2-25-5826/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-5826

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. oktoober 2025, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-5826

Tsiviilasi

Bondora AS hagi Q.O vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

13 928,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja: Q.O (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hagi, milles hageja palus kostjalt välja mõista Bondora AS ja kostja

vahel 03.05.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 7 880,95 eurot ja

viivis.

2. Jätta menetluskulud Bondora AS kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või

tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei

vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot.

2-25-5826

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU SEISUKOHT

1. Bondora AS (hageja) esitas 16.04.2025 hagi Q.O (kostja) vastu võla väljamõistmiseks.

Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 6911 eurot, intressi 503,95 eurot, tasumata arved

386,91 eurot, haldustasu 69,09, võla sissenõudmise kulud 10 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivised 3 731,32 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised põhivõlgnevuselt

29,39% aastas.

2. Hageja ja kostja on sõlminud tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja andis kostjale laenu

summas 6500 eurot, intressimäär oli 29,39% aastas tagastamata krediidisummalt, igakuiselt tuli

tasuda lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas ning lepingutasu oli 411 eurot, mis on

tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 45,43%. Lepingu

üldtingimuste punkti 9.1. kohaselt oli viivisemäär võrdne intressimääraga.

3. Lisaks krediidilepingule on pooled 03.05.2023 sõlminud lisateenuse lepingu B Secure, mille

eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 14,99 eurot ning lisateenuse lepingu B On

Track, mille eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 2,99 eurot. Kostja on jätnud

lisateenuste eest tasumata perioodil 05.06.2023 kuni 03.08.2023.

4. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostja jättis tasumata 05.06.2023.

a osamakse summas 244,04 eurot, 03.07.2023. a osamakse summas 244,04 eurot, 03.08.2023. a

osamakse summas 244,05 eurot ja 04.09.2023. a osamakse summas 244,05 eurot. Hageja hoiatas

04.08.2023 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase

täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja ütles 05.09.2023 saadetud

ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Seisuga 04.08.2023, mil hageja edastas kostjale ülesütlemise

hoiatuse, oli kostja osamaksete võlgnevus kokku 845,02 eurot (sh sissenõudmiskulud kokku 10

eurot).

5. Hageja selgitas, et on lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena

veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on

regulaarne sissetulek 1300 eurot (neto). Kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused

igakuiselt summas 0 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 548 eurot, mis

on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2023. aasta arvestuslik elatusmiinimum summas

338,23 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli

märkinud (0 eurot). Arvestades uue laenu kuumakset (244,04 eurot), teisi kohustusi (0 eurot),

2-25-5826

arvestuslike elamiskulusid (548 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 1035,53

eurot ehk enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.

6. Kohus jättis hagi 29.04.2025 määrusega käiguta. Kokkuvõtvalt tuli hagejal hagiavalduses

selgelt ja konkreetselt välja tuua kõigi nõuete kujunemine ning see, kuidas on krediiti andes

kontrollitud kostja maksevõimet. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada pangakontoväljavõtted

ning teha nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ja määrata tagasimaksed uuesti.

7. Hageja esitas 16.05.2025 kohtule puuduste kõrvaldamise. Puuduste kõrvaldamisel hageja

kohtule nõuete kujunemist ja arvestust ega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei

selgitanud. Hageja jäi seisukohale, et on nõude selgelt formuleerinud ja jääb selle juurde ning

hagi menetlusse võtmise etapis ei saa kohus hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist. Täiendavalt esitas hageja kohtule kostja poolt hagejale esitatud arvelduskonto

väljavõtte.

8. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

9. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg

2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta,

lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2

punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse

korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib

krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

10. Kohus selgitas hagejale ka menetlusse võtmise määruses, et hageja ei ole 29.04.2025

kohtumääruses osundatud puudusi kõrvaldanud ja hagejal tuleb puuduste kõrvaldamata jätmisest

tulenevalt arvestada, et kohus võib hagi rahuldada, kas osaliselt või jätta hagi tervikuna

rahuldamata. Seega pidi hageja aru saama, milliseid asjaolusid peab oma nõude põhjendamiseks

kohtu ette tooma.

11. Kohtule on esitatud kostja pangakonto väljavõte 03.05.2022–02.05.2023 kohta.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja regulaarne sissetulek 1300 eurot, igakuised kohustused 0,

elamiskulud 548 eurot. Väljavõttelt nähtuvad andmed ei lange kokku hagiavalduses esitatuga.

Kostja sai töötasu 2022. a septembris 201,78 eurot, 2022. a oktoobrist kuni 2023. a märtsini

614,83 eurot. Juhatuse liikme tasu on kostja saanud Q.O Grupp OÜ-lt 2023. a jaanuaris 699,2

eurot, veebruaris 600 eurot ja märtsis1000 eurot. Kostja on korduvalt andnud laenu summas 300,

780, 1000, 680, 800 eurot Q.O Grupp OÜ-le, teeb regulaarseid makseis Elise Eesti AS-ile ja

mitmetele eraisikutele vanade võlgade või laenude katteks. Kohus leiab, et krediidiandja rikkus

vastustundliku laenamise kohustust, eirates talle konto väljavõttest teatavaks saanud asjaolusid.

12. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

2-25-5826

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt

käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

13. Kohus tegi hagejale 29.04.2025 ettepaneku teha nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7

kohaselt. Hageja esitas konto väljavõtte, ent vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas

jäi enda seisukoha juurde ning ei esitanud nõude ümberarvestust. Hagejat esindab lepinguline

esindaja, Advokaadibüroo LINDEBERG. Kohus on seega seisukohal, et täitis

selgitamiskohustust ning andis hagejale võimaluse oma nõuet muuta ja esitada ümberarvestus, et

kohus saaks nõude osaliselt rahuldada, ent hageja seda ei teinud.

14. Sellest tulenevalt ei saa kohus hageja põhinõuet ka osaliselt rahuldada. Kohtule ei ole

teada, kui palju on kostja kokku tagasimakseid teinud (mistõttu on teadmata põhivõla jääk), ei

ole uuesti määratud tagasimakseid, ei ole võimalik hinnata, kas üles ütlemine oli kehtiv. Kui üles

ütlemine ei kehti, ei ole ka kogu põhivõlg sissenõutav. Ei ole ka teada, kui paljud ja millises

summas tagasimaksed oleks otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud. Seega on põhivõla

tagastamise nõude eeldused esile toomata. Hageja põhinõuet ei sa rahuldada ka alusetu

rikastumise sätete alusel, sest ka selle eeldused ei ole täidetud (poolte vahel oli kehtiv leping).

15. Samal põhjusel jäävad rahuldamata ka viivise ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise

nõue (ka need sõltuvad ümberarvestusest, lepingu üles ütlemise kehtivusest ja võla

sissenõutavusest).

16. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei

võlgne kostja hagejale lepingujärgset intressi, haldustasu, lepingutasu ega muid lepingujärgseid

tasusid, mistõttu ka need nõuded jäävad rahuldamata.

17. Hagiavalduse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses kohtule vastanud siis kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik