2-24-12212/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Deniss Iškin

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-12212

Kohtuasi

Z. R. hagi R. R. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

nõudes

Tsiviilasja hind

2589,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Z. R. (ik XXX; elukoht: XXX), lepinguline

esindaja S. D.

Kostja:

R. R. (ik XXX; elukoht: XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Z. R. hagi R. R. vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista R. R.lt Z. R. kasuks alates 12. augustist 2024 elatis summas 287,76

eurot kuus. Elatise maksmise kohustus kestab kuni Z. R. omandab haridust põhi-,

kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-

aastaseks saamiseni, s.o kuni XXX.

3. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 5. kuupäevaks.

Elatis tuleb kanda Z. R. arvelduskontole nr EEXXX, selgitusega „Z. R. elatis“,

näidates makse selgituses ära kuu ja aasta.

4. Arvestada elatise suuruse arvutamisel kohtumenetluse ajal Z. R.le laekunud elatise

makseid.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-24-12212

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav ja põhjendav osa

Z. R. (hageja) esitas 12. augustil 2024 Harju Maakohtule hagi R. R. (kostja) vastu täisealisele

õppivale lapsele elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt elatise

väljamõistmist 287,76 eurot kuus hagi esitamise päevast kuni hageja hariduse omandamiseni

(õpingute lõpetamise eeldatav aeg on 30. juuni 2025), kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt õpib hageja Tallinna XXX gümnaasiumis. Kostjalt oli

hageja kasuks välja mõistetud elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni 10. augustil 2024.

Hageja igakuised vajadused on vähemalt 887 eurot. Kulud koosnevad eluaseme-, transpordi,

sidekulude- ja kodus ja kodust väljas söödava toidu ning muudest kuludest. Hageja elab koos

emaga. Kõik vajadused on seni rahuldatud ema arvelt, sest hagejal puudub sissetulek. Hageja

õpib esmaspäevast reedeni ja täiskoormusega, mille tõttu puudub raha teenimise võimalus.

Kostja ei ole hakanud kohtuväliselt hagejale elatist maksma.

Kostja esitas 23. septembril 2025 kohtule kirjaliku vastuse, milles kinnitas, et tasus kuni 2025.

aasta septembrini hagejale igakuiselt 270 eurot ning esitas tasumist (2025. aasta juunist kuni

septembrini) tõendavad dokumendid. Samuti kinnitas kostja, et pärast õpingute jätkamist

tõendavate dokumentide esitamist tasub hagejale elatise nõutavas summas 287,76 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja

võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Sama paragrahvi

lõike 3 teise lause kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses,

lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus järeldab kostja vastusest, et kostja võttis

kohtule 23. septembril 2025 esitatud avalduses hageja nõude õigeks, mistõttu hagi tuleb

rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hageja haginõue kostjalt 287,76 euro

suuruse elatise väljamõistmiseks hagiavalduses välja toodud asjaoludega õiguslikult

põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1, § 97 p 2 ja § 99 alusel.

2-24-12212

Hageja on tõendanud, et tema isa on kostja. Hageja elab koos emaga, kes osaleb üksinda

hageja ülalpidamisel. Hageja on täisealine, kuid õppis (õpingute lõpetamise eeldatav aeg oli

30. juuni 2025) Tallinna XXX gümnaasiumis. Kostja kinnitas, et pärast õpingute jätkamist

tõendavate dokumentide esitamist tasub hagejale elatise nõutavas summas 287,76 eurot.

Erinevalt alaealisest lapsest ei kehti täisealise lapse ülalpidamise puhul PKS § 101 lg-s 1

sätestatud elatise miinimummäär ja seetõttu peab täisealine õppiv laps elatise saamiseks PKS

§ 99 järgi tõendama kohtumenetluses oma vajadused. Hageja on hagiavalduse ja sellele

lisatud dokumentaalsete tõenditega välja toonud oma igakuised vajadused ning tõendanud, et

tema igakuiste eluvajaduse ülalpidamisele kulub vähemalt 887 eurot kuus. Arvestades, et

vanematel on oma lapse suhtes võrdne ülalpidamiskohustus, on kostjalt hageja kasuks 287,76

euro suuruse elatise väljamõistmine nii õiguslikult kui sisuliselt põhjendatud.

Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra. PKS § 100 lg 4 näeb

ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et elatis

tuleb kanda iga kuu 5. kuupäevaks hageja kontole.

Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna arvestamisel

aluseks hagi esitamise aeg. Hageja nõue oli välja mõista elatis summas 287,76 eurot kuus.

Seega on hagi hind TsMS § 129 lg 2 alusel kokku 2589,84 eurot (287,76 eurot x 9 kuud).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei

võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest.

Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Ehkki käesolevas asjas esitati hagi

täisealise lapse ülalpidamisasjas, on kohus seisukohal, et mõlema poole suhtes oleks õiglane,

kui kohus jätaks menetluskulud kummagi poole enda kanda. Seetõttu leiab kohus TsMS § 162

lg 4 ja § 164 lg 1 koosmõjus, et antud juhul on põhjendatud ja õiglane jätta kummagi poole

menetluskulud õigusrahu huvides poolte endi kanda.

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik