h x 150 eurot/h kokku 450 eurot;

-

kohtu 15.05.2025 kohtumäärusega tutvumine. Avaldaja 26.05.2025 vastuse ja lisade koostamine

ning kohtule esitamine- 1 h x 150 eurot/h kokku 150 eurot;

-

puudutatud isiku erinevate kirjade, teadete ja taotlustega tutvumine ja kohtu 08.08.2025 kirjaga

tutvumine. Avaldaja 13.08.2025 vastuse koostamine ja kohtule esitamine- 0,5 h x 150 eurot/h,

kokku 75 eurot;

-

02.09.2025 kohtuistungiks valmistumine- 0,5 h x 150 eurot/h, kokku 75 eurot;

-

02.09.2025 avaldaja esindaja sõidukulu (Pärnu-Tallinn-Pärnu; 2 x 130 km)- 2 x 130 x 0,3 eurot/km

kokku 78 eurot;

-

02.09.2025 kohtuistungil avaldaja esindamine- 1,67 h (1 h 40 min) x 150 eurot/h kokku 250 eurot;

-

avaldaja 08.09.2025 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine- 0,5 h x 150 eurot/

h, kokku 75 eurot.

Esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel analüüsib kohus eeskätt vaidlusaluse

kaasuse keerukust ja esitatud menetlusdokumentide sisu.

Arvestades, et kõik avaldaja poolt menetluskulude nimekirjas esitatud menetlustoimingud on tsiviilasja

materjalide pinnalt selgelt jälgitavad, samuti lähtudes asjaolust, et puudutatud isik ei ole esitanud avaldaja

menetluskuludele vastuväiteid, leiab kohus, et avaldaja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud.

Arvestades tsiviilasja keskmist keerukust, peab kohus põhjendatuks mõista puudutatud isikult välja

avaldaja kasuks õigusabikulud 11,166 h ulatuses hinnaga 150 eurot/h (käibemaksuta) ja sõidukulud, s.o

kokku 1753 eurot. Kokku mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud summas

1803 eurot (50 + 1753).

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja esitas avalduse kooskõlas TsMS

§ 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Saaliste

Kohtunik