2-25-1010/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedRahuldada menetlusosaliste 03.06., 16.06. ja 10.07.2025 taotlused ning võtta alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
Legislator headnote
AI generated2-25-1010/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: ja 10.07.2025 taotlused ning võtta alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets
Määruse kuupäev
03.10.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-1010
Tsiviilasi
W.U maksejõuetusavaldus T.D pankroti
väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.05.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
W.U 03.06.2025 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja, võlausaldaja) W.U,
lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre
Puudutatud isik (vastustaja määruskaebemenetluses,
võlgnik) T.D , lepingulised esindajad vandeadvokaadid
Valeria Arsjuta ja Lada Riisna
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada menetlusosaliste 03.06., 16.06. ja 10.07.2025 taotlused ning võtta
toimikusse määruskaebemenetluses esitatud uued dokumentaalsed tõendid.
2. Harju Maakohtu 16.05.2025 määrus jätta muutmata.
3. Määruskaebus jätta rahuldamata.
4. Kõik senised menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul
alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.
MENETLUSE KÄIK
1. W.U (võlausaldaja) esitas 20.01.2025 Harju Maakohtule avalduse T.D (võlgnik) pankroti
väljakuulutamiseks. Võlausaldaja tugines võlgniku maksejõuetuse põhistamisel Tartu
Ringkonnakohtu 30.11.2023 otsusele asjas nr 2-20-9390, millega mõisteti võlgnikult
võlausaldaja kasuks välja 77 000 €, sissenõutavaks muutunud viivis 23 332,97 € ja
edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 määras alates 01.12.2023. Otsus jõustus 11.03.2024.
Võlausaldaja algatas otsuse täitmiseks täitemenetluse. Võlgniku suhtes on algatatud
täitemenetlus ka täiteasjas nr 027/2018/603, kus tasumisele kuuluv summa 30.10.2024
seisuga oli 511 803,42 € (sh täitekulud). Kumbagi nõuet pole siiani täidetud.
2. Võlgnik leidis, et ei ole maksejõuetu. Kahest avalduses viidatud kohtuasjast tulenevad
kohustused on maksimaalselt 622 919,82 €. Võlgnikule kuuluvate kinnistute turuväärtused
kokku on minimaalselt 794 000 € ja ettevõtetes talle kuuluvate osaluste väärtus (v.a
Osaühingu Magnon osa) vähemalt 2 207 314 €. Lisaks kuuluvad võlgnikule nõuded AMFM
OÜ vastu kasutuseeliste hüvitamiseks 30.11.2024 seisuga 214 768,19 € ja Osaühingu Magnon
vastu laenu tagastamiseks 31.10.2024 seisuga 647 948,22 €. Kokkuvõttes on võlgnikul vara 1
309 095 € võrra rohkem kui kohustusi. Täitemenetlust nr 027/2018/603 ei saa arvesse võtta,
täitemenetlus oli 06.09.2018 – 16.07.2024 peatatud tsiviilasjas nr 2-18-13219 (vara aresti alt
vabastamise menetluses) esitatud hagi tagamise määruse alusel ja pärast seda on täitemenetlus
jäänud peatatuks kohtutäituri kinnitusel võlgniku ühisvara jagamise menetluse tõttu. Nõue
pole seega rahuldamata vara puudumise tõttu.
3. Usaldusisik leidis, et kuna võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on ilma OÜ EK-
Areng nõuet (1 950 000 €) ja Osaühingu Magnon (likvideerimisel) nõuet (52 266,73 €)
arvesse võtmata 840 244,34 €, siis on võlgnikul peale ühisvara jagamist piisavalt vara oma
kohustuste täitmiseks. Tegemist ei ole püsivalt maksejõuetu isikuga, mistõttu tuleks
maksejõuetusmenetlus lõpetada.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4. Maakohus jättis 16.05.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata ja
vabastas usaldusisiku tema ülesannetest. Menetluskulud jäid võlausaldaja kanda, kuid kohus
neid kindlaks ei määranud. Usaldusisiku tasu 3477 € mõisteti võlausaldajalt välja.
4.1.
Maakohus tuvastas, et PankrS § 1 lg 1 olukorda ei esine.
4.2.
Nähtuvalt usaldusisiku aruandest on vaidluse all eelkõige OÜ EK-Areng nõude selgus
ning selle kohustusena arvestamine; võlgnikule kuuluvate Business realestate OÜ ja Magnon-
Invest OÜ osade väärtus, samuti võlgniku erinevate kolmandate isikute vastu suunatud nõuete
väärtus.
4.2.1.
OÜ EK-Areng nõue tuleb jätta maksejõuetuse hindamisel kõrvale, sest nõue ja selle
perspektiiv ei ole selged. Tsiviilasja nr 2-22-7300 menetlus pooleli, sest 14.04.2025 otsusega
tühistas Tallinna Ringkonnakohus varasema otsuse ja asi saadeti maakohtule uueks
läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt leidis kohus, et
menetlust tuleb alata algusest, sh välja selgitada deklaratiivse võlatunnistuse aluseks olevad
asjaolud ja tehingud, poolte vastuväited ning kohalduv õigus. Otsus ei sisalda hinnangut, et
EK-Areng OÜ (hageja) nõue oleks ilmselgelt perspektiivikas või asjaolud vaieldamatult
selged. Vastupidi, ringkonnakohtu hinnangul olid asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad
sedavõrd puudulikud, et asi tuleb algusest uuesti läbi vaadata ning hagejal tuleb asuda oma
nõuet põhjalikult tõendama. Deklaratiivse võlatunnistuse olemasolu, mida ringkonnakohus on
jaatanud, ei võrdu kehtivas kohtupraktikas nõude ja hagi rahuldamisega. Kuna EK-Areng OÜ
nõue on käesoleval endiselt vaieldav, ei saa seda võlgniku maksevõime hindamisel
kohustusena arvesse võtta.
2 (6)
4.2.2.
Kõrvale tuleb jätta ka võlgniku 52 266,73 € suurune kohustus OÜ Magnon
(likvideerimisel) ees. Nõue põhineb 10.06.2020 saldokinnituse päringul ja faktil, et võlgnik ei
vastanud päringule 10 päeva jooksul selles sisalduva teabe ümberlükkamiseks. Selline
lakooniline ja ühepoolne saldokinnituse päring ei ole piisav, et lugeda kohustust selgeks ega
tõendatuks.
4.2.3.
Business realestate OÜ väärtuse hindamisel tuleb arvestada tütarettevõtte kinnisvara
väärtusega. Ettevõttele kuulub 68,97%-line osalus NordHaven OÜ-s ja nimetatud osaühingule
kuulub omakorda kuus kinnisasja. Esitatud eksperdiarvamuste ja hüpoteegipidajate
kinnitustega on tõendatud, et Aia tn 15 kinnistu väärtus on ligikaudu 703 000 €, Linda tn 25
väärtus 200 000 €, Vana tn 9 väärtus 278 000 €, Linda tn 11 väärtus 87 500 €, Linda tn 9
väärtus 87 500 € ja E. Vilde tee 53a väärtus 200 000 €. Seega NordHaven OÜ omandis oleva
kinnisvara väärtus on kokku 1 556 000 €. Kinnisvara väärtust ei saa üks-ühele
proportsionaalselt üle kanda võlgniku vara väärtuseks. Küll aga on võimalik selle abil leida
ligikaudne Business realestate OÜ osa väärtus. Konservatiivselt hinnates on NordHaven OÜ
ettevõtte väärtus 1 500 000 € ja võlgniku kontrollitava 68,97%-lise osaluse väärtus 1 034 000
€. Võlgnik on usutavalt selgitanud ja tõendanud, et lahutades eeltoodust osaühingu
kohustused 246 500 €, võib Business realestate OÜ osa kui võlgniku vara väärtuseks pidada
konservatiivselt hinnates 700 000 – 800 000 €. Maksejõuetuse hindamisel ei ole see määrava
tähtsusega, sest OÜ EK-Areng nõude kohustusena kõrvale jätmise tõttu ületab võlgniku vara
väärtus kohustusi ka ilma Business realestate OÜ osale täiendava väärtuse omistamiseta.
4.2.4.
OÜ Magnon-Invest väärtuse leidmisel tuleb arvestada tütarettevõtte Lidman Trade
OÜ kinnistutega. Ettevõttele kuulub 100%-line osalus Lidman Trade OÜ-s, millele omakorda
kuulub kolm kinnisasja. Kinnistusraamatu väljavõtete, eksperdihinnangute ja
hüpoteegipidajate kinnitustega on tõendatud, et Liiva tn 4 väärtus on 245 709,76 €, Aia tn 51
väärtus 720 000 € ja Olevi tn 17 väärtus 75 000 € – kokku 1 040 709,76 €. Sarnaselt eelnevale
võimaldab see välja arvutada võlgniku OÜ Magnon-Invest osa ligikaudse väärtuse. OÜ
Lidman Trade kohustusi arvestades on tütarettevõttele kuuluva kinnisvara väärtuse mõju OÜ
Magnong-Invest osa väärtusele kokkuvõttes pigem neutraalne, st et võlgnikule kuuluva osa on
väärt 150 000 - 177 000 €. Esitatud andmed ei võimalda pidada osa väärtusetuks nagu on
väitnud võlausaldaja.
4.2.5.
Võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvarasse kuuluva Narva-Jõesuus E. Vilde tn
12-11 asuva kinnistu väärtuse arvestamisel saab lähtuda kehtivast kinnistusraamatu seisust.
Ühisvara jagamise vaidlus on pooleli ja oletatav tulemus ei saa mõjutada käesolevat vaidlust.
4.2.6.
Muu vara koosseisu ja väärtuse osas saab nõustuda usaldusisiku ning vara- ja
võlanimekirjas märgituga. Usaldusisik on õigesti leidnud, et Venemaal asuva äripinna
realiseerimine või sellest saadava tulemi arvestamine ei ole käesoleval hetkel võimalik ning
seda ei saa arvesse võtta. Võlgniku poolt istungil esitatud väited, et äripinna üüritulu kogub ja
hoiab võlgniku tarbeks Venemaal asuv isik, on sedavõrd ebamäärased, et seda ei saa arvestada
võlgniku tulu ja varana. OÜ Torvard väärtust ei ole võimalik usaldusväärsete hiljutiste
andmete puudumise tõttu kindlaks teha; seetõttu on varanimekirjas õige pidada seda
väärtusetuks. Antiikmööblit, kunsti ja väärisesemeid puudutav info on puudulik, teadmata on
esemete olemasolu ja asukoht; seetõttu on varanimekirjas õige pidada seda väärtusetuks.
Kolmandate isikute vastu suunatud nõudeid tuleb pidada maksejõuetuse hindamisel
väärtusetuks. Välismaal asuvate vastaspoolte ning varade suhtes nõuete maksmapanemise
tõenäosus on ebaselge ning võlgnik ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis muudaksid nõuete
realiseerimise tõenäoliseks. Suurim võlgnik ning tema vara asuvad Venemaal. Käesolevas
poliitilises olukorras on sellise nõude realiseerimine ning saadavate vahendite Eestis asuvate
kohustuste täitmiseks kasutamine kaheldav. Muude nõuete osas tuleb kohaldada sama
standardit nagu OÜ EK-Areng nõude puhul: vaieldavad nõuded (OÜ Magnon, Y) või kohtus
3 (6)
menetletavad nõuded (AMFM OÜ, Tallinn City Apartments OÜ jt) tuleb jätta varalise seisu
hindamisel kõrvale.
4.3.
Kokkuvõtteks tuleb seega lisaks usaldusisiku aruandes märgitule lisada võlgniku vara
väärtusele ca 700 000 – 800 000 €, mis tuleneb Business realestate OÜ osa kõrgemast
väärtusest. OÜ EK-Areng nõue tuleb ebaselguse tõttu jätta kohustustest kõrvale. Eeltooduga
on tuvastatud, et võlgniku vara väärtus on ligikaudu 2 354 182,67 € või enam ning kohustusi
on võlgnikul 840 244,34 €. Võlgniku vara väärtus ületab suures ulatuses tema kohustuste
väärtust.
4.4.
Võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks on eelkõige ühisvara jagamise vaidlus
endise abikaasaga ning sellest tõusetunud muud vaidlused. Asjaoludest nähtuvalt on nõuete
rahuldamine viibinud ennekõike ühisvara jagamise ning sellega seotud sundtäitmise
lubamatuks tunnistamise kohtuasjas toimunud vaidluste tõttu, mh oli hagi tagamise korras
peatatud alates 2018. a täitemenetlus. Vara- ja võlanimekirjast nähtuvalt on sisuliselt kogu
võlgniku märkimisväärne vara, mis on kantud erinevatesse registritesse (sõidukid, kinnisvara,
osalused) koormatud nimetatud vaidlustest tulenevate piirangutega. Makseraskuste põhjuseks
ei ole niisiis võlgniku likviidsuse puudumine tema kehva varandusliku seisundi tõttu, vaid
varad on muutunud mittelikviidseks muudel välistel põhjustel, mis on ajutised.
Kohtumenetlused, isegi kui üks või teine menetlusosaline võib teoreetiliselt oma
menetlusõigusi kuritarvitada ning menetlust venitada, ei saa kesta igavesti. Samuti ei anna
alust teistes menetlustes oma õiguste võimalik kuritarvitamine pankroti väljakuulutamiseks,
kui võlgnikul siiski on ilmselgelt piisavalt vara nõuete rahuldamiseks pärast ajutiste
käsutuspiirangute äralangemist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Võlausaldaja esitas 03.06.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse
tühistada ja uue määrusega kuulutada välja võlgniku pankrot. Menetluskulud palub
võlausaldaja panna võlgniku kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.
Esiteks
jättis maakohus põhjendamatult arvestamata OÜ EK-Areng nõudega. Maakohus
on pankrotiavalduse lahendamisel valesti järeldanud, et kohtuasja saatmine tagasi esimesse
astmesse on võrdne nõude ebaselgusega. Samuti on maakohus arvestanud ebaõigesti võlgniku
vastuväidetega võlakohustusele, jättes seejuures tähelepanuta asjaolu, et võlgnik loobus
varasemalt selliste vastuväidete esitamise õigusest. Arvestades ringkonnakohtu 14.04.2025
otsuses kajastatud seisukohti, tuleks OÜ EK-Areng nõuet (1 950 000 €) võlgniku
maksejõuetuse hindamisel arvestada, sest hagi rahuldamise perspektiiv on hea, võlgnik on
võlga oma allkirjaga kinnitanud ja loobunud vastuväidetest.
5.2.
Teiseks
ei ole võlgnik suutnud täita oma nõudeid vähemalt seitsme aasta jooksul,
mistõttu ei saa tema makseraskusi pidada ajutiseks. Võlgnik pole suutnud võlausaldaja nõuet
vaatamata algatatud täitemenetlusele rahuldada rohkem kui aasta jooksul. Teine täitemenetlus
kestab juba alates 2018. a ja seal esitatud nõuded (üle 500 000€) on siiani rahuldamata.
Ühisvara jagamine kestab seitse aastat ning pankrotiavalduse rahuldamisel saaks
pankrotihaldur asuda võlgniku asemel vara jagamise menetluses pooleks, hinnata
apellatsioonimenetluse jätkamise vajalikkust, suhelda vastaspoolega ja lõpetada ilma
edaspidiste viivitusteta ühisvara jagamise. Seejärel oleks võimalik alustada lõpuks
võlausaldajate nõuete rahuldamist. Haldurit määramata ei ole see võimalik ja võlausaldajate
nõudeid ei rahuldata veel aastaid, võimalik, et osad neist aeguvad.
5.3.
Kolmandaks
ei esitanud võlgnik usaldusisikule oma kohustuste kohta tõest infot ning
võlgniku tegelik kohustuste maht on hetkel teadaolevast veelgi suurem. Nii on Prantsusmaa
Grasse’i kohtu 16.04.2025 otsusega Flt ja võlgnikult solidaarselt välja mõistetud 20 000 €
suurune kahjuhüvitis ja 2000 € suurune menetluskulude hüvitis. Vene Föderatsiooni Peterburi
linna Primorski Ringkonnakohtu 19.12.2018 otsusega asjas nr 2-10049/18 mõisteti võlgnikult
4 (6)
välja 97 665 €, millele lisandusid menetluskulud kokku 45 664,49 rubla. Veel on Q nõue 30
000 €, mis tuleneb raha hoiustamislepingust.
5.4.
Neljandaks
esitas võlgnik oma ettevõtete kohta vanad majandusaasta aruanded ega ole
esitanud 2024. ja 2025. a andmeid. Seega võib arvata, et majandustulemused on oluliselt
halvemad ning äriühingud ei tegutse. Võlgnikul on varasid konservatiivselt hinnates ligikaudu
1 371 117 € väärtuses ja võlgnevusi ligikaudu 2 992 176,07 €, tõenäoliselt enam, kuna
võlgnik ei ole usaldusisikule avaldanud oma paljusid muid võlakohustusi Venemaal. Isegi kui
mõni äriühingutest peaks midagi väärt olemas, siis ei kata vara müügist laekuv raha võlgniku
kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ei tegutse võlausaldajate huvides ning on oma
varade ning kohustuste tegelikku seisu ja maksevõimet eksitavalt esitlenud. Seetõttu tuleks
pankrotimenetlust jätkata ja määrata pankrotihaldur.
6. Võlgnik vaidles kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata
(TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659). Võlausaldaja kannab kaebusega seotud kulud.
8. Menetlusosalised esitasid määruskaebemenetluses uusi tõendeid. Ringkonnakohus võtab
menetlusosaliste esitatud dokumentaalsed tõendid vastu TsMS § 662 lg 3 alusel ja arvestab
nendega kaebuse lahendamisel
9. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust
määruse muutmiseks. Maakohus ei ole võlausaldaja nõude selguse ja võlgniku vastuväidete
hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt
menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata
(TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele saab märkida järgmist.
10. Maakohus sedastas õigesti, et OÜ EK-Areng nõuet ei saa võlgniku maksejõulisust
hinnates arvestada, sest nõude üle on kohtuvaidlus pooleli. Kui võlgniku vastu on esitatud
hagi, siis järelikult on pooltel nõude üle vaidlus mahus, mis eeldab asjaolude tuvastamist ja
õiguslike hinnangute andmist ulatuses, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Käimasoleva
hagimenetluse tõttu ei saa kohus võtta pankrotiavalduse menetlemisel seisukohta OÜ
EK-Areng nõude selguse kohta. See väljuks pankrotimenetluse piiridest. Seega tuleb võlgniku
maksejõulisust hinnata vaidlusaluse nõudeta.
11. Samuti ei anna algatatud täitemenetlused alust kuulutada välja võlgniku pankrotti.
Nähtuvalt esiletoodud asjaoludest on 2018. a algatatud täitemenetlus veninud seetõttu, et
sissenõudja on soovinud jagada võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvara. Seega ei ole
täitemenetlus pikenenud võlgniku maksejõuetuse tõttu, vaid seetõttu, et välja on vaja selgitada
võlgnikule kuuluva vara koosseis. Maakohus on õigesti leidnud, et pikk kohtumenetlus on
võlgnikule kaasa toonud likviidsusprobleemid, kuid see ei tähenda, et ta on alaliselt
maksejõuetu.
12. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja
nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Usaldusisiku aruande ja esitatud tõendite alusel tuvastas maakohus õigesti, et võlgnik ei ole
alaliselt maksejõuetu. Maakohtu arvestuse järgi on võlgniku varade väärtus minimaalselt 2
354 182,67 € ja isegi, kui võlgniku kohustustele liita määruskaebuses välja toodud summad,
ületaks tema vara väärtus kohustuste väärtust.
13. Põhjendamatu on võlausaldaja seisukoht, et võlgnikule kuuluvad äriühingud on
väärusetud, sest majandusaasta aruandeid ei ole esitatud. Nähtuvalt teatmik.ee lehelt on
Business realestate OÜ, osaühing Magnon-Invest ja NordHaven OÜ viimane majandusaasta
5 (6)
aruanne esitatud 01.04.2025 ning Lidman Trade OÜ viimane majandusaasta aruanne
23.07.2025, mille järgi on tegemist tegutsevate äriühingutega. Seega leidis maakohus
põhjendatult, et võlgnikule kuuluva vara väärtuse hindamisel tuleb arvestada ka talle
kuuluvate äriühingute osa väärtusega.
14. Eeltoodu alusel leidis maakohus õigesti, et puudub võlgniku pankroti väljakuulutamise
alus PankrS § 1 lg 1 järgi. Maakohus põhjendas piisavalt, miks ei saa pidada võlgnikku
püsivalt maksejõuetuks. Isegi ajutiste makseraskuste ja likviidsusprobleemide olemasolu
korral on võlgnikul olemas piisav vara võimalike nõuete tasumiseks. Vaidlustatud määrust ei
muuda ebaõigeks see, et võlausaldaja määrusega ei nõustu.
15. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlausaldaja kanda.
Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Kulud
määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2).
16. Pankrotiavalduse rahuldamata jätmise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse
peale, millega maakohtu määrus jääb muutmata, saab esitada määruskaebuse Riigikohtule
(PankrS § 32 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)