2-22-16314/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedmenetluskulud hageja kanda. Teha uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega maakohus ei rahuldanud hageja
Legislator headnote
AI generated2-22-16314/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: menetluskulud hageja kanda. Teha uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega maakohus ei rahuldanud hageja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv (eesistuja), Siret Siilbek ja Janek Väli
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.10.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-16314
Tsiviilasi
G.P hagi L.A vastu andmete ümberlükkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.11.2024 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
G.P 20.12.2024 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja G.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja
vandeadvokaat Jaana Nõgisto
Kostja L.A (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
1(8)
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 22.11.2024 otsus osas, millega maakohus jättis
menetluskulud hageja kanda. Teha uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi
kanda. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega maakohus ei rahuldanud hageja
nõuet kohustada kostjat ümber lükkama Eesti Rahvusringhäälingu ees ebaõige faktiväide,
et hageja organiseeris hoonetele enampakkumise kontrollitud režiimis.
2. Rahuldada hageja apellatsioonkaebus osaliselt.
Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses.
1. Jätta rahuldamata G.P hagi kohustada L.At lükkama Eesti Rahvaringhäälingu ees
ümber ebaõige faktiväide, et G.P organiseeris hoonetele enampakkumise kontrollitud
režiimis, ja kohustada L.At esitama Eesti Rahvaringhäälingule avaldus andmete
avaldamise lõpetamiseks.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seoses sellega ringkonnakohus poolte
hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja neid vastaspoolelt välja ei
mõista.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu
taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. G.P (hageja) esitas 31.10.2022 Harju Maakohtule hagi L.A (pankrotis; kostja) vastu
ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ja kohtu
äranägemisel õiglase mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta
menetluskulud kostja kanda.
1.2. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:
- 20.11.2019 oli ETV eetris saade „Pealtnägija“, mis sisaldas kostja intervjuud;
- „Pealtnägija“ loo alusel tehti ka venekeelse saate „Insait“ saatelõik kostja intervjuuga;
- kostja intervjuu alusel avaldati portaalis err.ee eestikeelne artikkel („“Pealtnägija“: politsei
kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“) ja venekeelne
artikkel („Pealtnägija“ ja „Insait“: kuidas endine vene maksupolitseinik sai Eestis
suurinvestoriks);
2(8)
- saates „Pealtnägija“ refereeriti kostja väiteid: „Raskustes Peterburi ärimees L.A, kes sellelt
samalt G.P-lt abi otsis ja isegi kohtus käimiseks talt laenu võttis, väidab aga, et viimane tüssas
teda“;
- samasisuline väide sisaldub artiklis “Pealtnägija“: politsei kontrollib varem elamislubade
skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“;
- saade „Insait“ sisaldab intervjuud kostjaga, kus kostja avaldas järgmist: „Ta esitas Peterburi
arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande selle hoone väärtuse hindamise kohta mitmekordselt
alandatud hinnaga selle äriühingu nimel, kes ostis nõude Swedpangalt. Seejärel organiseeris ta
enampakkumise nendele hoonetele kontrollitud režiimis“;
- samasisuline väide sisaldub ka kohtule esitatud venekeelses artiklis „„Pealtnägija“ ja „Insait“:
kuidas endine vene maksupolitseinik sai Eestis suurinvestoriks“.
1.3. Hageja vaidlustas andmeid osas, milles kostja esitas järgmised faktiväited:
a) hageja tüssas kostjat;
b) hageja sai keeruliste tehingute ahelaga büroomaja lõpuks enda kontrolli alla;
c) hageja on esitanud Peterburi arbitraažikohtusse aruande hoone väärtuse kohta;
d) nimetatud aruanne kajastas mitmekordselt alandatud hinda, olles õigusvastane ja
e) hageja organiseeris hoonete enampakkumise kontrollitud režiimis.
1.4. Peterburis asuva hoone endine omanik oli äriühing, kes pankrotistus ja hageja omandas
hoone pankrotihalduri poolt korraldatud enampakkumiselt. Hageja ei ole ise ega ühegi juriidilise
isiku kaudu esitanud kohtule aruannet hoone turuväärtuse kohta ega korraldanud
enampakkumist. Hageja polnud pankrotimenetluse osapool ega omanud ülevaadet aruande sisu
ega põhjenduste kohta. Peterburi arbitraažikohtu 29.11.2016 määrusega on tuvastatud, et
võlgniku vara enampakkumine on läbi viidud õiguspäraselt ning kostja kaebus enampakkumise
kehtetuks tunnistamiseks ei kuulu rahuldamisele, mh puuduvad tõendid selle kohta, et võlgniku
vara müüdi sihilikult madala hinnaga ning et vara enampakkumise kehtetuks tunnistamise ja vara
kordusmüügi korral on kinnisvara tegelik müügihind kõrgem.
Sama kohus on 24.12.2015 määruses tuvastanud, et enampakkumise alghind oli õiguspärane ja
tuli kinnitada. Võlgniku vara müüdi enampakkumisel alghinnaga. Kostja algatatud kriminaalasi
lõpetati ja kostja väidetu enampakkumise vale alghinna kohta ei leidnud kinnitust. Seega on
kostja esitanud hageja kohta laimavaid väiteid sihilikult ja teades, et nende väidete ainetus on
tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Hiljem leiti sama jõustunud kriminaalasja lõpetamise
määruses.
Kostja avaldas ajakirjanikule antud intervjuus, mis on kajastatud saadetes ja artiklites, hageja
mainet kahjustavaid andmeid. Samad andmed sisalduvad intervjuu alusel koostatud eesti- ja
venekeelses artiklis.
Hageja palus kohustada kostjat valeväited andmete avaldaja (Eesti Rahvusringhääling, ERR) ees
seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ümber lükkama. Lisaks palus hageja
kohustada kostjat esitama andmete avaldajale taotluse kustutada artiklitest ja saadetest hageja
kohta avaldatud andmed.
Kostja vastuväited
2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
3(8)
2.1. Kostja selgitas, et tema ei ole avaldanud väidet, et hageja tüssas kostjat. Muus osas avaldas
kostja õigeid andmeid. Alternatiivselt on tegemist kostja hinnangutega, mis põhinevad aastate
jooksul erinevatest allikatest kogutud teabel.
Hageja on omaks võtnud, et sai hoone oma kontrolli alla ja et üks hageja kontrolli all olevatest
ettevõtetest „Capital Invest“ ostis selle. Hageja ei palu ümber lükata väidet, et mõlemad
enampakkumisel osalenud ettevõtted olid hageja kontrolli all.
2.2. Kostja selgitas saates, et tehingute ahel oli keeruline. Kostja kirjeldas põhjalikult toimunud
tehinguid. Kostja kasutas saates järgmisi väljendeid: „minu aastate jooksul erinevatest allikatest
kogutud teabe põhjal“ ja „enampakkumises osalemiseks olid kaasatud ainult kaks, mõlemad
tema (hageja) organisatsiooni“. Viide erinevatest allikatest kogutud teabele (kostja viitab
vastuses allikatele ja esitab need) viitab sellele, et tegemist oli kostja hinnanguga.
Pealtnägija intervjuu ilmus ETV-s 20.11.2019 ja kostja tugines andmete avaldamisel uurija
05.07.2017 määrusele kriminaalasja algatamise kohta. Lisaks tunnistati kostja 31.07.2017
määrusega kriminaalasjas kannatanuks. Kriminaalasi lõpetati 30.05.2020 määrusega, st pool
aastat peale „Pealtnägija“ intervjuud.
Maakohtu otsus ja põhjendused
3. Maakohus jättis hagi rahuldamata.
Eelnevalt oli maakohus 07.06.2023 määrusega jätnud pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 ja
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata hageja nõude mõista
kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel, kuna Harju Maakohus kuulutas
15.02.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-18487 kostja pankroti. Samuti oli maakohus lõpetanud
12.09.2024 määrusega menetluse hageja nõudes andmete ümberlükkamiseks väite osas „Ta sai
keeruliste tehingute ahelaga büroomaja lõpuks enda kontrolli alla.“
Hageja saaks nõuda kostjalt meediaväljaande ees andmete ümberlükkamist võlaõigusseaduse
(VÕS) § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 4 alusel. VÕS § 1047 lg 4 annab hagejale õiguse nõuda, et
kostja esitaks taotluse meediaväljaandele ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tema kulul
(RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140, p 11). Kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude õiguslikuks
aluseks saab olla VÕS § 1055 lg 1, § 1045 lg 1 p 4, § 1046, § 1047.
3.1. Vaidluse lahendamiseks tuvastas maakohus dokumentaalsete tõendite (artiklid, ERR õigus-
ja teabehaldusosakonna juhataja 01.03.2023 kiri) alusel järgmised asjaolud:
- kostja andis ajakirjanikule intervjuu;
- ETV eetris näidati 20.11.2019 saadet „Pealtnägija“, mis sisaldas intervjuud kostjaga;
- „Pealtnägija“ loo alusel avaldati venekeelse saate „Insait“ saatelõik koos kostja intervjuuga;
- kostja intervjuu alusel avaldati portaalis err.ee eestikeelne artikkel „“Pealtnägija“: politsei
kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“ ja venekeelne artikkel
„„Pealtnägija“ ja „Insait“: kuidas endine vene maksupolitseinik sai Eestis suurinvestoriks“;
- kostja ei avaldanud intervjuus ajakirjanikule hageja väidetud andmeid kostja tüssamise kohta;
- saade „Insait“ sisaldab intervjuud kostjaga, kus kostja avaldas järgmist: „Ta esitas Peterburi
arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande selle hoone väärtuse hindamise kohta mitmekordselt
alandatud hinnaga selle äriühingu nimel, kes ostis nõude Swedpangalt. Seejärel organiseeris ta
enampakkumise nendele hoonetele kontrollitud režiimis“;
- samasisuline väide sisaldub ka kohtule esitatud venekeelses artiklis „„Pealtnägija“ ja „Insait“:
kuidas endine vene maksupolitseinik sai Eestis suurinvestoriks“.
4(8)
3.2. Hageja nõue jäi rahuldamata osas, millega kohustati kostjat esitama andmete avaldajale
taotlus lükata ümber andmed („hageja tüssas kostjat“) ning esitama andmete avaldajale taotluse
viidatud andmed saatest ja artiklist eemaldada. Seda põhjusel, et kostja ei avaldanud sellist
väidet.
Ülejäänud väidete osas avaldas kostja mõistliku isiku arusaama järgi järgmist: „hageja esitas
Peterburi arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande hoone väärtuse hindamise kohta“, „aruanne
kajastas hoone mitmekordselt alandatud hinda“ ja „hageja organiseeris hoonete enampakkumise
kontrollitud režiimis“.
Tegemist on liitväitega. Kõik kolm väidet on keeleliselt piisavalt üldised. Neid ei saa käsitada
faktiväidetena, nende tõesust ei saa kontrollida, vaid nendele saab anda hinnangu, kas iga väide
on ebakohane või mitte. Isik ei saa nõuda väärtushinnangu ümberlükkamist. Seetõttu jäi hagi
andmete ümberlükkamiseks rahuldamata.
3.3. Kohus hindas, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt väärtushinnangute avaldamise lõpetamist.
VÕS § 1055 lg 1 seab nõude eelduseks vastava tegevuse õigusvastasuse.
Käsitletavad väärtushinnangud riivavad hageja mainet. Andmed kujutavad hagejat isikuna, kes ei
hoidu oma eesmärkide saavutamiseks avalikkuse silmis taunimisväärsete vahendite kasutamisest.
Samas ei pea igasugust väärtushinnangu avaldamist õigusvastaseks lugema. VÕS § 1046 alusel
ei tule lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt
avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-
3847, p 11). Igale ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema
kahjuhüvitise väljamõistmine (RKTKo 03.07.2024, 2-20-2328, p 12).
Asja materjalidest nähtuvalt käsitleti telesaates ja artiklis hageja äritegevust Eestis ja Venemaal.
Sealhulgas kirjeldas kostja ajakirjanikele antud intervjuus tema ja hageja vahel tekkinud äritüli.
Konfliktse olukorra kirjeldamisel on lubatud avaldada hinnanguid, mis ei pruugi isikule
meelepärased olla ja mis võivad tema mainet riivata. Arvestades vaidlusaluste hinnangute
sõnastust ja hinnangute avaldamise konteksti, ei peaks neid lugema isiku au teotavaks rohkem
kui tühisel määral. Vaidlusalused hinnangud ei ületa kohtu arvates VÕS § 1046 lg 1
õigusvastasuse künnist, hinnangutel ei ole isikut alandavat, häbistavat või naeruvääristavat
iseloomu. Kohus seisukohal, et väärtushinnangute avaldamine kostja poolt ei ole õigusvastane
VÕS § 1046 lg 1 teise lause alusel.
Kuivõrd hinnangute avaldamine ei ole õigusvastane, et saa hageja VÕS § 1055 lg 1 alusel nõuda
kostjalt hinnangute avaldamise lõpetamist. Seetõttu jäi rahuldamata hageja nõue kohustada
kostjat esitama andmete avaldajale taotlus kustutada hinnangud saatest ja artiklist.
3.4. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Kostjal menetluskulude puudumise tõttu jättis kohus kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks
määramata.
Hageja apellatsioonkaebus
4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega
maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja poolt avaldatud andmete ümberlükkamiseks, mis
5(8)
tulenevad lausetest „Ta esitas Peterburi arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande selle hoone
väärtuse hindamise kohta mitmekordselt alandatud hinnaga selle äriühingu nimel, kes ostis
nõude Swedpangalt. Seejärel organiseeris ta enampakkumise nendele hoonetele kontrollitud
režiimis.“, kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ja jättis menetluskulud hageja kanda.
4.1. Väide „hageja organiseeris hoonete enampakkumise kontrollitud režiimis“ ei ole kostja
väärtushinnang. Kohus ei ole oma järeldust mitte kuidagi põhjendanud. Avaldus faktiliselt aset
leidnud tegevuse või sündmuse kohta ei saa põhimõtteliselt olla väärtushinnang.
Maakohus leidis, et andmed sisaldavad ka faktilisi asjaolusid, kuid väidet kui tervikut tuleb
artikli kontekstis väärtushinnanguna käsitleda. Kohtu mõttekäik jääb hagejale arusaamatuks.
Ümberlükatavad on ka kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogum,
millest järeldub (mõistlikult võttes) teatav faktiväide. Väärtushinnangu ümberlükkamist ei saa
just seetõttu nõuda, et selline informatsioon ei sisalda andmeid. Seega kui avaldus sisaldab
andmeid, siis on võimalik neid andmeid ka ümber lükata.
Kui kohtu hinnangul sisalduvad avalduses nii hinnangud kui faktid, ei saa sellest veel teha
järeldust, et tegemist on kokkuvõttes hinnanguga.
4.3. Kostja leidis, et avaldatu puhul on tegemist kostja hinnanguga, mille kostja on andis 11
dokumendi põhjal. Seejuures ei ole kostja selgitanud, millist asjaolu ta dokumentidega tõendada
soovib. Kohus ei saa asuda kosja asemel kostja seiskohta sisustama.
Hageja jaoks on kohtuotsus üllatuslik. Kohus ei ole hagejat ära kuulanud väärtushinnangute
avaldamise õiguspärasuse hindamise aluseks olevate asjaolude kohta. Riigikohtu praktika järgi ei
ole välistatud ka üksnes tuvastushagi esitamine, milles hageja palub tuvastada väärtushinnangu
või faktiväite õigusvastasuse, kui ta leiab, et tuvastushagiga on võimalik taastada tema au ja hea
nime (TsMS § 368 lg 1). Kohtu selgitamiskohustuse täitmine oleks seega omanud tähendust ka
hageja nõude võimalikul ümberkvalifitseerimisel või alternatiivse tuvastusnõude esitamisel,
eesmärgiga taastada hageja au ja hea nimi.
Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et konflikti puhul ei ületa au teotavate väärtushinnangute
avaldamine õigusvastasuse künnist. Kostja on hagejast loonud kuvandi, justkui hageja oleks
ebaseaduslikult, sh kuritegelikult (sest viidatakse pankrotimenetluse kontrollimisele,
ebaseaduslike aruannete esitamisele) omastanud kostjale kuuluvat vara. Ka konflikti puhul ei
tule au riivavaid avaldusi taluda. Avaldused ei käsitlenud kostja ja hageja vahelist konflikti, vaid
kostja süüdistas hagejat tegudes, mida ei ole toimunud või millega hageja ei ole seotud. Kostja
on esitanud hageja suhtes laimavaid ja au teotavaid asjaolusid teadvalt vastuolus jõustunud
kohtulahendis tuvastatuga. Kostja ei viidanud oma avaldustes, et jõustunud on vastupidine
kohtulahend, millega kostja pole nõus. Avaldused käsitlevad Venemaal toimunud asju, mille
kohta Eestis pole võimalik otsida avaklikke kohtulahendeid ning veenduda, et kostja avaldused
põhinevad läbinisti väljamõeldisel. Maakohtu seisukoht, et hageja pidi taluma kostja laimu ja au
teotavaid avaldusi, pole põhjendatud ega rajane asjas kogutud tõenditel.
Kostja vastus apellatsioonkaebusele
5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud
hageja kanda.
6(8)
Menetluse edasine käik
6. Pooled saavutasid apellatsioonimenetluses kompromissi kahe väite („hageja esitas Peterburi
arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande hoone väärtuse hindamise kohta“, „aruanne kajastas
hoone mitmekordselt alandatud hinda“) ümberlükkamiseks ja ringkonnakohus kinnitab poolte
kompromissi eraldi määrusega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada menetluskulude jaotuse
osas. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse (TsMS §
657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja
põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ja mille osas ei
ole menetlust lõpetatud. Ringkonnakohus lahendab siinse otsusega vaidluse, kas kostja peab
ümber lükkama Eesti Rahvusringhäälingu ees väite, et hageja organiseeris hoonetele
enampakkumise kontrollitud režiimis, samuti, kuidas tuleb jaotada menetluskulud.
9. Põhjendamatud on hageja etteheited maakohtule, et maakohus on jätnud selgitamiskohustuse
täitmata ja seetõttu ei ole hageja saanud oma nõuet ümber kvalifitseerida tuvastusnõudeks.
Maakohus ei pidanud hagejale selgitama, millise õiguskaitsevahendi peab ta oma õiguste
paremaks kaitseks valima. Samuti ei ole maakohus hinnanud kostja väidetud allikate kohta
esitatud tõendeid ega sisustanud nendega kostja seisukohti.
10. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 nimetatud asjaolud, mille üle puudub vaidlus
apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et väide „hageja organiseeris hoonete
enampakkumise kontrollitud režiimis“ on väärtushinnang, kuna selle tõele vastavust ei ole selle
üldisuse tõttu võimalik kontrollida. Tegemist ei ole ka kaudse faktiväitega, sest selle üldisusest
tulenevalt ei ole mõistlikult võimalik järeldada, mida peab avaldaja silmas enampakkumise
organiseerimisega kontrollitud režiimis. Maakohus märkis põhjendatult, et väärtushinnangu
ümberlükkamist hageja nõuda ei saa.
12. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et tegemist pole õigusvastase
väärtushinnanguga VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Seetõttu järgib ringkonnakohus maakohtu
põhjendusi ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
13. Ringkonnakohus muudab maakohtu menetluskulude jaotust.
13.1. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas jättis maakohus 22.11.2024 määrusega
läbi vaatamata, kuna kostja suhtes algatati pankrotimenetlus. Nimetatud nõude osas jättis
maakohus menetluskulud poolte endi kanda ja see määrus on jõustunud (tl 31–32).
13.2. Algselt nõudis hageja siinses vaidluses mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel
ja viie väite ümberlükkamist, millest kaks on väärtushinnangud ja kolm faktiväited.
Ühe faktiväite osas loobus hageja nõudest ja maakohus lõpetas selles osas 12.09.2024 määrusega
menetluse. Maakohus ei ole selles osas menetluskulude jaotust määranud ja on leidnud, et seda
tuleb teha lõpplahendi tegemisel, arvestades nõudest loobumise asjaolusid (tl 144). Maakohtu
otsusest ei nähtu, et maakohus oleks nimetatud nõudega menetluskulude jaotamisel arvestanud.
7(8)
Kahe faktiväite ümberlükkamise osas saavutasid pooled kokkuleppe apellatsioonimenetluses.
Poolte kokkuleppe kohaselt jäid nende menetluskulud selles osas poolte endi kanda.
13.3. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudes oli menetluse lõpetamine tingitud mitte poolte
toimingutest menetluses, vaid kostja pankrotimenetluse algatamisest. Ka PankrS § 431 lg 3
sätestab, et kui kohus jätab nõude kostja pankroti väljakuulutamise tõttu läbi vaatamata, jäävad
sellega seotud poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Seetõttu ei
peaks sellega hageja eesmärgi määratlemisel arvestama. Kõik ülejäänud hageja nõuded on
kvalifitseeritavad mittevaraliste nõuetena TsMS § 132 mõttes, mistõttu ei ole võimalik hinnata
hageja nõuete rahuldamise täpset ulatust, nagu seda saab teha rahalise nõude puhul. Seetõttu ei
saa menetluskulusid jaotada täpselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 163 lg 1 järgi.
Ringkonnakohus leiab, et arvestades seda, et kostja rahuldab poolte kokkuleppe alusel kahe
faktiväite ümberlükkamise nõude, hageja saavutab sellega mittevaraliste nõuete puhul
hinnanguliselt 50% osas oma eesmärgi, on põhjendatud ja õiglane jätta poolte menetluskulud
mõlemas kohtuastmes nende endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Seoses sellega ei määra
ringkonnakohus kindlaks poolte menetluskulusid maa- ega apellatsioonikohtus.
14. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
15. Juhindudes TsMS § 654 lg st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures
kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)