2-22-16314/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Siret Siilbek ja Janek Väli

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-16314

Tsiviilasi

G.P hagi L.A vastu andmete ümberlükkamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.11.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.P 20.12.2024 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja G.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Jaana Nõgisto

Kostja L.A (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

1(8)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.11.2024 otsus osas, millega maakohus jättis

menetluskulud hageja kanda. Teha uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi

kanda. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega maakohus ei rahuldanud hageja

nõuet kohustada kostjat ümber lükkama Eesti Rahvusringhäälingu ees ebaõige faktiväide,

et hageja organiseeris hoonetele enampakkumise kontrollitud režiimis.

2. Rahuldada hageja apellatsioonkaebus osaliselt.

Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses.

1. Jätta rahuldamata G.P hagi kohustada L.At lükkama Eesti Rahvaringhäälingu ees

ümber ebaõige faktiväide, et G.P organiseeris hoonetele enampakkumise kontrollitud

režiimis, ja kohustada L.At esitama Eesti Rahvaringhäälingule avaldus andmete

avaldamise lõpetamiseks.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seoses sellega ringkonnakohus poolte

hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja neid vastaspoolelt välja ei

mõista.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. G.P (hageja) esitas 31.10.2022 Harju Maakohtule hagi L.A (pankrotis; kostja) vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ja kohtu

äranägemisel õiglase mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda.

1.2. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- 20.11.2019 oli ETV eetris saade „Pealtnägija“, mis sisaldas kostja intervjuud;

- „Pealtnägija“ loo alusel tehti ka venekeelse saate „Insait“ saatelõik kostja intervjuuga;

- kostja intervjuu alusel avaldati portaalis err.ee eestikeelne artikkel („“Pealtnägija“: politsei

kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“) ja venekeelne

artikkel („Pealtnägija“ ja „Insait“: kuidas endine vene maksupolitseinik sai Eestis

suurinvestoriks);

2(8)

- saates „Pealtnägija“ refereeriti kostja väiteid: „Raskustes Peterburi ärimees L.A, kes sellelt

samalt G.P-lt abi otsis ja isegi kohtus käimiseks talt laenu võttis, väidab aga, et viimane tüssas

teda“;

- samasisuline väide sisaldub artiklis “Pealtnägija“: politsei kontrollib varem elamislubade

skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“;

- saade „Insait“ sisaldab intervjuud kostjaga, kus kostja avaldas järgmist: „Ta esitas Peterburi

arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande selle hoone väärtuse hindamise kohta mitmekordselt

alandatud hinnaga selle äriühingu nimel, kes ostis nõude Swedpangalt. Seejärel organiseeris ta

enampakkumise nendele hoonetele kontrollitud režiimis“;

- samasisuline väide sisaldub ka kohtule esitatud venekeelses artiklis „„Pealtnägija“ ja „Insait“:

kuidas endine vene maksupolitseinik sai Eestis suurinvestoriks“.

1.3. Hageja vaidlustas andmeid osas, milles kostja esitas järgmised faktiväited:

a) hageja tüssas kostjat;

b) hageja sai keeruliste tehingute ahelaga büroomaja lõpuks enda kontrolli alla;

c) hageja on esitanud Peterburi arbitraažikohtusse aruande hoone väärtuse kohta;

d) nimetatud aruanne kajastas mitmekordselt alandatud hinda, olles õigusvastane ja

e) hageja organiseeris hoonete enampakkumise kontrollitud režiimis.

1.4. Peterburis asuva hoone endine omanik oli äriühing, kes pankrotistus ja hageja omandas

hoone pankrotihalduri poolt korraldatud enampakkumiselt. Hageja ei ole ise ega ühegi juriidilise

isiku kaudu esitanud kohtule aruannet hoone turuväärtuse kohta ega korraldanud

enampakkumist. Hageja polnud pankrotimenetluse osapool ega omanud ülevaadet aruande sisu

ega põhjenduste kohta. Peterburi arbitraažikohtu 29.11.2016 määrusega on tuvastatud, et

võlgniku vara enampakkumine on läbi viidud õiguspäraselt ning kostja kaebus enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks ei kuulu rahuldamisele, mh puuduvad tõendid selle kohta, et võlgniku

vara müüdi sihilikult madala hinnaga ning et vara enampakkumise kehtetuks tunnistamise ja vara

kordusmüügi korral on kinnisvara tegelik müügihind kõrgem.

Sama kohus on 24.12.2015 määruses tuvastanud, et enampakkumise alghind oli õiguspärane ja

tuli kinnitada. Võlgniku vara müüdi enampakkumisel alghinnaga. Kostja algatatud kriminaalasi

lõpetati ja kostja väidetu enampakkumise vale alghinna kohta ei leidnud kinnitust. Seega on

kostja esitanud hageja kohta laimavaid väiteid sihilikult ja teades, et nende väidete ainetus on

tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Hiljem leiti sama jõustunud kriminaalasja lõpetamise

määruses.

Kostja avaldas ajakirjanikule antud intervjuus, mis on kajastatud saadetes ja artiklites, hageja

mainet kahjustavaid andmeid. Samad andmed sisalduvad intervjuu alusel koostatud eesti- ja

venekeelses artiklis.

Hageja palus kohustada kostjat valeväited andmete avaldaja (Eesti Rahvusringhääling, ERR) ees

seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ümber lükkama. Lisaks palus hageja

kohustada kostjat esitama andmete avaldajale taotluse kustutada artiklitest ja saadetest hageja

kohta avaldatud andmed.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

3(8)

2.1. Kostja selgitas, et tema ei ole avaldanud väidet, et hageja tüssas kostjat. Muus osas avaldas

kostja õigeid andmeid. Alternatiivselt on tegemist kostja hinnangutega, mis põhinevad aastate

jooksul erinevatest allikatest kogutud teabel.

Hageja on omaks võtnud, et sai hoone oma kontrolli alla ja et üks hageja kontrolli all olevatest

ettevõtetest „Capital Invest“ ostis selle. Hageja ei palu ümber lükata väidet, et mõlemad

enampakkumisel osalenud ettevõtted olid hageja kontrolli all.

2.2. Kostja selgitas saates, et tehingute ahel oli keeruline. Kostja kirjeldas põhjalikult toimunud

tehinguid. Kostja kasutas saates järgmisi väljendeid: „minu aastate jooksul erinevatest allikatest

kogutud teabe põhjal“ ja „enampakkumises osalemiseks olid kaasatud ainult kaks, mõlemad

tema (hageja) organisatsiooni“. Viide erinevatest allikatest kogutud teabele (kostja viitab

vastuses allikatele ja esitab need) viitab sellele, et tegemist oli kostja hinnanguga.

Pealtnägija intervjuu ilmus ETV-s 20.11.2019 ja kostja tugines andmete avaldamisel uurija

05.07.2017 määrusele kriminaalasja algatamise kohta. Lisaks tunnistati kostja 31.07.2017

määrusega kriminaalasjas kannatanuks. Kriminaalasi lõpetati 30.05.2020 määrusega, st pool

aastat peale „Pealtnägija“ intervjuud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata.

Eelnevalt oli maakohus 07.06.2023 määrusega jätnud pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata hageja nõude mõista

kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel, kuna Harju Maakohus kuulutas

15.02.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-18487 kostja pankroti. Samuti oli maakohus lõpetanud

12.09.2024 määrusega menetluse hageja nõudes andmete ümberlükkamiseks väite osas „Ta sai

keeruliste tehingute ahelaga büroomaja lõpuks enda kontrolli alla.“

Hageja saaks nõuda kostjalt meediaväljaande ees andmete ümberlükkamist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 4 alusel. VÕS § 1047 lg 4 annab hagejale õiguse nõuda, et

kostja esitaks taotluse meediaväljaandele ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tema kulul

(RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140, p 11). Kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude õiguslikuks

aluseks saab olla VÕS § 1055 lg 1, § 1045 lg 1 p 4, § 1046, § 1047.

3.1. Vaidluse lahendamiseks tuvastas maakohus dokumentaalsete tõendite (artiklid, ERR õigus-

ja teabehaldusosakonna juhataja 01.03.2023 kiri) alusel järgmised asjaolud:

- kostja andis ajakirjanikule intervjuu;

- ETV eetris näidati 20.11.2019 saadet „Pealtnägija“, mis sisaldas intervjuud kostjaga;

- „Pealtnägija“ loo alusel avaldati venekeelse saate „Insait“ saatelõik koos kostja intervjuuga;

- kostja intervjuu alusel avaldati portaalis err.ee eestikeelne artikkel „“Pealtnägija“: politsei

kontrollib varem elamislubade skandaalis erandiks peetud Vene ärimeest“ ja venekeelne artikkel

„„Pealtnägija“ ja „Insait“: kuidas endine vene maksupolitseinik sai Eestis suurinvestoriks“;

- kostja ei avaldanud intervjuus ajakirjanikule hageja väidetud andmeid kostja tüssamise kohta;

- saade „Insait“ sisaldab intervjuud kostjaga, kus kostja avaldas järgmist: „Ta esitas Peterburi

arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande selle hoone väärtuse hindamise kohta mitmekordselt

alandatud hinnaga selle äriühingu nimel, kes ostis nõude Swedpangalt. Seejärel organiseeris ta

enampakkumise nendele hoonetele kontrollitud režiimis“;

- samasisuline väide sisaldub ka kohtule esitatud venekeelses artiklis „„Pealtnägija“ ja „Insait“:

kuidas endine vene maksupolitseinik sai Eestis suurinvestoriks“.

4(8)

3.2. Hageja nõue jäi rahuldamata osas, millega kohustati kostjat esitama andmete avaldajale

taotlus lükata ümber andmed („hageja tüssas kostjat“) ning esitama andmete avaldajale taotluse

viidatud andmed saatest ja artiklist eemaldada. Seda põhjusel, et kostja ei avaldanud sellist

väidet.

Ülejäänud väidete osas avaldas kostja mõistliku isiku arusaama järgi järgmist: „hageja esitas

Peterburi arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande hoone väärtuse hindamise kohta“, „aruanne

kajastas hoone mitmekordselt alandatud hinda“ ja „hageja organiseeris hoonete enampakkumise

kontrollitud režiimis“.

Tegemist on liitväitega. Kõik kolm väidet on keeleliselt piisavalt üldised. Neid ei saa käsitada

faktiväidetena, nende tõesust ei saa kontrollida, vaid nendele saab anda hinnangu, kas iga väide

on ebakohane või mitte. Isik ei saa nõuda väärtushinnangu ümberlükkamist. Seetõttu jäi hagi

andmete ümberlükkamiseks rahuldamata.

3.3. Kohus hindas, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt väärtushinnangute avaldamise lõpetamist.

VÕS § 1055 lg 1 seab nõude eelduseks vastava tegevuse õigusvastasuse.

Käsitletavad väärtushinnangud riivavad hageja mainet. Andmed kujutavad hagejat isikuna, kes ei

hoidu oma eesmärkide saavutamiseks avalikkuse silmis taunimisväärsete vahendite kasutamisest.

Samas ei pea igasugust väärtushinnangu avaldamist õigusvastaseks lugema. VÕS § 1046 alusel

ei tule lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt

avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-

3847, p 11). Igale ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema

kahjuhüvitise väljamõistmine (RKTKo 03.07.2024, 2-20-2328, p 12).

Asja materjalidest nähtuvalt käsitleti telesaates ja artiklis hageja äritegevust Eestis ja Venemaal.

Sealhulgas kirjeldas kostja ajakirjanikele antud intervjuus tema ja hageja vahel tekkinud äritüli.

Konfliktse olukorra kirjeldamisel on lubatud avaldada hinnanguid, mis ei pruugi isikule

meelepärased olla ja mis võivad tema mainet riivata. Arvestades vaidlusaluste hinnangute

sõnastust ja hinnangute avaldamise konteksti, ei peaks neid lugema isiku au teotavaks rohkem

kui tühisel määral. Vaidlusalused hinnangud ei ületa kohtu arvates VÕS § 1046 lg 1

õigusvastasuse künnist, hinnangutel ei ole isikut alandavat, häbistavat või naeruvääristavat

iseloomu. Kohus seisukohal, et väärtushinnangute avaldamine kostja poolt ei ole õigusvastane

VÕS § 1046 lg 1 teise lause alusel.

Kuivõrd hinnangute avaldamine ei ole õigusvastane, et saa hageja VÕS § 1055 lg 1 alusel nõuda

kostjalt hinnangute avaldamise lõpetamist. Seetõttu jäi rahuldamata hageja nõue kohustada

kostjat esitama andmete avaldajale taotlus kustutada hinnangud saatest ja artiklist.

3.4. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjal menetluskulude puudumise tõttu jättis kohus kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

Hageja apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja poolt avaldatud andmete ümberlükkamiseks, mis

5(8)

tulenevad lausetest „Ta esitas Peterburi arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande selle hoone

väärtuse hindamise kohta mitmekordselt alandatud hinnaga selle äriühingu nimel, kes ostis

nõude Swedpangalt. Seejärel organiseeris ta enampakkumise nendele hoonetele kontrollitud

režiimis.“, kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ja jättis menetluskulud hageja kanda.

4.1. Väide „hageja organiseeris hoonete enampakkumise kontrollitud režiimis“ ei ole kostja

väärtushinnang. Kohus ei ole oma järeldust mitte kuidagi põhjendanud. Avaldus faktiliselt aset

leidnud tegevuse või sündmuse kohta ei saa põhimõtteliselt olla väärtushinnang.

Maakohus leidis, et andmed sisaldavad ka faktilisi asjaolusid, kuid väidet kui tervikut tuleb

artikli kontekstis väärtushinnanguna käsitleda. Kohtu mõttekäik jääb hagejale arusaamatuks.

Ümberlükatavad on ka kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogum,

millest järeldub (mõistlikult võttes) teatav faktiväide. Väärtushinnangu ümberlükkamist ei saa

just seetõttu nõuda, et selline informatsioon ei sisalda andmeid. Seega kui avaldus sisaldab

andmeid, siis on võimalik neid andmeid ka ümber lükata.

Kui kohtu hinnangul sisalduvad avalduses nii hinnangud kui faktid, ei saa sellest veel teha

järeldust, et tegemist on kokkuvõttes hinnanguga.

4.3. Kostja leidis, et avaldatu puhul on tegemist kostja hinnanguga, mille kostja on andis 11

dokumendi põhjal. Seejuures ei ole kostja selgitanud, millist asjaolu ta dokumentidega tõendada

soovib. Kohus ei saa asuda kosja asemel kostja seiskohta sisustama.

Hageja jaoks on kohtuotsus üllatuslik. Kohus ei ole hagejat ära kuulanud väärtushinnangute

avaldamise õiguspärasuse hindamise aluseks olevate asjaolude kohta. Riigikohtu praktika järgi ei

ole välistatud ka üksnes tuvastushagi esitamine, milles hageja palub tuvastada väärtushinnangu

või faktiväite õigusvastasuse, kui ta leiab, et tuvastushagiga on võimalik taastada tema au ja hea

nime (TsMS § 368 lg 1). Kohtu selgitamiskohustuse täitmine oleks seega omanud tähendust ka

hageja nõude võimalikul ümberkvalifitseerimisel või alternatiivse tuvastusnõude esitamisel,

eesmärgiga taastada hageja au ja hea nimi.

Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et konflikti puhul ei ületa au teotavate väärtushinnangute

avaldamine õigusvastasuse künnist. Kostja on hagejast loonud kuvandi, justkui hageja oleks

ebaseaduslikult, sh kuritegelikult (sest viidatakse pankrotimenetluse kontrollimisele,

ebaseaduslike aruannete esitamisele) omastanud kostjale kuuluvat vara. Ka konflikti puhul ei

tule au riivavaid avaldusi taluda. Avaldused ei käsitlenud kostja ja hageja vahelist konflikti, vaid

kostja süüdistas hagejat tegudes, mida ei ole toimunud või millega hageja ei ole seotud. Kostja

on esitanud hageja suhtes laimavaid ja au teotavaid asjaolusid teadvalt vastuolus jõustunud

kohtulahendis tuvastatuga. Kostja ei viidanud oma avaldustes, et jõustunud on vastupidine

kohtulahend, millega kostja pole nõus. Avaldused käsitlevad Venemaal toimunud asju, mille

kohta Eestis pole võimalik otsida avaklikke kohtulahendeid ning veenduda, et kostja avaldused

põhinevad läbinisti väljamõeldisel. Maakohtu seisukoht, et hageja pidi taluma kostja laimu ja au

teotavaid avaldusi, pole põhjendatud ega rajane asjas kogutud tõenditel.

Kostja vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

6(8)

Menetluse edasine käik

6. Pooled saavutasid apellatsioonimenetluses kompromissi kahe väite („hageja esitas Peterburi

arbitraažikohtusse ebaseadusliku aruande hoone väärtuse hindamise kohta“, „aruanne kajastas

hoone mitmekordselt alandatud hinda“) ümberlükkamiseks ja ringkonnakohus kinnitab poolte

kompromissi eraldi määrusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada menetluskulude jaotuse

osas. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse (TsMS §

657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ja mille osas ei

ole menetlust lõpetatud. Ringkonnakohus lahendab siinse otsusega vaidluse, kas kostja peab

ümber lükkama Eesti Rahvusringhäälingu ees väite, et hageja organiseeris hoonetele

enampakkumise kontrollitud režiimis, samuti, kuidas tuleb jaotada menetluskulud.

9. Põhjendamatud on hageja etteheited maakohtule, et maakohus on jätnud selgitamiskohustuse

täitmata ja seetõttu ei ole hageja saanud oma nõuet ümber kvalifitseerida tuvastusnõudeks.

Maakohus ei pidanud hagejale selgitama, millise õiguskaitsevahendi peab ta oma õiguste

paremaks kaitseks valima. Samuti ei ole maakohus hinnanud kostja väidetud allikate kohta

esitatud tõendeid ega sisustanud nendega kostja seisukohti.

10. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 nimetatud asjaolud, mille üle puudub vaidlus

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et väide „hageja organiseeris hoonete

enampakkumise kontrollitud režiimis“ on väärtushinnang, kuna selle tõele vastavust ei ole selle

üldisuse tõttu võimalik kontrollida. Tegemist ei ole ka kaudse faktiväitega, sest selle üldisusest

tulenevalt ei ole mõistlikult võimalik järeldada, mida peab avaldaja silmas enampakkumise

organiseerimisega kontrollitud režiimis. Maakohus märkis põhjendatult, et väärtushinnangu

ümberlükkamist hageja nõuda ei saa.

12. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et tegemist pole õigusvastase

väärtushinnanguga VÕS § 1046 lg 1 mõttes. Seetõttu järgib ringkonnakohus maakohtu

põhjendusi ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).

13. Ringkonnakohus muudab maakohtu menetluskulude jaotust.

13.1. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas jättis maakohus 22.11.2024 määrusega

läbi vaatamata, kuna kostja suhtes algatati pankrotimenetlus. Nimetatud nõude osas jättis

maakohus menetluskulud poolte endi kanda ja see määrus on jõustunud (tl 31–32).

13.2. Algselt nõudis hageja siinses vaidluses mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel

ja viie väite ümberlükkamist, millest kaks on väärtushinnangud ja kolm faktiväited.

Ühe faktiväite osas loobus hageja nõudest ja maakohus lõpetas selles osas 12.09.2024 määrusega

menetluse. Maakohus ei ole selles osas menetluskulude jaotust määranud ja on leidnud, et seda

tuleb teha lõpplahendi tegemisel, arvestades nõudest loobumise asjaolusid (tl 144). Maakohtu

otsusest ei nähtu, et maakohus oleks nimetatud nõudega menetluskulude jaotamisel arvestanud.

7(8)

Kahe faktiväite ümberlükkamise osas saavutasid pooled kokkuleppe apellatsioonimenetluses.

Poolte kokkuleppe kohaselt jäid nende menetluskulud selles osas poolte endi kanda.

13.3. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudes oli menetluse lõpetamine tingitud mitte poolte

toimingutest menetluses, vaid kostja pankrotimenetluse algatamisest. Ka PankrS § 431 lg 3

sätestab, et kui kohus jätab nõude kostja pankroti väljakuulutamise tõttu läbi vaatamata, jäävad

sellega seotud poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Seetõttu ei

peaks sellega hageja eesmärgi määratlemisel arvestama. Kõik ülejäänud hageja nõuded on

kvalifitseeritavad mittevaraliste nõuetena TsMS § 132 mõttes, mistõttu ei ole võimalik hinnata

hageja nõuete rahuldamise täpset ulatust, nagu seda saab teha rahalise nõude puhul. Seetõttu ei

saa menetluskulusid jaotada täpselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 163 lg 1 järgi.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades seda, et kostja rahuldab poolte kokkuleppe alusel kahe

faktiväite ümberlükkamise nõude, hageja saavutab sellega mittevaraliste nõuete puhul

hinnanguliselt 50% osas oma eesmärgi, on põhjendatud ja õiglane jätta poolte menetluskulud

mõlemas kohtuastmes nende endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Seoses sellega ei määra

ringkonnakohus kindlaks poolte menetluskulusid maa- ega apellatsioonikohtus.

14. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

15. Juhindudes TsMS § 654 lg st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)