2-25-8628/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-8628

Tsiviilasi

H.U maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): H.U

(isikukood XXX, aadress

rahvastikuregistris: XXX; võlgniku poolt avaldatud aadress:

XXX; postiaadress rahvastikuregistris: XXX-i, XXX; e-post:

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

22.09.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta H.U maksejõuetusavaldus menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte H.U-le .

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus jättis maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata, võib võlgnik esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest (FIMS § 14 lg 3, TsMS § 660 lg-d 1, 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.U (võlgnik) esitas Tartu Maakohtule 03.06.2025 maksejõuetusavalduse enda pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus jättis 03.06.2025

määrusega avalduse käiguta ja määras H.U-le tähtaja 14 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest seaduses sätestatud nõuetele vastava maksejõuetusavalduse esitamiseks, võlgniku

elukoha kohta selgituste esitamiseks ning riigilõivu 10 eurot tasumiseks.

2. H.U esitas kohtule 12.06.2025 võlgniku maksejõuetusavalduse ja riigilõivu tasumise kohta tõendi.

Avalduse kohaselt on avaldajal kohustusi 11 krediidiandja ees kokku summas 41 036,20 eurot. Nõuete

sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused. Võlgniku sissetulek on 780 eurot kuus. Võlgniku

varaks on sõiduauto, mille hinnanguline väärtus on 300 eurot. Võlgnikul on kaks alaealist last.

Võlgniku selgituste kohaselt töötab ja XXX-s abihooldajana ja juhataja pakkus talle võimaluse kolida

ajutiselt tema korterisse XXX, kuni võlgnik saab leida elamispinna. Samale aadressile sai

sissekirjutuse, et oleks võimalik teha Eestis avaldus lastele koolikoha saamiseks.

3. Kohus kuulas võlgniku ära 22.09.2025 toimunud kohtuistungil. Võlgnik osales istungil tõlgi

vahendusel. Võlgnik avaldas, et tal on Venemaa ja Eesti kodakondsus (topelt kodakondsus). Eesti

kodakondsuse on saanud vanaema kaudu. Võlgnik ja tema kaks alaealist last elavad koos võlgnikuga

XXX. Korteri said võlgnik ja tema vend pärandina vanaemalt. Korteri väärtus on võlgniku hinnangul

10 000 eurot. Võlgnikule kuulub 1/2 osa. Võlgnik soovib elama asuda Eestisse. Hetkel viibib võlgnik

Eestis teinekord 2-3 päeva seoses tööga.

KOHTU SEISUKOHT

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavalduse

esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise

menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut,

kui FIMS-st ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

5. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks peab kohus kontrollima, kas asi allub

kohtule kuhu avaldus esitati. FIMS § 5 lg 2 kohaselt esitatakse füüsilise isiku maksejõuetusavaldus

võlgniku elukoha järgsele maakohtule. Eeldatakse, et füüsilise isiku elukohaks on üks aasta enne

maksejõuetusavalduse esitamist rahvastikuregistris märgitud elukoht, kui ei tõendata, et võlgniku

elukoht või asukoht on mujal.

6. FIMS § 4 lg 2 kohaselt peab kohus omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse

läbivaatamiseni võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohast

tähtsust. Kohus selgitas võlgniku ärakuulamisel välja, et võlgniku elukoht ja vara asuvad Vene

Föderatsioonis. Eesti Vabariigiga seob võlgnikku töö, millega seonduvalt ta viibib Eestis 2-3 päeva

kaupa.

Kohus on seisukohal, et H.U pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine ei

allu Eesti kohtule. Samuti ei oleks võlgniku pankroti väljakuulutamise korral võimalik Eesti kohtu

poolt määratud pankrotihalduril asuda võõrandama Vene Föderatsioonis asuvat võlgnikku vara

(pankrotivara) ega kohtul teostada järelevalvet võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus

leiab, et FIMS § 14 lg 1 p 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel tuleb jätta H.U maksejõuetusavaldus

menetlusse võtmata.

7. TsMS § 172 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

8. Maksejõuetusavalduse esitamisel on avaldaja eest tasunud riigilõivu kolmas isik. TsMS § 150 lg 1

p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 sätestab,

et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse

alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3

nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse

menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 kohaselt

lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid

mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik

2(2)