2-24-18321/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Siret Siilbek ja Janek Väli

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18321

Tsiviilasi

F.W ja S.V hagi B.Q vastu kinnisasja ebaseaduslikust

valdusest välja nõudmiseks ja kahjuhüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.04.2025 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F.W ja S.V 05.05.2025 apellatsioonkaebus ning B.Q

12.05.2025 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

F.W ja S.V apellatsioonkaebusel 387,55 eurot

B.Q apellatsioonkaebusel 3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I F.W (isikukood XXX)

Hageja II S.V (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus

Mugu

Kostja B.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja

1(11)

vandeadvokaat Paul Künnap

Asja läbivaatamine

15.09.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 04.04.2025 otsus osas, millega maakohus rahuldas hagejate

nõude kinnisasja kostja valdusest hagejate valdusesse väljanõudmiseks ning kostja

kohustamiseks ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest taimede, heki ja muude asjade

eemaldamiseks. Teha uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata.

2. Jätta muutmata maakohtu otsus, millega kohustati kostjat eemaldama hagejate

kinnisasjalt piirdeaed.

3. Määrata kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et piirdeaia hagejate kinnisasjale

ulatuv osa tuleb eemaldada ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest nii, et järele

jääks tühi maapind.

4. Tühistada osaliselt maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja I

nõude kostja vastu kahju hüvitise 120,78 euro ja sellelt arvestatud viivise nõudes. Teha

selles osas uus otsus, millega rahuldada hageja I kahju hüvitise nõue kostja vastu osaliselt

120,78 euro ulatuses, samuti mõista kostjalt välja viivis 03.10.2025 seisuga 11,04 euro

ulatuses ja edasiulatuv viivis hageja I kasuks alates 04.10.2025 120,78 eurolt VÕS § 113 lg 1

II lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

5. Tühistada maakohtu otsus menetluskulude kostja kanda jätmise osas ja jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

6. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

7. Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1. Jätta rahuldamata F.W ja S.V nõue Tallinnas XXX asuva kinnisasja (registriosa nr

XXXXXXXX) B.Q valdusest F.W ja S.V valdusesse väljanõudmiseks ning B.Q

kohustamiseks ühe kuu jooksul taimede, heki ja muude asjade eemaldamiseks.

2. Kohustada B.Q eemaldama Tallinnas XXX (registriosa nr XXXXXXXX) ja XXX

(registriosa nr YYYYYY) kinnisasjade vaheline piirdeaed.

3. Määrata kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et piirdeaia Tallinnas XXX asuva

kinnisasjale (registriosa nr XXXXXXXX) ulatuv osa tuleb eemaldada ühe kuu jooksul

arvates kohtuotsuse jõustumisest nii, et järele jääks tühi maapind.

4. Rahuldada osaliselt F.W hagi kahju hüvitamiseks ja mõista välja B.Q-lt 120,78 eurot,

viivis 03.10.2025 seisuga 11,04 eurot ja edasiulatuv viivis alates 04.10.2025 120,78 eurolt

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni F.W kasuks.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

2(11)

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. F.W (hageja I) ja S.V (hageja II) esitasid 03.12.2024 Harju Maakohtule hagi B.Q (kostja)

vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks ja kahjuhüvitise saamiseks. Hagejad

paluvad välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest Tallinnas XXX asuva kinnisasja

(registriosa nr XXXXXXXX) osa (orienteeruvalt 30,8 m2); määrata kohtuotsuse täitmise kord

järgmiselt: kohustada kostjat ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest eemaldama Tallinnas

XXX (registriosa nr XXXXXXXX) ja XXX (registriosa nr YYYYYY) kinnisasjade vaheline

piirdeaed, taimed, hekk ja muud asjad, mis asuvad XXX kinnisasjal ning taastama XXX vastaval

osal tavapärase heakorra; välja mõista kostjalt hageja I kasuks kahjuhüvitis 345,26 eurot koos

viivisega alates hagi esitamisest kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel ja selle teises

lauses sätestatud määras.

1.1. Hagi asjaolude kohaselt on hagejad Tallinnas XXX asuva kinnisasja kaasomanikud alates

14.02.2024. Hagejate kinnistul on ühine piir kostjale kuuluva kinnistuga XXX. Pärast kinnistu

omandamist avastasid hagejad, et hagejate ja kostja kinnistute vaheline piirdeaed on kostja poolt

ebaseaduslikult ehitatud hagejate kinnistule kogu ühise piiri pikkuses 0,71-1,41 m sügavuselt

umbes 30,8 m2 ulatuses. Hõivatud alal asuvad taimed (peamiselt hekk). Kostja ehitatud piirdeaed

asub ebaõiges kohas XXX kinnistu sügavuses, mitte kinnistute piiril.

1.2. Hagejatel on asjaõigusseaduse (AÕS) §-de 68 lg 1, 80, 148 lg 3 ja 149 lg 1 kohaselt õigus

nõuda kostjalt XXX kinnistult üle piiri hagejate kinnistule ulatuva piirdeaia ning taimede jms

asjade eemaldamist. Hagejad esitasid kostjale 11.10.2024 nõudekirja kostja ebaseaduslikult

rajatud piirdeaia ja heki eemaldamiseks hiljemalt 01.12.2024. Kostja oma 26.11.2024 vastuses

keeldus sellest.

1.3. Hagejad esitasid kostjale aia kõrvaldamise nõude, kasutades selle koostamiseks

Advokaadibüroo Cobalt õigusabi, mille hind oli 241,56 eurot. Hagejad edastasid nõudekirja

kohtutäituri vahendusel ning selle teenuse kulu hagejatele oli 103,70 eurot. Hagejad nõuavad

selle kulu 345,26 euro (103,70+241,56) hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja 127 lg 1 alusel koos

viivisega alates hagi esitamisest.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus see rahuldamata jätta.

2.1. Piirdeaia rajas mh kinnistute piirile Artig KV OÜ (arendaja) kostja ja arendaja 07.08.2003

lepingu alusel. Arendaja lasi XXX kinnistu mõõdistada. 03.12.2004 piiriprotokollist ja selle

juurde kuuluvalt katastriüksuse plaanilt nähtub, et piir kulgeb mööda tänast piirdeaeda ning

tähistati siis metallpostidega. Piirid määrati kindlaks looduses maamõõtmise tulemusel ning

2004. aastal koordinaatide mõõtmiseks kasutatud vahendid olid tänastest ebatäpsemad ning

lubatud kõrvalekalded suuremad.

3(11)

2.2. Piirdeaia valmimise järgselt omandas kostja 29.07.2005 XXX asuva kinnistu ning istutas

kinnistute piirile heki enda kinnistu vaatest piirdeaiast sissepoole. 2007. aastal asendas kostja

arendaja poolt rajatud rohelise võrkaia puitaiaga, mis paikneb täpselt samas kohas. Kostja lähtus

mõistlikult sellest, et kinnistu omandamisel olemas olnud piirdeaed oli ehitaja poolt paigaldatud

korrektselt.

2.3. 2014. aastal jagati kostja kinnistu ja viidi läbi uus maamõõtmine. Kostja ja hagejate

kinnistute tänavapoolse piirimärki ei leitud loodusest üles, mistõttu paigaldati uus tänavapoolne

piirimärk, lähtudes varem katastrisse kantud koordinaatidest. Piiride kättenäitamisel olid kohal

nii kostja kui ka tänase XXX kinnistu tollane omanik. Ühelgi asjaosalisel ei olnud pretensioone

piirdeaia ja heki asukoha osas.

2.4. 2021. aastal jagati TTT kinnistu, et mh moodustada tänane XXX kinnistu ning viidi läbi uus

maamõõtmine. 2021. aasta oktoobris toimunud piiride kättenäitamisel ei leitud looduses üles

tänavapoolset piirimärki ning seetõttu paigaldati järjekordne uus piirimärk koordinaatide alusel

varasematest piirimärkidest erinevasse kohta. XXX ja XXX kinnistute vahelise aiapoolse

piiripunkti osas jäeti piirimärk paigaldamata kostja ja XXX omaniku kokkuleppel, sest piirimärgi

paigaldamine oleks eeldanud aia ja heki lõhkumist. Tänaseks on hekk kasvanud ca 1 m

läbimõõdu ja 3 m kõrguseks ühtlaseks taimestikuks, mis on läbipääsmatu ning kulgeb mööda

kinnistu piiri.

2.5. Hagejad ei ole tõendanud kinnistute vahelise piiri paiknemist.

2.6. Kostja ei ole piirdeaeda ehitanud ega ka lasknud ehitada, vaid omandas kinnistu koos

sellega. Kostja ei ole ka piirdeaia asendamisel käitunud pahauskselt, mistõttu lasub hagejatel

talumiskohustus (AÕS § 148 lg 2).

2.8. Vähemalt osas, mis puudutab kinnistuid eraldavast hekist hageja kinnistu poole jäävat maa-

ala (kus mh asub piirdeaed), puudub kostjal asja valdus. Juhul, kui lähtuda piiri määramisel

tänastest maakatastri andmetest, asub hekk mõlemal kinnisasjal. Kuna seda ei ole võimalik ilma

lõhkumata reaalosadeks jagada, on see poolte kaasomandis.

2.9. Heki näol on tegemist piirirajatisega, mis on naabrite ühiskasutuses. Heki otstarve on

tekitada esteetiliselt nauditav läbimist mittevõimaldav visuaalne barjäär. Heki lõikamine oleks

vastuolus piirirajatise eesmärgiga ning hävitaks selle. See aga põhjustaks kostjale kahju, kuna

kostja on hekki 20 aastat hooldanud.

2.10. Hageja rahaline nõue ei ole põhjendatud, sest selle aluseks olevad toimingud ei olnud

vajalikud. Hagejate poolt kostjale saadetud kiri oli kostjale ka juba varasemalt edastatud ning

kostja seisukoht oli hagejatele teada. Kohtutäituri kaudu kirja kättetoimetamine polnud vajalik,

sest kostjal olid advokaatidest esindajad ning kirjade kättetoimetamistega ei esinenud probleeme.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostja ebaseaduslikust valdusest hagejate

valdusesse kostja poolt hõivatud XXX kinnisasja osa. Lisaks määras kindlaks kohtuotsuse

täitmise korra ja kohustas kostjat ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest eemaldama XXX ja

XXX kinnisasjade vahelise piirdeaia, taimed, heki ja muud asjad, mis asuvad XXX kinnisasjal

ning taastama XXX vastaval osal tavapärase heakorra. Maakohus jättis hagi rahuldamata

kahjuhüvitise 345,26 euro ja viiviste nõudes. Maakohus jättis vindikatsiooninõudega seotud

4(11)

menetluskulud kostja kanda ning rahalise nõudega seotud menetluskulud hageja I kanda ja

otsustas määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.

3.1. Maakohus tuvastas vaidluse lahendamiseks järgmised asjaolud:

- hagejad on Tallinnas XXX asuva kinnisasja kaasomanikud ja kostja on Tallinnas XXX asuva

kinnisasja omanik;

- hagejate kinnistul on ühine piir kostjale kuuluva kinnistuga;

- kostja kinnistu arendamisega tegelenud ettevõte rajas hagejate kinnistu poolsesse külge 120 cm

kõrguse rohelise võrkaia ning sellises seisukorras omandas kostja selle 2005. aastal;

- 2007. aastal asendas kostja varasema arendaja poolt rajatud rohelise võrkaia puitaiaga, mis

paikneb samas kohas;

- kostja kinnistu piirdeaed ulatub üle hagejate kinnisasja piiri;

- hagejad või nende kinnisasja eelmised omanikud ei ole piirdeaia rajamisele vastuväiteid

esitanud;

- vaidlusaluse taimestiku (sh heki) ja piirdeaia on rajanud kostja eesmärgiga eraldada oma

kinnistut naaberkinnistust;

- hagejad esitasid kostjale 11.10.2024 nõudekirja kostja rajatud piirdeaia ja kostja taimede (heki)

eemaldamiseks hiljemalt 01.12.2024;

- kostja oma 26.11.2024 vastuses keeldus piirdeaia ja taimede (heki) eemaldamisest.

3.2. Tänane katastrikaardilt nähtuv piir on õige. Võrreldes esitatud piiriprotokolle, on ilmne, et

kõikide teostatud mõõdistuste tulemused on sisuliselt identsed, mõõdistustulemused erinevad

vaid sentimeetrite ulatuses. Seda on kinnitanud ka maakatastri pidaja oma 30.05.2024 kirjas

kostjale.

3.3. Kostja teostab viidatud esemetega hageja kinnistu osa valdust, millega takistab hagejatel

oma kinnistut täies mahus valdamast. Seejuures ei oma tähtsust, kas kostja isiklikult pääseb

valdust teostama hekist hagejate kinnistu poole jääva maa-ala üle.

3.4. Hagejatel ei ole piirdeaia talumiskohustus AÕS § 148 lg 2 kohaselt.

Talumiskohustus ei tulene kinnistusraamatusse kantud asjaõigusest, kuivõrd selline registrikanne

puudub. Seadusjärgse talumiskohustuse olemasolu kindlaks tegemiseks tuleb tuvastada, kas

kostjat võib pidada piirdeaia ehitajaks ning kas ta oli ehitamisel heauskne.

AÕS §-s 148 kasutatud ehitise mõiste sisustamisel tuleb kasutada EhS § 2, mille lg 1 esimese

lause järgi on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud

terviklik asi. EhS § 2 lg 1 teise lause järgi jagunevad ehitised hooneteks ja rajatisteks. Hoone on

EhS § 2 lg 2 esimese lause järgi katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatiseks on EhS § 2

lg 3 esimese lause järgi ehitis, mis ei ole hoone. Sättega on hõlmatud nii hooned kui rajatised.

Vaidlusaluse piirdeaia puhul on tegemist rajatisega.

Kostja on ise uue piirdeaia ehitanud, mistõttu võib teda AÕS § 148 lg-te 2 ja 3 mõttes ehitajaks

pidada.

Heausksus AÕS § 148 mõttes tähendab, et kinnisasja omanik ei teadnud ega pidanudki teadma,

et ta ehitab võõrale kinnisasjale (vt AÕS I komm (2014), § 148, p 3.1.5). AÕS § 148 lg 3 kaitse-

eesmärgist tulenevalt ei tegutse heauskselt isik, kes ei kontrolli piirialal ehitades, kas ehitisealune

maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale.

Vajaduse korral on piiri täpne kulgemine võimalik kindlaks teha asjatundja abil. Kui isik ei ole

5(11)

piirialal ehitades neid asjaolusid kontrollinud ja ehitis ulatub üle naaberkinnisasja piiri, on ta

üldjuhul tegutsenud pahauskselt (vt RKTKo 17.10.2011, 3-2-1-89-11, p 14).

Kostja rajatud puitaed paiknes kinnistute piirialal, mistõttu lasus kostjal vaatamata varasema aia

paiknemisele kohustus kontrollida, kas ehitisealune maa kuulub täielikult tema omandisse,

samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale. Kuivõrd kostja nimetatud kohustusi ei

täitnud, on kostja olnud pahauskne ning hagejatel puudub AÕS § 148 lg-s 2 sätestatud

talumiskohustus.

Isegi kui kostjal oli hagejate kinnisasja eelmiste omanikega kokkulepe või nende nõusolek üle

piiri ehitamiseks, on see käsitatav võlaõigusliku kokkuleppena, mille sisuks on piirdeaia

ehitamise lubamine üle kinnisasja piiri. Selline kokkulepe ei ole siduv naaberkinnisasja uue

omaniku suhtes. (RKTKo 01.04.2016, 3-2-1-136-15, p 16).

Kuna kostjal puudub alus kinnistu osa valdamiseks, tuleb AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel hagejatele

kui kinnistu omanikele kinnistu osa valdus tagastada.

3.5. Hagejad on TsMS § 445 lg 1 alusel palunud kindlaks määrata otsuse täitmise korra selliselt,

et kostja peab ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest eemaldama kinnisasjade vahelise piirdeaia,

taimed, heki ja muud asjad, mis asuvad XXX kinnisasjal ning taastama XXX vastaval osal

tavapärase heakorra. Kostja ei ole taotlusele vastuväited esitanud.

Asja väljaandmise osaks saab lugeda ka valdajale kuuluvate asjade eemaldamist kinnisasjalt, sest

nende kinnisasjale jäämine takistab omaniku valdust, seega on väljaandmise kohustuse osaks ka

nende asjade kinnisasjalt eemaldamine (AÕS I komm (2014), § 80, p 3.4.3). Seega kuulub

hagejate taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamisele.

3.6. Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ning see jääb rahuldamata.

Kohtuväliselt kantud kulud ei olnud vajalikud. Nõudekirja saatis hageja oma nimel ning sellest ei

nähtu, et selle koostamisel oleks kasutatud õigusabi. Lisaks on nõudekirjas juba viidatud

varasemalt saadetud kirjadele, mh hageja advokaatide TGS Baltic 10.04.2024 kirjale ning

korduvatele läbirääkimistele. Viidatud olukorras täiendavate õigusabikulude tekitamist ei saa

pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Samuti ei ole viidatud kirja näol tegemist dokumendiga,

millele oleks seadusest tulenevalt kehtestatud kättetoimetamise kohustus.

Hagejate apellatsioonkaebus

4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus jättis rahuldamata kahju hüvitamise nõude ning teha tühistatud osas uus otsus, millega

hagejate hagi tervikuna rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

4.1. Maakohus jättis arvestamata Advokaadibüroo Cobalt arve nr 20200284, millega hagejad

tõendasid nõudekirja koostamise eest kantud kulu kandmist. Kostja õigusabi tasu suurusele ega

määradele vastu ei vaielnud. Õigusabi kasutamine oli vajalik ja põhjendatud.

4.2. TsÜS ei piira kohtutäituri vahendusel tahteavalduse kättetoimetamise õiguse kasutamist

sellega, kas tegemist on seaduse kohaselt kohustusliku kättetoimetamisega või mitte. Kui isikul

on õigus teha tahteavaldus seaduses otseselt lubatud viisil, saab kohus hinnata ainult

väljamõistetava kulu põhjendatust ja mõistlikkust. Kui kohtutäituri vahendusel tahteavalduse

6(11)

kättetoimetamine oleks käesoleval juhul olnud ebamõislikult kulukas, esineks alus hüvitise

vähendamiseks, mitte tervikuna välja mõistmata jätmiseks.

Kostja apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus hagi rahuldas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hagejate kanda.

5.1. Maakohus leidis ebaõigesti ja üllatuslikult, et hekk ja piirdeaed asuvad mõlemad täielikult

hagejate kinnistul. Hagejad on menetluses korduvalt avaldanud, et piirdeaed paikneb mõlemal

kinnistul ja hekk asub kinnistuid eraldavast piirdeaiast kostjale kuuluva kinnistu pool. Hagejate

esitatud Topo-geodeetilisel plaanil ei kajasta heki tegelikke mõõtmeid (sh laiust) ega heki kui

terviku eseme paiknemist looduses. Looduses paikneb hekk mõlema naabri kinnistul. Nimetatud

asjaolu nähtub kostja esitatud tõenditest (07.03.2022 piiriprotokoll, maakatastri andmed, fotod

hekist ning kirjavahetus kompromissläbirääkimiste teemal).

5.2. Kuna tegemist on piirirajatisega, kohalduvad kaasomandi sätted.

5.3. Maakohus ei põhjendanud, millistele vaidluses esitatud asjaoludele tuginedes ta leidis, et

kostja on 2007. aastal piirdeaia asendamisel käitunud pahauskselt. Maakohtu viidatud Riigikohtu

lahendis erinesid asjaolud praeguse vaidluse omadest. Siinsel juhul oli piir maamõõtja poolt

looduses kätte näidatud ning tähistatud ehitusettevõtte poolt võrkaiaga vähem kui kolm aastat

enne piirdeaia asendamist. Kostja ei valinud piirdeaia asukohta, vaid omandas kinnistu 2005.

aastal juba koos piirdeaiaga. Kostja asendas aia, mitte ei ehitanud uut ning lähtus seejuures

looduses märgitud piiridest, mis olid kinnistu omanikule 2004. aasta piiriprotokolli kohaselt kätte

näidatud. Kostjal puudus mõistlikult alus arvata, et piir võiks asuda mujal. Ajal, mil kostja

piirdeaia asendas puudusid Riigikohtu suunised pahausksuse tuvastamise kohta AÕS § 148 lg 3

tähenduses.

AÕS § 148 lg 3 alusel ehitaja pahausksuse hindamisel tuleb lähtuda ehitamise ajal teadaolevast

informatsioonist. Esimene indikatsioon sellest, et katastripiirid võiksid paikneda maamõõtja

poolt ettenäidatud kohast erinevas kohas, ilmnes alles 2014. aastal Roostiku tn 41/1 ja 41/2

kinnistute jagamisel. Tehnoloogia areng, lubatud veapiiride muutumine mõõtmistulemustes ning

geodeetilise süsteemi või koordinaatsüsteemide muutmised võivad põhjustada ja võimendada

olukorda, kus katastrisse märgitud piiri asukoht looduses muutub. Ei ole mõistlik, et selliseid

olukordi lahendatakse ehitiste lammutamisega.

Vastused apellatsioonkaebustele

6. Kostja palus jätta hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

Hagejad palusid jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas

hagejate nõude kinnisasja kostja valdusest väljanõudmiseks, kostja kohustamiseks ühe kuu

jooksul taimede, heki ja muude asjade eemaldamiseks. Nimetatud osas teeb ringkonnakohus uue

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Samuti osas, millega jäeti rahuldamata hagejate nõue

kostja vastu kahju hüvitise 120,78 euro ja sellelt arvestatud viivise nõudes. Ringkonnakohus teeb

7(11)

uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, samuti mõistab kostjalt välja viivise (TsMS § 657 lg

1 p 2). Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega kohustati kostjat eemaldama hagejate

kinnisasjalt piirdeaed (TsMS § 657 lg 1 p1). Ringkonnakohus määrab uuesti kohtuotsuse täitmise

viisi ja korra selliselt, et piirdeaia hagejate kinnisasjale ulatuv osa tuleb eemaldada ühe kuu

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest nii, et järele jääks tühi maapind. Seoses maakohtu

otsuse osalise tühistamisega jaotab ringkonnakohus uuesti menetluskulud. Apellatsioonkaebused

rahuldatakse osaliselt.

8. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja arutamisel.

9. Poolte kohtuistungil avaldatud nõusolekul käsitab ringkonnakohus kohtuotsuse täitmise korda

hageja kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamise nõudena (AÕS § 148 lg 3 mõttes) ja

sellega seotud täitmise korra taotlusena (TsMS § 445 mõttes).

I

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu õigusliku järeldusega, et kostja rajatud piirdeaed on

ehitis üle kinnisasja piiri, täpsemalt rajatis (AÕS § 148 koosmõjus EhS § 2 lg-ga 3) ja kostja on

piirdeaia ehitaja (AÕS § 148 lg-te 2 ja 3 mõttes). Samuti maakohtu järeldusega, et kostja ei

olnud heauskne piirdeaia rajamisel. Seetõttu on põhjendatud maakohtu seisukoht, et hagejatel ei

ole piirdeaia talumiskohustust nende kinnistu osal (AÕS § 148 lg 2 alusel) ja kostja peab

eemaldama piirdeaia selle osa, mis ulatub hagejate kinnistule (AÕS § 148 lg 3).

Iseenesest on õige kostja väide, et piirdeaed ei asu tervenisti hagejate kinnistul, aga seda pole

maakohus otsuses ka väitnud. Maakohus on järeldanud, et kinnistu osa, millel asuvad

vaidlusalused kostja rajatud hekk ja piirdeaed, kuulub hagejatele.

11. Maakohus on põhjendanud, miks ta leiab, et kostja oli pahauskne piirdeaia rajamisel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et piirialal ehitades (st ka vana ehitise või

rajatise asemele uut ehitades ehk seda asendades) peab ehitaja kontrollima, kas ehitisalune maa

kuulub täielikult tema omandisse või et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale.

11.1. Õige on kostja seisukoht, et pahausksuse hindamisel tuleb lähtuda ehitamise ajal

teadaolevast informatsioonist. Kostja esile toodud asjaoludest tulenevalt saab järeldada, et ta

lähtus 2007. aastal piirdeaeda ehitades looduses märgitud piiridest, mis olid kinnistu omanikule

2004. aasta piiriprotokolli kohaselt kätte näidatud.

11.2. Vaidluse lahendamisel ei oma seetõttu tähtsust, millal ilmnes esimene indikatsioon

katastripiiri valest asukohast. Ka tehnoloogia arenguga, lubatud veapiiridega ning geodeetiliste

või koordinatsioonisüsteemidega oleks saanud arvestada ehitamise ajal teadaoleva

informatsiooni pinnalt.

11.3. Maakohus viitas asjakohaselt Riigikohtu praktikale asjas nr 3-2-1-89-11, kuna selle

asjaolude kohaselt vaieldi samuti kinnistu piiril asuva rajatise õigusliku seisundi üle. Nimetatud

vaidluse siinsest vaidlusest erinevad detailid ei väära Riigikohtu lahendis märgitud heausksuse

kontrollimise põhimõtet. Eraisiku hoolsuse määra piirile rajatavate ehitiste puhul madalamale

seadmiseks võrreldes viidatud Riigikohtu lahendis märgitud avaliku võimu esindaja omaga

puudub seaduslik alus. Kui kostja oleks siinses asjas tõendanud, et ta kontrollis 2007. aastal

katastris esitatud andmete põhjal piiri paiknemist looduses ja ei ehitanud üle selle piiri, oleks

kostja olnud heauskne AÕS § 148 lg 3 mõttes.

8(11)

12. Kokkuvõttes jääb kohtuotsus muutmata osas, millega maakohus rahuldas hagejate nõude ja

kohustas kostjat eemaldama piirdeaia hagejate kinnisasjalt.

13. Hagejad täpsustasid istungil, et kostja peaks eemaldama piirdeaia ja taastama maapinna

viisil, et järele jääks tühi maapind. Nimetatud osas saab taotlust pidada selgeks ja põhjendatuks

ning see tuleb rahuldada antud viisil (TsMS § 445 lg 1 alusel).

II

14. Maakohus ei ole eristanud hekki ja piirdeaeda ning sellest tulenevalt ka nende erinevat

õiguslikku staatust.

14.1. Põhjendatud on kostja seisukoht, et hekk asub nii hagejate kui kostjate kinnistul. Nimetatu

nähtub 07.03.2022 piiriprotokollist (dtl 56-59), mille kohaselt jäi piirimärk nr 3 paigaldamata,

kuna selle asukoht oli heki all, piiripunkti 3 asukohale oli istutatud hekk ja ehitatud aed. Samuti

poolte kompromissläbirääkimiste teemal peetud kirjas sisalduvalt fotolt (dtl 69). Seega on

tegemist piirirajatisega AÕS § 151 mõttes.

14.2. Seejuures ei oma heki piirirajatisena käsitamise puhul tähtsust asjaolu, kas hekk kulgeb

ühtlaselt mööda kinnistute piiri või asub mingis ühise piiri ulatuses rohkem hagejate või kostja

kinnistul. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hageja väitega, et piirirajatisena saaks käsitada

üksnes sellist rajatist, mis on piirirajatisena kasutamise eesmärgil püstitatud. Piirirajatise

oluliseks tunnuseks on selle paiknemine piiril, mitte aga selle algne püstitamise eesmärk või

põhjused, miks rajatis piiril paikneb.

14.3. Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud hekiga, on see naabrite ühiskasutuses,

sõltumata asja kuuluvusest (AÕS § 151 lg 1). Heki kasutamine ei tohi olla vastuolus asja

otstarbega ega tekitada kahju naabrile (AÕS § 151 lg 2). Hagejad ei ole maakohtu menetluses

väitnud, et heki kasutamine tekitaks neile kahju. Kostja on selgitanud, et on rajanud heki

kinnisasjade eraldamisel visuaalse piiri tekitamiseks. Kui hekk on vajalik kostja huvides, ei või

hekki tema nõusolekuta kõrvaldada (AÕS § 151 lg 3 II lause). Ringkonnakohtu hinnangul on

kahte kinnistut eraldav hekk mh kostja huvides, sest võimaldab looduses piiritleda kostja

kinnistu hagejate omast. Kuna kostja ei ole nõus heki kõrvaldamisega, ei saa rahuldada hagejate

nõuet kohustada kostjat kõrvaldama hekki. Seetõttu jääb hagejate nõue vastavas osas

rahuldamata, nagu ka nimetatud osas esitatud taotlus kohtuotsuse täitmise korra ja viisi osas.

14.4. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et piirdeaia osas ei ole kostja riivanud hagejate

omandiõigust seaduslikul alusel ja hagejate nõue piirdeaia eemaldamiseks kuulub rahuldamisele

AÕS § 148 lg 3 alusel. Hagejate esitatud sooritusnõue (AÕS § 80 alusel) hagejate kinnisasja

valduse vabastamiseks jääb rahuldamata, kuna nõude sisuks on omanikule kuuluva asja

väljaandmine võõrast ebaseaduslikust valdusest. Kostja ei vaidlusta vaidlusaluse maa-ala

hagejatele kuuluvust. Kostja on selgitanud, et ta ei valda hagejate kinnisasja hekist hagejate

kinnisasja poole. Samas on piirdeaed ehitatud nii, et hagejad ei saa maad kuni hekini kasutada.

Sellises olukorras kuulub ringkonnakohtu hinnangul kohaldamisele AÕS § 148 lg 3 ehk kostja

peab piirdeaia kõrvaldamisega hagejate omandiõiguse rikkumise lõpetama. Kuna hekk on

piirirajatis, puudub hagejatel õigus selle aluse maa väljanõudmiseks enda valdusesse.

Seoses sellega puudub vajadus lisada kohtuotsusele plaan, mille maakohus lisas

vindikatsiooninõude täitmiseks.

9(11)

III

15. Maakohus leidis ekslikult, et kostjate õigusabikulud ei olnud vajalikud.

15.1. Nõudekirjast ja vastusest sellele nähtub, et pooled vaidlesid selle üle, kas kostja oli

pahauskne piirdeaia ehitamisel, kas heki näol on tegemist piirirajatisega. Tegemist ei olnud

õiguslikult lihtsa vaidlusega, mille puhul saaks eeldada, et kinnisasja omanikud sellega

iseseisvalt toime tuleksid. Professionaalse õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik.

15.2. Kuigi hageja F.W saatis nõudekirja (dtl 8) oma nimel, nähtub advokaadibüroo arvest ja

spetsifikatsioonist (dtl 17–18), et õigusteenuse sisuks oli nõudekiri kostjale. Lisandusid

registripäringute kulud ja üldkulud 4%. Samuti nähtub kohtutäituri kirjast esindajale (dtl 11-16),

et kohtutäitur toimetas kostjale kätte hageja tahteavalduse advokaadibüroo ülesandel (dtl 15).

Nõudekirja saatmise vajadust ei saa poolte varasemate läbirääkimiste taustal eitada, sest selles oli

toodud hagejate õiguslik positsioon, antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks ja hoiatati

kohtusse pöördumisega.

15.3. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohaldada VÕS § 139 lg-s 1

sätestatut. Samamoodi puuduvad nõudekirja saatmise osas alused kahjuhüvitise vähendamiseks

VÕS § 140 lg 1 alusel. Kostja ei ole menetluses väitnud, et mingiteks menetlustoiminguteks

kulunud aeg või vandeadvokaadist esindaja tunnihind ei olnud mõistliku suurusega. Seega

puudub ringkonnakohtul nimetatud oas alus kahjuhüvitise vähendamiseks.

15.4. Hageja on tõendanud endal kahju tekkimise (VÕS § 127 lg 1) 241,56 euro ulatuses. Kahju

tekkimine on põhjuslikus seoses sellega, et kostja ei täitnud hageja nõuet piirdeaia

lammutamiseks (VÕS § 127 lg 4). Arvestades, et kirjas nõuti ka heki eemaldamist ja see nõue

rahuldamisele ei kuulu, tuleb kahju hüvitamise nõue rahuldada vastavas proportsioonis ehk 50%

ulatuses, st kostjalt tuleb välja mõista hagejate kasuks (241,56:2) 120, 78 eurot.

15.5. Iseenesest on õige hagejate seisukoht, et nad võisid tahteavalduse toimetamise viisi valida

seaduse alusel ja nõudekirja kätte toimetada kohtutäituri vahendusel. Ringkonnakohus nõustub

kostja vastuväitega (vt dtl 124, kohtuistungi protokolli ajamärge 00:38:37), et sellega rikkusid

hagejad kahju vähendamise kohustust, sest nõudekirja saanuks kätte toimetada üleaedsele

naabrile vahetult või näiteks e-kirja vahendusel kostja esindajale. Hagejad ei ole väitnud, et

kostja keeldus nõudekirja vastuvõtmisest või selle kättesaamise kohta allkirja või kinnituse

andmisest.

15.6. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies

ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult

vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu,

isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kuna

pooled olid varasemalt suhelnud ja pidanud kirjavahetust, puudus vajadus 09.10.2024 nõudekirja

kättetoimetamiseks kostjale kohtutäituri vahendusel. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus

rahuldamata hagejate kahju hüvitamise nõude 103,70 euro ulatuses, vähendades kahjuhüvitist

vastavas osas nullini.

16. Hagejate viivisenõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 113 lg 1. Hagejad on esitanud

viivisenõude, paludes viivise välja mõista VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi

esitamisest.

10(11)

16.1. Kostja ei ole hagejate viivisenõude alusele ega selle suurusele vastuväiteid esitanud.

Samuti ei ole kostja esitanud taotlust viivise vähendamiseks.

16.2. Hagi esitati 03.12.2024 ja ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva seisuga 03.10.2025 on

kostja viivitanud kokku 305 päeva, mis teeb arvestatuna põhinõudelt 120,78 eurolt viivise nõude

suuruseks 11,04 eurot (viivisekalkulaator.ee andmetel). Arvates 04.10.2025 tuleb kostjalt välja

mõista edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

IV

17. Kokkuvõttes jääb hagejate vindikatsiooninõue rahuldamata ja sooritusnõuded rahuldatakse

osaliselt. Ringkonnakohus rahuldab mõlemad apellatsioonkaebused osaliselt. Asja materjalidest

nähtuvalt oli hagejate peamine hagiga saavutatav eesmärk piirdeaia ja heki eemaldamine.

Hagejad saavutavad oma eesmärgi osas, millega nende kinnisasjale rajatud piirdeaed

eemaldatakse. Samuti rahuldatakse osaliselt hagejate kahju hüvitamise nõue. Siinses olukorras

on mõistlik ja põhjendatud jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda (TsMS

§ 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel). Seoses sellega puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude

suuruse kindlaksmääramiseks ja vastaspoolelt väljamõistmiseks.

18. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

19. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, kajastamata tervikresolutsioonis

maakohtu neid menetluslikke korraldusi, mis ei ole täitemenetluses täidetavad.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)