2-25-7233/16 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

( h a g i õ i g e k s v õ t u l

p õ h i n e v o t s u s )

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.10.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-7233

Tsiviilasi

XX hagi XX XX-i vastu põlvnemise tuvastamiseks

XX XX-i vastuhagi XX vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastuhagis kostja: XX (XXX), lepinguline

esindaja XX

Kostja/ vastuhagi hageja: XX XX (XXX), seaduslik

esindaja XX (XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada XX hagi XX XX-i vastu põlvnemise tuvastamise nõudes õigeksvõtul

põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et alaealine laps XX XX (XXX) põlvneb XX-ist (XXX) ja kanda XX

(XXX) isana lapse XX XX (XXX) sünniakti.

3. Kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks XX

XX

perekonnaseisuandmetes.

4. Kohtuotsuse jõustumisel tekib XX-il alaealise lapse XX XX-i suhtes täielik

hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus).

5. Rahuldada XX XX-i vastuhagi XX vastu elatise väljamõistmiseks õigeksvõtul

põhineva otsusega.

6. Välja mõista XX-ilt XX XX-i ülalpidamiseks alates isakande tegemisest lapse

sünnitunnistusele kuni XX XX-i täisealiseks saamiseni 06.03.2042 muutuvas

suuruses igakuine elatis vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 101, mis käesoleval

hetkel on 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda muutus 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimese lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

7. XX XX-ile välja mõistetud elatis (resolutsiooni punkt 6) tuleb XX-il kanda

hiljemalt jooksva kuu 3-ndaks kuupäevaks XX arvelduskontole nr xxx selgitusega

„elatis ja kuu, mille eest elatis tasutakse“.

8. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. 11.05.2025 esitas XX hagi XX XX-i vastu põlvnemise tuvastamiseks. Hagiavalduse

kohaselt oli hagejal ja kostja seaduslikul esindajal kooseluline suhe. 06.03.2024 sündis kostja.

Kostja ema lapse sünnist hagejat ei teavitanud ja hageja ei ole isana lapse sünnitunnistusele

kantud. Soomes viidi läbi isaduse tuvastamise test ja 07.08.2024 sai hageja vastuse, et

99,99% tõenäosusega on hageja kostja bioloogiline isa. Kuigi on tuvastatud lapse põlvnemine

hagejast, pole hageja kantud isana lapse sünnitunnistusele ning tehtud isa kannet

rahvastikuregistrisse. Hageja palub tuvastada, et kostja põlvneb hagejast.

2. 22.08.2025 teatas kostja seaduslik esindaja, et võtab hagi õigeks ja on nõus, et XX XX-i

sünnitunnistusele tehakse isakanne ja kantakse isana sünnitunnistusele XX .

3. Samas menetlusdokumendis esitas kostja vastuhagi PKS § 101 määras elatise

väljamõistmiseks alates isakande tegemisest lapse sünnitunnistusele kuni lapse täisealiseks

saamiseni.

4. 01.10.2025 teatas hageja, et on nõus maksma XX XX-ile elatist seadusega kehtestatud

miinimumi ulatuses alates isakande tegemisest lapse sünnitunnistusele kuni lapse täisealiseks

saamiseni (so kuni 06.03.2042), summas 301,78 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil,

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutopalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse saaja või määra muutumisest. Samuti on XX nõus, et

elatis tasutakse iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 3-ndaks kuupäevaks XX

arveldusarvele nr xxx selgitusega „elatis ja kuu, mille eest elatis tasutakse“.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et hagiavaldus

põlvnemise tuvastamiseks ja vastuhagi elatise väljamõistmiseks, on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 ja 2 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva

seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks

tehtud. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps

põlvneb sellest mehest. Kohus otsustab isaduse tuvastamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud

lapse vastu (PKS § 95 lg 1).

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole

kohus küll põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu hinnangul puudub alus hagi

õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. Soome tervishoiu ja heaolu instituudi läbi viidud

DNA uuringust isaduse tuvastamiseks on tuvastatud, et 99,99% tõenäosusega on hageja

kostja bioloogiline isa. Vaidlus põlvnemise nõude osas puudub, kostja tunnistas hagi selles

osas täielikult.

8. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 25 lg 2 kohaselt lapse isa andmed kantakse

rahvastikuregistrisse põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel.

9. XX teatas kohtule, et nõustub elatise tasumisega. Seega on vastukostja võtnud elatisehagi

õigeks ja kohus rahuldab vastuhagi elatise saamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.

10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad hagi ja vastuhagiga seotud menetluskulud poolte endi

kanda.

Moonika Tähtväli

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/