2-25-1010/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

03.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-1010

Tsiviilasi

W.U maksejõuetusavaldus T.D pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.05.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

W.U 03.06.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja, võlausaldaja) W.U,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre

Puudutatud isik (vastustaja määruskaebemenetluses,

võlgnik) T.D , lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Valeria Arsjuta ja Lada Riisna

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada menetlusosaliste 03.06., 16.06. ja 10.07.2025 taotlused ning võtta

toimikusse määruskaebemenetluses esitatud uued dokumentaalsed tõendid.

2. Harju Maakohtu 16.05.2025 määrus jätta muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Kõik senised menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.

MENETLUSE KÄIK

1. W.U (võlausaldaja) esitas 20.01.2025 Harju Maakohtule avalduse T.D (võlgnik) pankroti

väljakuulutamiseks. Võlausaldaja tugines võlgniku maksejõuetuse põhistamisel Tartu

Ringkonnakohtu 30.11.2023 otsusele asjas nr 2-20-9390, millega mõisteti võlgnikult

võlausaldaja kasuks välja 77 000 €, sissenõutavaks muutunud viivis 23 332,97 € ja

edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 määras alates 01.12.2023. Otsus jõustus 11.03.2024.

Võlausaldaja algatas otsuse täitmiseks täitemenetluse. Võlgniku suhtes on algatatud

täitemenetlus ka täiteasjas nr 027/2018/603, kus tasumisele kuuluv summa 30.10.2024

seisuga oli 511 803,42 € (sh täitekulud). Kumbagi nõuet pole siiani täidetud.

2. Võlgnik leidis, et ei ole maksejõuetu. Kahest avalduses viidatud kohtuasjast tulenevad

kohustused on maksimaalselt 622 919,82 €. Võlgnikule kuuluvate kinnistute turuväärtused

kokku on minimaalselt 794 000 € ja ettevõtetes talle kuuluvate osaluste väärtus (v.a

Osaühingu Magnon osa) vähemalt 2 207 314 €. Lisaks kuuluvad võlgnikule nõuded AMFM

OÜ vastu kasutuseeliste hüvitamiseks 30.11.2024 seisuga 214 768,19 € ja Osaühingu Magnon

vastu laenu tagastamiseks 31.10.2024 seisuga 647 948,22 €. Kokkuvõttes on võlgnikul vara 1

309 095 € võrra rohkem kui kohustusi. Täitemenetlust nr 027/2018/603 ei saa arvesse võtta,

täitemenetlus oli 06.09.2018 – 16.07.2024 peatatud tsiviilasjas nr 2-18-13219 (vara aresti alt

vabastamise menetluses) esitatud hagi tagamise määruse alusel ja pärast seda on täitemenetlus

jäänud peatatuks kohtutäituri kinnitusel võlgniku ühisvara jagamise menetluse tõttu. Nõue

pole seega rahuldamata vara puudumise tõttu.

3. Usaldusisik leidis, et kuna võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on ilma OÜ EK-

Areng nõuet (1 950 000 €) ja Osaühingu Magnon (likvideerimisel) nõuet (52 266,73 €)

arvesse võtmata 840 244,34 €, siis on võlgnikul peale ühisvara jagamist piisavalt vara oma

kohustuste täitmiseks. Tegemist ei ole püsivalt maksejõuetu isikuga, mistõttu tuleks

maksejõuetusmenetlus lõpetada.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus jättis 16.05.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata ja

vabastas usaldusisiku tema ülesannetest. Menetluskulud jäid võlausaldaja kanda, kuid kohus

neid kindlaks ei määranud. Usaldusisiku tasu 3477 € mõisteti võlausaldajalt välja.

4.1.

Maakohus tuvastas, et PankrS § 1 lg 1 olukorda ei esine.

4.2.

Nähtuvalt usaldusisiku aruandest on vaidluse all eelkõige OÜ EK-Areng nõude selgus

ning selle kohustusena arvestamine; võlgnikule kuuluvate Business realestate OÜ ja Magnon-

Invest OÜ osade väärtus, samuti võlgniku erinevate kolmandate isikute vastu suunatud nõuete

väärtus.

4.2.1.

OÜ EK-Areng nõue tuleb jätta maksejõuetuse hindamisel kõrvale, sest nõue ja selle

perspektiiv ei ole selged. Tsiviilasja nr 2-22-7300 menetlus pooleli, sest 14.04.2025 otsusega

tühistas Tallinna Ringkonnakohus varasema otsuse ja asi saadeti maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt leidis kohus, et

menetlust tuleb alata algusest, sh välja selgitada deklaratiivse võlatunnistuse aluseks olevad

asjaolud ja tehingud, poolte vastuväited ning kohalduv õigus. Otsus ei sisalda hinnangut, et

EK-Areng OÜ (hageja) nõue oleks ilmselgelt perspektiivikas või asjaolud vaieldamatult

selged. Vastupidi, ringkonnakohtu hinnangul olid asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad

sedavõrd puudulikud, et asi tuleb algusest uuesti läbi vaadata ning hagejal tuleb asuda oma

nõuet põhjalikult tõendama. Deklaratiivse võlatunnistuse olemasolu, mida ringkonnakohus on

jaatanud, ei võrdu kehtivas kohtupraktikas nõude ja hagi rahuldamisega. Kuna EK-Areng OÜ

nõue on käesoleval endiselt vaieldav, ei saa seda võlgniku maksevõime hindamisel

kohustusena arvesse võtta.

2 (6)

4.2.2.

Kõrvale tuleb jätta ka võlgniku 52 266,73 € suurune kohustus OÜ Magnon

(likvideerimisel) ees. Nõue põhineb 10.06.2020 saldokinnituse päringul ja faktil, et võlgnik ei

vastanud päringule 10 päeva jooksul selles sisalduva teabe ümberlükkamiseks. Selline

lakooniline ja ühepoolne saldokinnituse päring ei ole piisav, et lugeda kohustust selgeks ega

tõendatuks.

4.2.3.

Business realestate OÜ väärtuse hindamisel tuleb arvestada tütarettevõtte kinnisvara

väärtusega. Ettevõttele kuulub 68,97%-line osalus NordHaven OÜ-s ja nimetatud osaühingule

kuulub omakorda kuus kinnisasja. Esitatud eksperdiarvamuste ja hüpoteegipidajate

kinnitustega on tõendatud, et Aia tn 15 kinnistu väärtus on ligikaudu 703 000 €, Linda tn 25

väärtus 200 000 €, Vana tn 9 väärtus 278 000 €, Linda tn 11 väärtus 87 500 €, Linda tn 9

väärtus 87 500 € ja E. Vilde tee 53a väärtus 200 000 €. Seega NordHaven OÜ omandis oleva

kinnisvara väärtus on kokku 1 556 000 €. Kinnisvara väärtust ei saa üks-ühele

proportsionaalselt üle kanda võlgniku vara väärtuseks. Küll aga on võimalik selle abil leida

ligikaudne Business realestate OÜ osa väärtus. Konservatiivselt hinnates on NordHaven OÜ

ettevõtte väärtus 1 500 000 € ja võlgniku kontrollitava 68,97%-lise osaluse väärtus 1 034 000

€. Võlgnik on usutavalt selgitanud ja tõendanud, et lahutades eeltoodust osaühingu

kohustused 246 500 €, võib Business realestate OÜ osa kui võlgniku vara väärtuseks pidada

konservatiivselt hinnates 700 000 – 800 000 €. Maksejõuetuse hindamisel ei ole see määrava

tähtsusega, sest OÜ EK-Areng nõude kohustusena kõrvale jätmise tõttu ületab võlgniku vara

väärtus kohustusi ka ilma Business realestate OÜ osale täiendava väärtuse omistamiseta.

4.2.4.

OÜ Magnon-Invest väärtuse leidmisel tuleb arvestada tütarettevõtte Lidman Trade

OÜ kinnistutega. Ettevõttele kuulub 100%-line osalus Lidman Trade OÜ-s, millele omakorda

kuulub kolm kinnisasja. Kinnistusraamatu väljavõtete, eksperdihinnangute ja

hüpoteegipidajate kinnitustega on tõendatud, et Liiva tn 4 väärtus on 245 709,76 €, Aia tn 51

väärtus 720 000 € ja Olevi tn 17 väärtus 75 000 € – kokku 1 040 709,76 €. Sarnaselt eelnevale

võimaldab see välja arvutada võlgniku OÜ Magnon-Invest osa ligikaudse väärtuse. OÜ

Lidman Trade kohustusi arvestades on tütarettevõttele kuuluva kinnisvara väärtuse mõju OÜ

Magnong-Invest osa väärtusele kokkuvõttes pigem neutraalne, st et võlgnikule kuuluva osa on

väärt 150 000 - 177 000 €. Esitatud andmed ei võimalda pidada osa väärtusetuks nagu on

väitnud võlausaldaja.

4.2.5.

Võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvarasse kuuluva Narva-Jõesuus E. Vilde tn

12-11 asuva kinnistu väärtuse arvestamisel saab lähtuda kehtivast kinnistusraamatu seisust.

Ühisvara jagamise vaidlus on pooleli ja oletatav tulemus ei saa mõjutada käesolevat vaidlust.

4.2.6.

Muu vara koosseisu ja väärtuse osas saab nõustuda usaldusisiku ning vara- ja

võlanimekirjas märgituga. Usaldusisik on õigesti leidnud, et Venemaal asuva äripinna

realiseerimine või sellest saadava tulemi arvestamine ei ole käesoleval hetkel võimalik ning

seda ei saa arvesse võtta. Võlgniku poolt istungil esitatud väited, et äripinna üüritulu kogub ja

hoiab võlgniku tarbeks Venemaal asuv isik, on sedavõrd ebamäärased, et seda ei saa arvestada

võlgniku tulu ja varana. OÜ Torvard väärtust ei ole võimalik usaldusväärsete hiljutiste

andmete puudumise tõttu kindlaks teha; seetõttu on varanimekirjas õige pidada seda

väärtusetuks. Antiikmööblit, kunsti ja väärisesemeid puudutav info on puudulik, teadmata on

esemete olemasolu ja asukoht; seetõttu on varanimekirjas õige pidada seda väärtusetuks.

Kolmandate isikute vastu suunatud nõudeid tuleb pidada maksejõuetuse hindamisel

väärtusetuks. Välismaal asuvate vastaspoolte ning varade suhtes nõuete maksmapanemise

tõenäosus on ebaselge ning võlgnik ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis muudaksid nõuete

realiseerimise tõenäoliseks. Suurim võlgnik ning tema vara asuvad Venemaal. Käesolevas

poliitilises olukorras on sellise nõude realiseerimine ning saadavate vahendite Eestis asuvate

kohustuste täitmiseks kasutamine kaheldav. Muude nõuete osas tuleb kohaldada sama

standardit nagu OÜ EK-Areng nõude puhul: vaieldavad nõuded (OÜ Magnon, Y) või kohtus

3 (6)

menetletavad nõuded (AMFM OÜ, Tallinn City Apartments OÜ jt) tuleb jätta varalise seisu

hindamisel kõrvale.

4.3.

Kokkuvõtteks tuleb seega lisaks usaldusisiku aruandes märgitule lisada võlgniku vara

väärtusele ca 700 000 – 800 000 €, mis tuleneb Business realestate OÜ osa kõrgemast

väärtusest. OÜ EK-Areng nõue tuleb ebaselguse tõttu jätta kohustustest kõrvale. Eeltooduga

on tuvastatud, et võlgniku vara väärtus on ligikaudu 2 354 182,67 € või enam ning kohustusi

on võlgnikul 840 244,34 €. Võlgniku vara väärtus ületab suures ulatuses tema kohustuste

väärtust.

4.4.

Võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks on eelkõige ühisvara jagamise vaidlus

endise abikaasaga ning sellest tõusetunud muud vaidlused. Asjaoludest nähtuvalt on nõuete

rahuldamine viibinud ennekõike ühisvara jagamise ning sellega seotud sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise kohtuasjas toimunud vaidluste tõttu, mh oli hagi tagamise korras

peatatud alates 2018. a täitemenetlus. Vara- ja võlanimekirjast nähtuvalt on sisuliselt kogu

võlgniku märkimisväärne vara, mis on kantud erinevatesse registritesse (sõidukid, kinnisvara,

osalused) koormatud nimetatud vaidlustest tulenevate piirangutega. Makseraskuste põhjuseks

ei ole niisiis võlgniku likviidsuse puudumine tema kehva varandusliku seisundi tõttu, vaid

varad on muutunud mittelikviidseks muudel välistel põhjustel, mis on ajutised.

Kohtumenetlused, isegi kui üks või teine menetlusosaline võib teoreetiliselt oma

menetlusõigusi kuritarvitada ning menetlust venitada, ei saa kesta igavesti. Samuti ei anna

alust teistes menetlustes oma õiguste võimalik kuritarvitamine pankroti väljakuulutamiseks,

kui võlgnikul siiski on ilmselgelt piisavalt vara nõuete rahuldamiseks pärast ajutiste

käsutuspiirangute äralangemist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Võlausaldaja esitas 03.06.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja uue määrusega kuulutada välja võlgniku pankrot. Menetluskulud palub

võlausaldaja panna võlgniku kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1.

Esiteks

jättis maakohus põhjendamatult arvestamata OÜ EK-Areng nõudega. Maakohus

on pankrotiavalduse lahendamisel valesti järeldanud, et kohtuasja saatmine tagasi esimesse

astmesse on võrdne nõude ebaselgusega. Samuti on maakohus arvestanud ebaõigesti võlgniku

vastuväidetega võlakohustusele, jättes seejuures tähelepanuta asjaolu, et võlgnik loobus

varasemalt selliste vastuväidete esitamise õigusest. Arvestades ringkonnakohtu 14.04.2025

otsuses kajastatud seisukohti, tuleks OÜ EK-Areng nõuet (1 950 000 €) võlgniku

maksejõuetuse hindamisel arvestada, sest hagi rahuldamise perspektiiv on hea, võlgnik on

võlga oma allkirjaga kinnitanud ja loobunud vastuväidetest.

5.2.

Teiseks

ei ole võlgnik suutnud täita oma nõudeid vähemalt seitsme aasta jooksul,

mistõttu ei saa tema makseraskusi pidada ajutiseks. Võlgnik pole suutnud võlausaldaja nõuet

vaatamata algatatud täitemenetlusele rahuldada rohkem kui aasta jooksul. Teine täitemenetlus

kestab juba alates 2018. a ja seal esitatud nõuded (üle 500 000€) on siiani rahuldamata.

Ühisvara jagamine kestab seitse aastat ning pankrotiavalduse rahuldamisel saaks

pankrotihaldur asuda võlgniku asemel vara jagamise menetluses pooleks, hinnata

apellatsioonimenetluse jätkamise vajalikkust, suhelda vastaspoolega ja lõpetada ilma

edaspidiste viivitusteta ühisvara jagamise. Seejärel oleks võimalik alustada lõpuks

võlausaldajate nõuete rahuldamist. Haldurit määramata ei ole see võimalik ja võlausaldajate

nõudeid ei rahuldata veel aastaid, võimalik, et osad neist aeguvad.

5.3.

Kolmandaks

ei esitanud võlgnik usaldusisikule oma kohustuste kohta tõest infot ning

võlgniku tegelik kohustuste maht on hetkel teadaolevast veelgi suurem. Nii on Prantsusmaa

Grasse’i kohtu 16.04.2025 otsusega Flt ja võlgnikult solidaarselt välja mõistetud 20 000 €

suurune kahjuhüvitis ja 2000 € suurune menetluskulude hüvitis. Vene Föderatsiooni Peterburi

linna Primorski Ringkonnakohtu 19.12.2018 otsusega asjas nr 2-10049/18 mõisteti võlgnikult

4 (6)

välja 97 665 €, millele lisandusid menetluskulud kokku 45 664,49 rubla. Veel on Q nõue 30

000 €, mis tuleneb raha hoiustamislepingust.

5.4.

Neljandaks

esitas võlgnik oma ettevõtete kohta vanad majandusaasta aruanded ega ole

esitanud 2024. ja 2025. a andmeid. Seega võib arvata, et majandustulemused on oluliselt

halvemad ning äriühingud ei tegutse. Võlgnikul on varasid konservatiivselt hinnates ligikaudu

1 371 117 € väärtuses ja võlgnevusi ligikaudu 2 992 176,07 €, tõenäoliselt enam, kuna

võlgnik ei ole usaldusisikule avaldanud oma paljusid muid võlakohustusi Venemaal. Isegi kui

mõni äriühingutest peaks midagi väärt olemas, siis ei kata vara müügist laekuv raha võlgniku

kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ei tegutse võlausaldajate huvides ning on oma

varade ning kohustuste tegelikku seisu ja maksevõimet eksitavalt esitlenud. Seetõttu tuleks

pankrotimenetlust jätkata ja määrata pankrotihaldur.

6. Võlgnik vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659). Võlausaldaja kannab kaebusega seotud kulud.

8. Menetlusosalised esitasid määruskaebemenetluses uusi tõendeid. Ringkonnakohus võtab

menetlusosaliste esitatud dokumentaalsed tõendid vastu TsMS § 662 lg 3 alusel ja arvestab

nendega kaebuse lahendamisel

9. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust

määruse muutmiseks. Maakohus ei ole võlausaldaja nõude selguse ja võlgniku vastuväidete

hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt

menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele saab märkida järgmist.

10. Maakohus sedastas õigesti, et OÜ EK-Areng nõuet ei saa võlgniku maksejõulisust

hinnates arvestada, sest nõude üle on kohtuvaidlus pooleli. Kui võlgniku vastu on esitatud

hagi, siis järelikult on pooltel nõude üle vaidlus mahus, mis eeldab asjaolude tuvastamist ja

õiguslike hinnangute andmist ulatuses, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Käimasoleva

hagimenetluse tõttu ei saa kohus võtta pankrotiavalduse menetlemisel seisukohta OÜ

EK-Areng nõude selguse kohta. See väljuks pankrotimenetluse piiridest. Seega tuleb võlgniku

maksejõulisust hinnata vaidlusaluse nõudeta.

11. Samuti ei anna algatatud täitemenetlused alust kuulutada välja võlgniku pankrotti.

Nähtuvalt esiletoodud asjaoludest on 2018. a algatatud täitemenetlus veninud seetõttu, et

sissenõudja on soovinud jagada võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvara. Seega ei ole

täitemenetlus pikenenud võlgniku maksejõuetuse tõttu, vaid seetõttu, et välja on vaja selgitada

võlgnikule kuuluva vara koosseis. Maakohus on õigesti leidnud, et pikk kohtumenetlus on

võlgnikule kaasa toonud likviidsusprobleemid, kuid see ei tähenda, et ta on alaliselt

maksejõuetu.

12. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Usaldusisiku aruande ja esitatud tõendite alusel tuvastas maakohus õigesti, et võlgnik ei ole

alaliselt maksejõuetu. Maakohtu arvestuse järgi on võlgniku varade väärtus minimaalselt 2

354 182,67 € ja isegi, kui võlgniku kohustustele liita määruskaebuses välja toodud summad,

ületaks tema vara väärtus kohustuste väärtust.

13. Põhjendamatu on võlausaldaja seisukoht, et võlgnikule kuuluvad äriühingud on

väärusetud, sest majandusaasta aruandeid ei ole esitatud. Nähtuvalt teatmik.ee lehelt on

Business realestate OÜ, osaühing Magnon-Invest ja NordHaven OÜ viimane majandusaasta

5 (6)

aruanne esitatud 01.04.2025 ning Lidman Trade OÜ viimane majandusaasta aruanne

23.07.2025, mille järgi on tegemist tegutsevate äriühingutega. Seega leidis maakohus

põhjendatult, et võlgnikule kuuluva vara väärtuse hindamisel tuleb arvestada ka talle

kuuluvate äriühingute osa väärtusega.

14. Eeltoodu alusel leidis maakohus õigesti, et puudub võlgniku pankroti väljakuulutamise

alus PankrS § 1 lg 1 järgi. Maakohus põhjendas piisavalt, miks ei saa pidada võlgnikku

püsivalt maksejõuetuks. Isegi ajutiste makseraskuste ja likviidsusprobleemide olemasolu

korral on võlgnikul olemas piisav vara võimalike nõuete tasumiseks. Vaidlustatud määrust ei

muuda ebaõigeks see, et võlausaldaja määrusega ei nõustu.

15. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlausaldaja kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Kulud

määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2).

16. Pankrotiavalduse rahuldamata jätmise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse

peale, millega maakohtu määrus jääb muutmata, saab esitada määruskaebuse Riigikohtule

(PankrS § 32 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)