2-21-19763/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Siret Siilbek ja Janek Väli

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-19763

Tsiviilasi

Globalsun OÜ hagi M.E’ ja M.E’ hagi Globalsun OÜ

vastu üürilepingust tulenevates nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.02.2025 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.E’i 14.03.2025 apellatsioonkaebus

Globalsun OÜ 09.04.2025 vastuapellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Mõlemal kaebusel 0 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (liidetud hagis kostja) Globalsun OÜ (registrikood

12167024), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann

Kostja (liidetud hagis hageja) M.E (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Merily Rool

1(9)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.02.2025 otsus osas, millega maakohus jaotas

menetluskulud ja mõistis välja Globalsun OÜ-lt M.E’ kasuks välja menetluskulud ning

viivise (kohtuotsuse punktid 5, 6 ja 7).

2. Teha menetluskulude jaotuse osas uus otsus, millega jätta menetluskulud 56,37%

ulatuses Globalsun OÜ kanda ja 43,63% ulatuses M.E’ kanda.

3. Saata asi maakohtule tagasi Globalsun OÜ hüvitatavate menetluskulude

kindlaksmääramiseks, poolte menetluskulude osas tasaarvestuse tegemiseks ja

väljamõistmiseks.

4. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus võttis vastu M.E’ loobumise

hagiavaldusest Globalsun OÜ vastu üürilepingu lõppemise tuvastamise nõudes ning lõpetas

nimetatud nõude osas menetluse, samuti jättis rahuldamata Globalsun OÜ hagiavalduse

M.E’ vastu ajavahemiku 03.–30.09.2021 eest arvestatud üüri 653,33 eurot tasumise, 2021.

aasta oktoobri üüri 700 eurot tasumise, ajavahemiku 01.–03.11.2021 eest arvestatud üüri

70 eurot tasumise, 2021. aasta septembri kõrvalkulude 67,35 eurot tasumise ja viivise 40,07

eurot tasumise nõudes; mõistis välja Globalsun OÜ-lt M.E’ kasuks 560 eurot ja jättis

rahuldamata M.E’ hagi Globalsun OÜ vastu maaklertasu 350 eurot hüvitamiseks.

5. Rahuldada osaliselt M.E’ apellatsioonkaebus ja Globalsun OÜ vastuapellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.E’ (kostja, üürnik) 30.09.2021 avalduse ja Globalsun OÜ (hageja, üürileandja) 08.11.2021

avalduse alusel arutas Tallinna Üürikomisjon üürilepingust tulenevat vaidlust ning rahuldas

osaliselt 25.11.2021 otsusega kostja avalduse.

2. Hageja ei nõustunud osaliselt komisjoni otsusega ja pöördus 17.12.2021 avaldusega Harju

Maakohtusse vaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse 1692,28 eurot, viivise tähtaegselt tasumata üürilt ja kõrvalkuludelt

kuni 21.01.2022 61,74 ning alates 22.01.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

arvestatuna põhisumma 1692,28 eurot jäägilt kuni põhisumma täieliku tasumiseni.

3. Täpsustatud nõude kohaselt palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata üüri

1423,33 eurot 03.09.2021–03.11.2021 (september 653,33 eurot + oktoober 700 eurot +

2(9)

november 70 eurot) ning kõrvalkulud üürikomisjoni poolt lahendamata osas ehk 67,35 eurot.

Ülejäänud nõuete osas palus hageja menetluse lõpetada.

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus see rahuldamata jätta.

5. Kostja esitas 09.03.2022 (täpsustatud 28.03.2022) hageja vastu hagi tsiviilasjas nr 2-21-19765,

mis liideti ühte menetlusse siinse tsiviilasjaga. Kostja palus lugeda üürileping erakorraliselt

lõppenuks alates 03.09.2021, tunnustada hageja nõudeid kostja vastu 1163,24 eurot, nõuda

hagejalt kostja kasuks välja 1000 eurot; nõuda hagejalt välja õigusabikulude (350 eurot) ja

maakleritasu (700 eurot) hüvitis või alternatiivselt maakleritasu hüvitis 450 eurot.

6. Kostja täpsustas 17.11.2023 nõuet ja palus tuvastada kostja kohustuse puudumine tasuda

hagejale 25,75 eurot; mõista hagejalt kostja kasuks välja 210 eurot (kohtueelsed õigusabikulud)

ning 700 eurot (maakleritasu) või alternatiivselt 350 eurot. Kostja teatas, et loobub ülejäänud

hagis esitatud nõuetest.

7. Hageja vaidles kostja hagile vastu ja palus selle kui põhjendamatu rahuldamata jätta.

Menetluse osaline lõpetamine

8. 12.11.2024 määrusega lõpetas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1

p 2 alusel hageja hagiavalduse menetluse nõuetes kokku (700+46,67+406,81+5,35+23,35+6,81)

1188,99 euro ulatuses.

Maakohus jätkas menetlust järgmistes hageja nõuetes:

- ajavahemiku 03.09.2021 kuni 30.09.2021 eest arvestatud üüri 653,33 eurot tasumise nõue;

- 2021.a oktoobri üüri 700 eurot tasumise nõue;

- ajavahemiku 01.11.2021 kuni 03.11.2021 eest arvestatud üüri 70 eurot tasumise nõue;

- 2021.a septembri kõrvalkulude 67,35 eurot tasumise nõue;

- viivise 40,07 eurot tasumise nõue.

Sama määrusega lõpetas maakohus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel kostja hagi menetlemise

järgmistes nõuetes:

- nõue tunnustada hageja nõudeid kostja vastu 1163,24 eurot;

- nõue nõuda üürileandjalt lepingu lõppemise järel välja maksmata jäänud tagatisraha 1000 eurot.

Maakohus jätkas menetlust kostja nõuetes:

- õigusabikulude 210 eurot tasumise nõue;

- maaklertasuga seonduva kahju 700 eurot või alternatiivselt 350 eurot tasumise nõue.

Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 alusel kostja hagiavalduse menetlusse

võtmisest nõudes tuvastada kostja kohustuse puudumine tasuda hagejale 25,75 eurot augusti- ja

septembrikuu kommunaalkulude eest.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Maakohus võttis otsusega vastu kostja loobumise hagiavaldusest poolte vahel sõlmitud

30.03.2021 üürilepingu lõppemise tuvastamise nõudes ning lõpetas nimetatud nõude osas

menetluse.

3(9)

Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kokku (653,33+700+70+67,35+40,07) 1530,75 euro

tasumise nõudes. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 560 eurot ning jättis

rahuldamata kostja hagi maaklertasu 350 euro hüvitamiseks.

Menetluskulud jättis maakohus 38% ulatuses hageja kanda ning poolte ülejäänud menetluskulud

poolte endi kanda; mõistis hagejalt kostja kasuks välja riigilõivu 9,50 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 719,10 eurot ning viivise menetluskulude 728,60 eurot tasumata osalt VÕS § 113

lg1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

9.1. Maakohus võttis vastu kostja loobumise üürilepingu lõppemise tuvastamise nõudes ja

lõpetas selle osas menetluse.

9.2. Hageja esitatud hagiavaldusega seonduvad menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg

2 alusel hageja kanda. Hageja esitatud hagiavalduse hind oli 1889,40 eurot. Kostja esitatud

hagiavalduses märgitud nõuete hind oli 3098,99 eurot. Seega oli vaidluse koguväärtus 4988,39

eurot, millest hageja esitatud hagiavaldus moodustas 38% (1889,40 4988,39-st on 38%).

Kostja hagiavalduse osalise rahuldamise tõttu esineb alus jätta menetluskulud poolte endi kanda,

arvestades rahuldatud nõude ulatust.

Maakohus jättis eeltoodule tuginedes menetluskuludest 38% hageja kanda ning poolte ülejäänud

menetluskulud poolte endi kanda.

9.7. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja tasunud riigilõivu 25 eurot, mis on TsMS §

147 lg-st 1 tulenevalt vajalik kohtukulu. Hagejalt tuleb riigilõivust arvestades menetluskulude

jaotust välja mõista 9,5 eurot (38% 25-st).

Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale õigusteenust järgmiste tunnitasumääradega:

ajavahemikus 29.09.2021–18.11.2021 35 eurot tunnis, millele ei lisandu käibemaksu;

ajavahemikus 01.02.2022–28.03.2022 tasumääraga 35 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks

20 ehk koos käibemaksuga 42 eurot; ajavahemikus 02.05.2022–10.12.2023 35 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks 22% ehk koos käibemaksuga 42,70 eurot; ajavahemikus 23.09.2024–

27.01.2025 70 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 22% ehk koos käibemaksuga 85,70

eurot. Kostja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Tegemist

oli keskmise väiksema õigusliku keerukusega tsiviilasjaga ning kostjale osutatud õigusteenuse

tunnitasud ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale ajavahemikus 29.09.2021–18.11.2021 üürikomisjonis

õigusteenust mahuga 4 tundi. Tegemist on vajalike toimingutega, mille maht on põhjendatud.

Kostja menetluskulude suuruseks üürikomisjonis on 140 eurot (4x35=140).

Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale ajavahemikus 01.02.2022–28.03.2022 maakohtus

õigusteenust mahuga 30 tundi. Menetluskulude nimekirjast nähtuvad toimingud on vajalikud.

Asja õiguslikku keerukusastet, kostja koostatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning

üürikomisjonis varem kujundatud menetluslikku positsiooni arvestades on põhjendatud ja vajalik

toimingute tegemise ajakulu 15 tundi. Kostja lepingulise esindaja kulud ajavahemikus

01.02.2022–28.03.2022 on 630 eurot (15x42=630).

Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale ajavahemikus 02.05.2022–10.12.2023 maakohtus

õigusteenust mahuga 34,25 tundi. Menetluskulude nimekirjast nähtuvad toimingud on vajalikud.

4(9)

Asja õiguslikku keerukusastet, kostja tehtud menetlustoimingute ning kohtule esitatud

menetlusdokumentide mahtu ja sisu, istungi kestust arvestades on põhjendatud ja vajalik

toimingute tegemise ajakulu 16,25 tundi. Kostja lepingulise esindaja kulud ajavahemikus

02.05.2022–10.12.2023 on 693,88 eurot (16,25x42,70=693,88).

Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale ajavahemikus 23.09.2024–27.01.2025 maakohtus

õigusteenust mahuga 8,75 tundi. Menetluskulude nimekirjast nähtuvad toimingud on vajalikud.

Asja õiguslikku keerukusastet, kostja tehtud menetlustoimingute ning kohtule esitatud

menetlusdokumentide mahtu ja sisu, istungi kestust arvestades on põhjendatud ja vajalik

toimingute tegemise ajakulu 5 tundi. Kostja lepingulise esindaja kulud ajavahemikus

23.09.2024–27.01.2025 on 428,50 eurot (5x85,70=428,50).

Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud üürikomisjonis ja maakohtus on

kokku 1892,38 eurot (140+630+693,88+428,50=1892,38). Arvestades menetluskulude jaotust,

tuleb lepingulise esindaja kuludest hagejalt välja mõista 719,10 eurot (38% 1892,38-st on

719,10). Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokku on 728,60 eurot (riigilõiv 9,50 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 719,10 eurot). TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse alusel tuleb hagejalt

välja mõista viivis menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Kostja apellatsioonkaebus

10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning jätta menetluskuludest 73% hageja kanda ja poolte

ülejäänud menetluskulud nende endi kanda, samuti rahuldada kostja menetluskulude

kindlaksmääramise ja hüvitamise taotlus.

10.1. Menetluskulud on jaotatud vastuolus TsMS § 162 lg-ga 1. Maakohus alustas menetlust

kogu nõude osas, kuigi eelistungil sai selgeks, milliste nõuete üle pooled enam vaielda ei saa.

Maakohus lõpetas 12.11.2024 määrusega menetluse nõuetes, mis olid üürikomisjoni otsusega

jõustunud. Ainus täiendav kostja nõue oli maakleritasu nõue. Maakohus jättis hageja poolt

vaidlustatud nõude täies ulatuses rahuldamata ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 560 eurot

ning jättis kostja nõude rahuldamata 350 euro ulatuses. Seega tegelikkuses menetles kohus

üürikomisjoni nõudest vaid 1889,40 euro suurust hageja nõuet ning 700 eurot suurust kostja

nõuet, millest esimene jäi rahuldamata ja teine rahuldati pooles ulatuses. Vaidluse koguväärtus

oli 2589,40 eurot, millest hageja hagiavaldus moodustas 73% (1889,4 2589,4-st on 72,9667%).

Seega esineb alus jätta menetluskuludest 73% hageja kanda.

Kui ka kõik muud maakohtu arvutused kostja põhjendatud kulude osas on asjakohased (millega

kostja ei nõustu), siis oleks korrektne hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud

vähemalt 1380,8 eurot (73% 1892,38 eurost).

10.2. Menetluskulude jaotus on vastuolus TsMS § 162 lg-ga 4. Ebamõistlikult pikale veninud

menetluse tõttu pidid pooled mitmeid kordi end uuesti aastatetaguse olukorraga kurssi viima.

Hageja ei käitunud hageja menetluses heauskselt, eksitas, esitas vastuolulisi väiteid, jättis enda

väited ja seisukohad tõendamata. Hageja väitis, et ei ole saanud kätte ülesütlemisavaldust, kuid

tunnistas istungil, et avaldus saadi siiski kätte. Tegemist on vaid ühe näitega mitmest.

Õiguskirjanduses on leitud, et valetamist või oluliste andmete esitamata jätmist saab käsitada

5(9)

menetluse venimise põhjusena, millest tekkinud menetluskulud saab poolelt TsMS § 169 alusel

välja mõista.

Kostja on tõendanud, et korteris küte ei toiminud. Hageja seaduslik esindaja on korteriühistu

juhatuses, mistõttu ei väljastanud juhatus kostjale menetluse raames kinnitusi. Ka veel istungil

väitis hageja, et ei teadnud probleemist küttega.

10.3. Maakohus eksis menetluskulude põhjendatud suuruse kindlaksmääramisel ning vähendas

alusetult kostja lepingulise esindaja ajakulu. Kostja taotleb, et ringkonnakohus hindaks kostja

lepingulise esindaja kulude põhjendatust uuesti. Kostja ei teadnud, kas ja millised materjalid on

üürikomisjon kohtule esitanud. Kostja esitas materjalid uuesti ning selleks kulus täiendav aeg.

Üürikomisjonile esitatud avaldus erineb kohtule esitatud hagist, mistõttu on hagi ja ka

edaspidiste seisukohtadega seotud kulud on põhjendatud. Seisukohtade koostamise ajakulu ei

ületanud kohtupraktikas tavapäraseks kujunenud 1lk=1h põhimõtet.

Poolte nõuded olid olemuselt vastastikused ja seotud Kostja pidi hageja kohtusse pöördumise

tõttu oma nõuded uuesti esitama (kuigi ta neid üürikomisjoni poolt rahuldamise tõttu uuesti

esitada ei soovinud). Nõuete osas, milles maakohus menetluse lõpetas, ei olnud poolte vahel

vaidlust ning nendega seonduvalt ei pidanud pooled ka täiendavaid menetluskulusid kandma.

Kostja vaidluse põhifookus keskendus kütte puudumisele ühes üüritud korteri toas. Kostja on

kandnud sellega seonduvalt ka suures mahus menetluskulusid.

Hageja vastuapellatsioonkaebus

11. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud

poolte endi kanda.

11.1. Maakohus ei arvestanud, et poolte vastastikustest nõuetest moodustasid suure osa kostja

esitatud põhjendamatud nõuded, mille menetlus lõpetati või mille menetlusse võtmisest keelduti.

Hageja esitas nõude üüri ja kõrvalkulude saamiseks lähtudes kostja kuni lepingu ülesütlemiseni

õigeks võetud võlgnevusest 1106,81 eurot, mille kattis osaliselt 1000 euro suurune tagatis.

Hageja ei esitanud nõudeid, mille üürikomisjoni juba lahendas, vaid esitas kohtule üksnes

võlgnevuse arvutuskäigu enne ja pärast ülesütlemise avaldust. Kuigi 12.11.2024 kohtumääruse

punktis 1 on maakohus lõpetanud menetluse erinevates hageja nõuetes, ei ole hageja selliseid

nõudeid kohtule esitanud. Need nõuded lahendas üürikomisjon ning kostja võttis need seal ka

õigeks. Seetõttu sõltus hageja hagi rahuldamine sellest, millal üürileping lõppes.

Hageja esitas maakohtule taotluse üürikomisjonis esitatud kostja nõuete ümbervaatamiseks

seoses üürilepingu lõppemise aja tuvastamise ning 117,26 euro suuruse hüvitise osas.

Olenemata sellest esitas kostja hagi ka nõuetes, millest ise lõpuks loobus. Hageja 350 euro

suuruses õigusabikulude hüvitamise nõudes sisaldus 140 euro ulatuses üürikomisjoni kulusid.

Hagile oli lisatud 30 lisa, mis olid üürikomisjonile juba esitatud. Kohus juhtis kostja tähelepanu

sellele, et kostja saab esitada nõudeid, mis ta on esitanud üürikomisjonile ning mille osas hageja

on taotlenud otsuse ümbervaatamist. Olenemata sellest esitas kostja uuesti kõik nõuded.

11.2. Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel arvestanud TsMS §-s 168 sätestatuga.

Maakohus lõpetas või ei võtnud menetlusse kostja nõudeid 2188,99 euro suuruses osas, mis

moodustas 70,6% tema nõuetest. Seega tulnuks ainuüksi TsMS § 168 alusel jätta kostja kanda

6(9)

tema hagiga seotud hageja kuludest 70,6% ning hageja kanda kostja kuludest 29,4 %. Lisaks

tuleb arvestada, et kostja menetlusse jäänud nõuetest (910 eurost) rahuldati nõudeid üksnes 560

euro ulatuses ehk 61,5%. Eeltoodu põhjal tulnuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele

12. Pooled vaidlesid üksteise kaebustele vastu, palusid jätta need rahuldamata ning

menetluskulud vastaspoole kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jaotas

menetluskulud ja mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud ning viivise (kohtuotsuse

punktid 5, 6 ja 7).

Kuigi asjas on liidetud kaks hagi (üürileandja ja üürniku hagid), nimetab ringkonnakohus otsuse

põhjendustes parema arusaadavuse huvides üürileandjat hagejaks ja üürnikku kostjaks.

14. Maakohus on määranud menetluskulud eraldi hageja ja kostja esitatud hagides. Hageja

esitatud hagis, mis jäi tervikuna rahuldamata, jättis maakohus 38% kostja kohtukuludest hageja

kanda, arvestades hagihinna suhet vaidluse koguväärtusesse (hageja ja kostja hagid kokku).

Kostja esitatud hagis, mille maakohus rahuldas osaliselt, jäid menetluskulud poolte endi kanda,

arvestades vaid selle hagi rahuldamise ulatust. Selline menetluskulude jaotus ei ole mõistlik ega

õiglane.

15. Põhjendatud ei ole arvestada menetluskulude jaotuse määramisel kostja tuvastusnõudega,

mis seondub üürilepingu lõppemise aja tuvastamisega. Sellise nõude menetlusse võtmisest

tulnuks keelduda või tulnuks see nõue läbi vaatamata jätta, kuna üürilepingu lõppemise aja pidi

kohus vaidluse lahendamiseks niikuinii tuvastama ja vastavasisulise eraldi nõude esitamiseks

puudus kostjal tuvastushuvi.

16. Ülejäänud kostja tuvastusnõuded on rahaliselt hinnatavad. Sõltumata sellest, mis põhjusel

pooled rahaliselt hinnatavaid nõuded esitasid, on pooled nende suhtes oma seisukohti esitanud ja

kohus neid menetlenud. Seetõttu ei saa menetluskulude jaotamisel arvestada hageja väitega, et ta

ei esitanud rahalist nõuet, vaid arvestuskäigu. Hageja täpsustatud haginõuded (I kd, tl 30) ja

kostja täpsustatud haginõuded (II kd, tl 33 p–34) on rahaliselt hinnatavad, kuigi mõlemad

esitavad need tuvastusnõuetena. Samuti ei saa arvestada kostja väidetega, et ta esitas nõuded

ilma õigusliku huvita ja kohtu nõudmisel.

17. Asja materjalidest nähtub, et poolte nõuded tulenesid üürisuhtest ja olid vastastikkused.

Kuigi kohtul oli võimalus valida erineva kulude jaotamise võimaluste vahel, tuli TsMS § 163

kohaldamisel tagada, et menetluskulude jaotamine oleks õiglane.

17.1. Kohus lõpetas 12.04.2024 määrusega menetluse hageja rahalistes nõuetes (700 + 46,67 +

406,81 + 5,35 + 23,35 + 6,81) 1188,99 euro ulatuses. Kohus jättis otsusega rahuldamata hageja

hagi rahalistes nõuetes (653,33 + 700 + 70 + 67,35 + 40,07) 1530,75 euro ulatuses. Kohus

lõpetas 12.04.2024 määrusega menetluse kostja rahalistes nõuetes (1163,24 + 1000 + 25,75)

2188,99 euro ulatuses. Kohus rahuldas kostja rahalise nõude (210 + 700 (alternatiivselt 350))

910 eurot osaliselt (210 + 350) 560 euro ulatuses ja jättis rahuldamata (910 – 350) 350 euro

ulatuses. Seega oli menetluses poolte rahaliselt hinnatavaid nõudeid (1188,99 + 1530,75 +

2188,99 + 210 + 700) 5818,73 euro ulatuses.

7(9)

17.2. Nõuete summast 5818,73 eurot lõpetati menetlus hageja nõuetes, jäeti need rahuldamata

või rahuldati kostja nõue hageja vastu kokku (1530,75 + 1188,99 + 210 + 350) 3279,74 euro

ulatuses (asi lahendati sellega seoses hageja kahjuks ja kostja kasuks). Hageja kasuks tehti otsus

kostja määrusega lõpetatud ja rahuldamata jäetud nõuetes (2188,99+350) 2538,99 euro ulatuses.

Hageja, kes kohtusse pöördumisel ei saavutanud oma põhilist eesmärki, kelle hagi jäi

rahuldamata ja kelle vastu kostja esitatud nõuded rahuldati osaliselt, peaks kandma kostja

kohtukulud proportsionaalselt hageja kahjuks langetatud otsuse osaga. Siinses olukorras on

mõistlik ja õiglane menetluskulude jaotamisel arvestada nõuete rahuldamise proportsiooni

mõlema hagi osas kokku ja jätta menetluskulud 56,37% ulatuses hageja kanda ja 43,63%

ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1 alusel).

18. Kuigi hageja väitel lõpetas kohus menetluse hageja nõuetes, mida hageja kohtule ei esitanud,

ei ole hageja väidetega võimalik arvestada menetluskulude jaotuse määramisel, sest hageja ei ole

maakohtu 12.11.2024 määrust vaidlustanud ja see määrus on jõustunud.

19. Menetluskulude jaotuse puhul on ringkonnakohus arvestanud kostja rahaliselt hinnatavate

nõuetega, mille osas menetlus lõpetati. Menetluskulude jaotamisel pole võimalik arvestada

sellega, et valdav osa hageja menetluskuludest on seotud selliste kostja esitatud nõuetega või

kostja hagiga üldisemalt. Asja materjalidest pole võimalik teha järeldust, et hageja

menetlusdokumentidest suurema osa moodustab sellistele nõuetele vastuvaidlemine.

20. Asja materjalide põhjal ei ole ka tuvastatav hageja selline käitumine, mida saaks vaadelda

menetluse venitamisena ja hageja pahausksusena, mis annaks aluse jaotada sellest tulenevalt

menetluskulud teisiti.

21. Maakohus ei ole eksinud kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel.

21.1. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile

kulunud aega ja asja keerukust arvestades.

21.2. Kostja väited, et ta pidi uuesti esitama kohtule üürikomisjoni materjalid, hagiavaldus erines

üürikomisjonile esitatud avaldusest, et nõuded olid vastastikused ja seotud, et kostja pidi esitama

nõudeid, mida ta esitada ei soovinud, et kostja on keskendunud vaidlus põhifookusele, on

sedavõrd üldised, et ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda.

21.2. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel

väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid

vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne

kaalumispiiridest väljumine.

21.3. Praegusel juhul nähtub vaidlustatud otsusest, et maakohus on hageja menetluskulude

kindlaksmääramisel asja keskmise väiksema keerukusega arvestanud. Iga konkreetse

ajavahemiku osas on kohus arvestanud lisaks toimingute vajalikkusele ka menetlusdokumentide

sisu ja mahuga, samuti sellega, et pooled kujundasid juba üürikomisjonis oma õigusliku

positsiooni. Üksnes lehekülgede mahu kaudu pole võimalik määrata toimingu vajalikkust ja

põhjendatust.

8(9)

22. Mõlemad apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. Kostja vaidlustas

apellatsioonkaebuses nii maakohtu menetluskulude jaotust kui ka menetluskulude

kindlaksmääramist. Kostja apellatsioonkaebus on osaliselt edukas menetluskulude jaotuse osas.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidluses tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Hageja

vaidlustas menetluskulude kindlaksmääramist ja tema apellatsioonkaebus on samuti osaliselt

edukas, kuna ringkonnakohtu otsuse tulemusel arvestatakse mitte ainult kostja, vaid ka hageja

kantud menetluskulude suurusega ja maakohtul tuleb kindlaks määrata nende suurus.

Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad seetõttu poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 2).

23. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hageja hüvitatavate menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes

apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Kostja hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

24. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)