1-25-2822/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-25-2822

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2025, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-25-2822

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Orvi Koik ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Kriminaalasi Margus Reimani süüdistuses KarS § 121

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 15. augusti 2025. a otsus,

kokkuleppemenetlus

Apellant

Süüdistatav

Prokurör

Ringkonnaprokurör Natalja Vester

Süüdistatav,

kelle

osas

maakohtu otsus vaidlustati

Margus Reiman (ik: 37504304929); viibimiskoht:

Tallinna vangla; varem neljal korral kriminaalkorras

karistatud; kahtlustavana kinni peetud 7. aprillil 2025;

vahistatud 9. aprillil 2025, (viibis vahi all ka 5.

detsembrist 2024 kuni 5. aprillini 2025)

Kaitsja

vandeadvokaat Alar Neiland

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15. augusti 2025. a otsus osaliselt, s.o Margus

Reimanilt matšetetaolise terariista koos tupega konfiskeerimise osas.

2. Tagastada Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite laos asuv matšetetaoline

terariist koos tupega (akt nr 25ATH34408) Margus Reimanile.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Apellatsioon rahuldada.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Margus Reimanile esitati süüdistus KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi selles, et ta

väärkohtlemis kehaliselt nelja inimest, tekitades neile valu ja tervisekahjustusi, mis kestab

vähemalt neli nädalat.

2. Harju Maakohtu 15. augusti 2025. a kokkuleppemenetluses tehtud otsusega tunnistati

M. Reiman KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks vangistuse

kaheks aastaks viieks kuuks, mille hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise

algusaega arvestati M. Reimani kinnipidamisest 7. aprillil 2025. M. Reimanilt mõisteti

väljamenetluskulud. Maakohus rahuldas kannatanu P.M (P.M) tsiviilhagi ja mõistis M.

Reimanilt tema kasuks välja 4 000 eurot. Maakohus, lahendades asitõenditega seotud

küsimusi, määras, et matšete taoline terariist punast värvi niitidega kaetud käepidemega tupes,

mis asub PPA asitõendite laos, tuleb kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida ja

hävitada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule süüdistatav, kes

palub talle tagastada kohtuotsusega konfiskeeritud punaste niitidega käepidemega matšete.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kriminaalkolleegium, olles tutvunud maakohtu vaidlustatud otsuse ja apellatsiooniga,

asub seisukohale, et apellatsioonis nähtuva tõttu tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada. Oma

sellist järeldust põhjendab kolleegium alljärgnevalt.

6. Harju Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetluse puhul on

maakohus seotud kokkuleppes märgituga ning apellatsioonimenetluses saab maakohtu otsust

vaidlustada vaid kindlatel alustel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada juhul, kui tegemist on rikutud KrMS 9. peatüki

2. jao sätteid või oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust § 339 lg 1 tähenduses.

7. Kolleegiumi hinnangul on arutataval juhul maakohus otsust tehes rikkunud ausa ja

õiglase kohtumenetluse põhimõtet, mis on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes. Rikkumine seisnes sellest, et süüdistatava, kaitsja

ja prokuröri sõlmitud kokkuleppes on konfiskeeritavate esemete sektsiooni märgitud, et need

puuduvad. Ometi on maakohus süüdimõistva otsuse resolutiivosas otsustanud, et M.

Reimanilt tuleb konfiskeerida kriminaalmenetluses ära võetud matšetetaoline terariist.

Kohtupraktikas on küll jaatatud võimalust võtta kohtuotsuses seisukoht asitõendite ja

kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeeritavate muude objektide kohta ka siis,

kui neid küsimusi kokkuleppes ei kajastata. Siiski tuleb märkida, et nende küsimuste

lahendamist kokkulepet kinnitavas maakohtu otsuses on kohtupraktika kohaselt võimalikuks

peetud ainult juhul, kui neid on kohtuistungil arutatud ja nende kohta süüdistatava ning kaitsja

nõusolekut küsitud (vt koos viidetega varasemale praktikale 17. veebruari 2021. a RKKKo

asjas nr 1-20-3298, p 9). Maakohtu istungil ei puudutatud kuriteovahendi konfiskeerimise

küsimust, vaid alles kohtuotsuse tegemisel on kohus otsustanud selles osas enda diskretsiooni

rakendada. Seetõttu pole süüdistataval olnud mingit võimalust avaldada oma seisukohta talle

kuuluva vallasasja võimaliku konfiskeerimise kohta, millega on oluliselt rikutud tema õigusi

kriminaalmenetluses. Tuvastatud rikkumine on apellatsioonimenetluses kõrvaldatav, mistõttu

ei too see KrMS § 3411 p 3 alusel kaasa kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist.

8. Samuti on maakohus arutatavas kriminaalasjas konfiskeerimisotsustust tehes rikkunud

KrMS 9. ptk 2. jao sätteid, sest KrMS § 245 lg 1 p 10 kohaselt on konfiskeeritav vara

kokkuleppemenetluse ese ning ilma poolte nõusolekuta puudub kohtul pädevus nimetatud

osas kokkulepet muuta. Seda on korduvalt üle kinnitatud ka kohtupraktikas (vt koos viidetega

varasematele kohtulahenditele 27. oktoobri 2023. a RKKKm asjas nr 1-22-1608, p 8).

9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab kolleegium Harju

Maakohtu 15. augusti 2025. a otsuse M. Reimanilt matšetetaolise terariista süüteovahendina

konfiskeerimise osas ja rahuldab tema apellatsiooni.

Allkirjastatud digitaalselt