2-24-7088/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.10.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-7088

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi D. I. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

5606,80 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste

Kostja: D. I. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja C AS ja kostja vahel 15.03.2022 sõlmitud

lepingust tulenev põhivõlg 4376,70 eurot, viivis perioodi 29.07.2022 – 03.10.2025 eest

1541,50 eurot ja viivis alates 04.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud viivisemääras.

3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 778 eurot.

6. Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB

Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank –

EE567700771003819792.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas 06.05.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja C

AS ja kostja vahel 15.03.2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus

4376,70 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 683,01 eurot ja viivis

põhinõudelt (4376,70 eurot) alates 07.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Kostja ja C AS (krediidiandja) sõlmisid Lepingu, mille alusel on kostjale väljastatud laen

summas 4500,00 € (lisa 1). Pank pidas laenusummast kinni lepingutasu ja 4386,70 € on välja

maksnud kostja arvelduskontole

Hageja analüüsis krediidiandja esitatud andmeid ja tõendeid kostja krediidivõimelisuse

hindamise kohta ja tuvastas, et krediidiandja ei ole analüüsinud enne laenu väljastamist kostja

pangakonto väljavõtet, mistõttu esitab hagi VÕS § 4034 lg-t 6 ja 7 arvestades põhinõude ning

seaduses sätestatud viivise osas.

Hageja on tagasimaksed uuesti määranud vastavalt lepingu põhitingimustele, mille kohaselt

pidi kostja laenu tagastama 54 osamaksega perioodil 10.04.2022 – 10.09.2026. Hageja on

tagasimaksed määranud sellele perioodile, kuumakse 81,24 eurot (v.a viimane makse 80,98

eurot), kokku 4386,70 eurot.

2.2. Kostja ei ole lepingu alusel krediidiandjale tasunud ühtegi osamakset. Seega

tagasimakseid uuesti määrates oli kostjal seisuga 28.07.2024 võlgnevus 4 põhiosa

tagasimakse tasumisega (10.04.2022, 10.05, 10.06. 10.07 osamaksed).

Krediidiandja teavitas 30.06.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale

tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 23.07.2022 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni

ei pidanud, ütles krediidiandja lepingu 28.07.2022 üles. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade

on kostjale saadetud aadressile XXX ja e-posti aadressile XXX ja edastatud e-kirjad on

jõudnud e-posti teenusepakkuja serverisse. Seega on lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade

kostjale kätte toimetatud e-posti teel. Krediidiandja kasutab teatiste kättetoimetamisel Omniva

teenust ja Omniva kirjakeskuse andmetel on fikseeritud, et lepingu ülesütlemise hoiatus ja

teade on kostjale edastatud ja kostja serverisse jõudnud vastavalt 30.06.2022 13:59 ja

28.07.2022 13:19.

2.3. Krediidiandja loovutas 10.08.2022 oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Loovutusteatis on kostjale saadetud aadressile XXX

ja e-posti aadressile XXX ning on kostjale kätte toimetatud e-posti teel. kostja logis hageja

iseteenindusse 30.08.2022, s.o pärast nõude loovutamise teate kättesaamist, ja identifitseeris

ennast smart-ID-ga.

Kostja tasus hagejale 2 makset 13.03.2023 ja 04.05.2023 kokku 10 €. Hageja arvestas selle

summa kostja põhivõlast maha ja kostjal jäi tasumata põhivõlg 4376,70 €. Hageja on hiljem

proovinud kostjaga korduvalt uuesti ühendust saada nii e-posti kui telefoni teel, kuid kostja ei

ole üles näidanud huvi võla tasumiseks ega hageja e-kirjadele ja kõnedele reageerinud ega

rohkem tasumisi teostanud.

Otsuse põhjendused

3. Hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 13.01.2025. Kostjale oli

määrusega antud tähtaeg 14 päeva hagile vastamiseks, kostja vastanud ei ole. Menetluse

uuendamise määrus on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud

09.08.2025.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Pidades silmas Euroopa Kohtu praktikat, millest tulenevalt peab kohus omal algatusel

kontrollima lepingu kehtivust, sh seda, kas välja olid toodud nõutud andmed (st ka sõltumata

siseriiklikest menetlusseadustiku sätetest, mis pärsiksid tõendite hindamist ning seeläbi kohtu

kontrollikohustuse täitmist), märgib kohus, et hageja esitatud leping on kostja poolt

digiallkirjastatud (st kostja on teinud nõutud vormis tahteavalduse) ning leping sisaldas

seadusega nõutud teavet, sh intressi, krediidi kulukuse määra, krediidi kogukulu ja

tagasimaksete kohta. Kohus kontrollis, et krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu andmise

ajal kehtinud maksimaalset määra (mis 15.03.2022 oli 50,85%). Kuivõrd hageja esitas nõude

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ümberarvestatuna, ei ole vajalik vastutustundliku laenamise

kohustuse täitmise kontrollimine.

5. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks väited kostjale 4386,70 euro väljamaksmise ning

kostja poolt tagasimaksete tegemise kohta. Samuti loeb kohus kostja poolt omaks võetuks

hageja väited lepingu üles ütlemise hoiatuse ja teate saatmise kohta ning nõude loovutamise

ning sellest kostja teavitamise kohta.

Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, arvestades kõik kostja

poolt tasutu põhivõla katteks. Kuivõrd enne lepingu üles ütlemist ei olnud kostja teinud ühtegi

tagasimakset, oli kostjal lepingu üles ütlemise ajal tasumata 4 tagasimakset, seega on ka

seadusest tulenevad tarbijakrediidilepingu erakorralise üles ütlemise eeldused täidetud. Sellest

tulenevalt rahuldab kohus hageja põhivõla nõude ning mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101

lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel välja 4376,70 eurot.

Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on õigus saada tasumata põhivõlalt

viivist seadusjärgses viivisemääras. Hageja nõuab viivist põhivõlalt 4376,70 eurolt alates

lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 29.07.2022. Kohus rahuldab hageja

viivisenõude ja mõistab kostjalt VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel välja

viivise seadusjärgse viivisemäära alusel perioodi 29.07.2022 – 03.10.2025 eest 1541,50 eurot

ja edasiulatuvalt alates 04.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Menetluskulud, kohtulahendi kätte toimetamine ja täitmine

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

Hageja toob hagis välja, et tema menetluskulud on olnud riigilõiv 595 eurot, esindajale

tasutud õigusabi kulu 427 eurot, mis koosnes: dokumentide komplekteerimine ja analüüs,

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendavate tõendite analüüs (1,5 tundi) 183

eurot, hagiavalduse koostamine, nõude arvutamine VÕS § 403 lg-t 6 eeldusel ja esitamine (2

tundi) 244 eurot.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks.

Hageja palub menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud

käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada.

Lisaks taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest,

menetluskulude hüvitamiseni menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Hageja väitel kulus lepingul esindajal hagi

esitamiseks 3,5 tundi. Hageja on võlgade sissenõudmisele spetsialiseerunud ettevõte, mis on

esitanud suurel hulgal tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõudeid. Selle tuvastamine, et

krediidiandja ei olnud kostja konto väljavõtet kogunud ning et sellest tulenevalt ei ole nõuet

perspektiivikas esitada ilma VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuseta, ei saanud olla kuigi

töömahukas. Kohus loeb hagi esitamise põhjendatud kuluks 1,5 tundi.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Hageja on selgitanud, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt

tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kostja ei ole hageja

menetluskuludele vastuväidet esitanud.

Seega tuleb hagejale õigusabikulud hüvitada koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ajakulule 1,5 tundi vastab summa 150 eurot, millele lisandub 06.05.2024 arve nr

971838 alusel käibemaks 22%, kokku 183 eurot (150 + 33).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 778 eurot, millest 595 eurot on

riigilõiv ja 183 eurot on õigusabikulud.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2).

7. TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta

viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

8. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik