2-24-9878/89 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Mati Maksing ja kohtunik Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

03.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-9878

Kohtuasi

K.E avaldus laste E.F-i ja R.K-ga suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

R.L avaldus laste E.F-i ja R.K-ga suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.06.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

R.L määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja): K.E (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Triin Väljaots

Puudutatud isik I: E.F (isikukood XXX)

Puudutatud isik II: R.K (isikukood XXX)

Puudutatud isikute I ja II esindaja RÕA korras

vandeadvokaat Oksana Morozova

Puudutatud isik III (määruskaebuse esitaja): R.L

(isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Joonas Põder

Eestkosteasutus: Viimsi Vallavalitsus

Endine eestkosteasutus: Tallinna linn Linnavalitsuse

kaudu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 09.06.2025 määrus tühistada R.K-ga astmelisena määratud

suhtluskorda puudutavas osas, muus osas jätta määrus muutmata.

2. R.L määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Kehtiv määruse resolutsioon on järgmine:

3.1.Rahuldada osaliselt K.E avaldus E.F-i ja R.K-ga suhtluskorra

kindlaksmääramiseks.

3.2.Rahuldada osaliselt R.L avaldus E.F-i ja R.K-ga suhtluskorra

kindlaksmääramiseks.

3.3.Määrata kindlaks K.E ja R.L (vanemad) suhtlemise kord E.F-i ja R.K-ga

(lapsed) alljärgnevalt:

3.3.1.E.F viibib K.E-ga paarisnädala reede õhtul kella 16.30-st kuni paaritu

nädala reedeni, mil K.E viib E.F-i lasteaeda või kooli. Kui E.F sel päeval

lasteaeda või kooli ei lähe, viib K.E E.F-i paaritu nädala reede õhtul kella

16.30-ks R.L elukohta.

3.3.2.Alates 01.09.2025 viibib R.K K.E-ga paarisnädala laupäeval kell 10.00-

19.00.

3.3.3.Isadepäeva ja isa sünnipäeva veedavad R.K ja E.F K.E-ga kell 10.00-

21.00, kui isadepäev ja isa sünnipäev langeb ajale, mil lapsed K.E-ga

suhtluskorra järgi ei viibi.

3.3.4.Emadepäeva ja ema sünnipäeva veedavad R.K ja E.F R.L-iga kell 10.00-

21.00, kui emadepäev ja ema sünnipäev langeb ajale, mil lapsed R.L-iga

suhtluskorra järgi ei viibi.

3.3.5.R.L-il ja K.E-l on õigus reisida R.K ja E.F-iga välisriikidesse tema

suhtluskorra ajal, teavitades sellest teist vanemat kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ette vähemalt 30 päeva.

3.3.6.R.L-il ja K.E-l on õigus suhelda E.F-iga ja R.K-ga privaatselt telefoni ja

sõnumi teel igapäevaselt ajavahemikus kell 09.00-20.00.

3.3.7.Vanem toob lapsed enda suhtluskorraga algaval ajal lapsed enda juurde

koolist/lasteaiast. Kui sel päeval pole kooli/lasteaeda või on kool/lasteaed selleks

ajaks läbi, siis teise vanema juurest.

3.3.8.K.E-l ja R.L-il on õigus omavahel kokku leppida teistsuguses, käesoleva

määrusega sätestatust erinevas, lastega suhtlemise korras.

4. Teha K.E-le ja R.L-ile ettekirjutus ning kohustada neid Viimsi Vallavalitsuse

suunamisel läbima vanemlike oskuste koolituse 12 kuu jooksul alates kohtumääruse

jõustumisest.

5. Kohtumäärus suhtlemise korra osas kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata.

6. Kohtumääruse täitmine suhtluskorra osas on tagatud täitemenetluse seadustiku §

179 lg-tes 2 ja 22 nimetatud sunnivahenditega.

7. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud

puudutatud isikute I ja II esindamisega riigi õigusabi korras seotud menetluskulud,

mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. TsMS § 533 lg 1 järgi vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja

otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale

kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.E (laste isa) esitas 27.06.2024 Harju Maakohtule avalduse laste R.K ja E.F-iga

suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Isa soovib suhtluskorda, mille kohaselt viibivad lapsed

paaritutel nädalatel isaga ja paarisnädalatel R.L-iga (end R.K) (laste ema). Avalduse kohaselt

ei ela vanemad koos alates 2024. aasta algusest. Lastel on lähedane suhe mõlema vanemaga.

Kui esialgu olid lapsed isaga keskmiselt kokku kuni 10 päeva kuus, ei võimalda ema lastel

ilma kohtumääruseta enam isaga piisavalt suhelda. Ema etteheited isa vaimse ja füüsilise

vägivalla kohta on alusetud. Ema püüab isa ja tütre suhet lõhkuda, tütar on mõjutatud ema

emotsioonidest. Ema väide, et lapsed said vahetut hoolitsust vaid emalt, on vale. Isa tegeles

lastega nende sünnist alates ning on ka pärast emast lahkuminekut teinud kõik selleks, et enda

ja laste lähedast suhet hoida.

2. R.L (laste ema) avaldusega ei nõustu ning tõi välja, et ei ole takistanud isal lastele

helistamast või nendega koos aega veetmast keskkonnas, kus laste ohutus on tagatud. Kooselu

ajal väärkohtles isa nii ema kui ka lapsi vaimselt ja füüsiliselt. Tütar ei soovi isa juures ööbida

ning ka poeg on väljendanud, et ei soovi isaga elada. Isa vägivaldse käitumise tõttu oleks vale

jätta lapsed pikemat aega isaga. Isa ei tunnista tütre tervisemuresid. Isa taotletud suhtluskord

ei sobi poja senise elukorraldusega, kuna poja lasteaed on ema kodu lähedal. Ema hinnangul

oleks laste huvidega kooskõlas suhtluskord, mille kohaselt saaks tütar ise isaga kohtumised

kokku leppida ning poeg viibiks isaga igal teisel nädalavahetusel. Sellest lähtudes palub ema

määrata kindlaks tema poolt välja pakutud suhtluskord. Lapsed on kogu elu saanud suurema

osa ajast vahetut hoolitsust emalt ja ka peale vanemate lahku kolimist on lapsed viibinud

valdavalt ema juures. Viide ema väidetavale emotsionaalsusele, mida ta aeg-ajalt laste isa

sõnul laste peal välja elab, on tegelikkust moonutav.

3. Kohus kuulas isiklikult ära R.K, kes väljendas, et soovib rohkem ema juures olla, kuid

soovib ka isa juures külas käia. Laps rääkis, et vanemad tülitsevad palju ning praegu ei saa ta

isaga hästi läbi. Reisile soovis laps minna isaga siis, kui ka ema sellega nõus on. Lapse

hinnangul on isa kohati karm ja saab kergesti pahaseks, ka ema pahandab temaga aeg-ajalt,

aga ei karju, vaid räägib.

4. Kohus kuulas vanemad ühiselt ära 04.07.2024 ja 14.08.2024, samuti 28.04.2025. Isa

selgitas, et juuni alguseni on poeg olnud suurema aja tema juures. Tütar oli tema juures aasta

alguses, kuid siis tunnetas isa, et tütar hoiab rohkem ema poole ning püüdis isaga suhtlemist

vältida. Isa nõustus, et tütart ei saa sundida isa juures elama, kui see on tütrele vastumeelne,

kuid lapsel peaks olema võimalus isa juurde tulla. Ema jäi seisukohale, et tütar võiks ise

otsustada, millal ta isaga koos olla tahab. Emal ei ole selle vastu midagi, et lapsed isaga

suhtlevad.

5. Tallinna linn on seisukohal, et esmalt on oluline tütre ja isa sideme ja suhte parandamine,

kuid vanemaga kohtumine ja koosolemine ei peaks olema lapsele sunniviisiline, mis võib viia

lõpliku soovimatuseni isaga suhelda. Poja puhul ei näe linn takistusi, miks ei võiks poeg

viibida isa juures üle nädala, kui vanemad sellise kokkuleppeni jõuavad.

6. Viimsi Vallavalitsus on seisukohal, et säilitamaks ja võimaldamaks lähedasi suhteid isaga,

on põhjendatud ja õiglane võimaldada lastele isaga sagedasi ja pikaajalisi kohtumisi. Lapsed

võiksid kohtuda isaga vastavalt vanemate kokkuleppele ja ka ööbimisega isa juures, või üle

nädala neljapäevast pühapäevani ööbimistega, sest lastele on vaja isaga suhtlemisel kindlat

rütmi. Kuna esialgse õiguskaitse korras on isa ja tütre kohtumised toimunud Viimsi

Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja juuresolekul ning tütar on korduvalt väljendanud, et ei soovi

isaga suhelda, tuleb Viimsi Vallavalitsuse hinnangul isa ja tütre suhtlemise taastamist alustada

terapeudi kaasabil. Oma 27.05.2025 seisukohas leidis vallavalitsus, et poeg võiks jätkuvalt

elada vaheldumisi mõlema vanema juures. Suveks on planeeritud isale ja tütrele teraapia ning

sügisest võiksid isa ja lapse koosviibimised järk-järgult pikeneda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7.Maakohus otsustas:

-Jätta rahuldamata K.E 19.05.2025 esitatud taotlus tunnistaja ülekuulamiseks.

-Rahuldada osaliselt K.E avaldus E.F-i ja R.K-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

-Rahuldada osaliselt R.L avaldus E.F-i ja R.K-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

-Määrata kindlaks K.E ja R.L (vanemad) suhtlemise kord E.F-i ja R.K-ga (lapsed)

alljärgnevalt:

-E.F viibib K.E-ga paarisnädala reede õhtul kella 16.30-st kuni paaritu nädala reedeni, mil K.E

viib E.F-i lasteaeda või kooli. Kui E.F sel päeval lasteaeda või kooli ei lähe, viib K.E E.F-i

paaritu nädala reede õhtul kella 16.30-ks R.L elukohta.

-Alates 01.09.2025 viibib R.K K.E-ga paarisnädala laupäeval kell 10.00-19.00.

-Alates 01.12.2025 viibib R.K K.E-ga paarisnädala laupäeval kell 10.00-19.00 ning

paarisnädala pühapäeval kell 10.00-19.00.

-Alates 02.03.2026 viibib R.K K.E-ga paarisnädala reedel kell 18.00-21.00, paarisnädala

laupäeval kell 10.00-21.00 ning paarisnädala pühapäeval kell 10.00-21.00.

-Isadepäeva ja isa sünnipäeva veedavad R.K ja E.F K.E-ga kell 10.00-21.00, kui isadepäev ja

isa sünnipäev langeb ajale, mil lapsed K.E-ga suhtluskorra järgi ei viibi.

-Emadepäeva ja ema sünnipäeva veedavad R.K ja E.F R.L-iga kell 10.00-21.00, kui

emadepäev ja ema sünnipäev langeb ajale, mil lapsed R.L-iga suhtluskorra järgi ei viibi.

-R.L-il ja K.E-l on õigus reisida R.K ja E.F-iga välisriikidesse tema suhtluskorra ajal,

teavitades sellest teist vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette vähemalt 30

päeva.

-R.L-il ja K.E-l on õigus suhelda E.F-iga ja R.K-ga privaatselt telefoni ja sõnumi teel

igapäevaselt ajavahemikus kell 09.00-20.00.

-Vanem toob lapsed enda suhtluskorraga algaval ajal lapsed enda juurde koolist/lasteaiast. Kui

sel päeval pole kooli/lasteaeda või on kool/lasteaed selleks ajaks läbi, siis teise vanema juurest.

-K.E-l ja R.L-il on õigus omavahel kokku leppida teistsuguses, käesoleva määrusega

sätestatust erinevas, lastega suhtlemise korras.

-Teha K.E-le ja R.L-ile ettekirjutus ning kohustada neid Viimsi Vallavalitsuse suunamisel

läbima vanemlike oskuste koolituse 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

-Kohtumäärus suhtlemise korra osas kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata.

-Kohtumääruse täitmine suhtluskorra osas on tagatud täitemenetluse seadustiku § 179 lg-tes 2

ja 22 nimetatud sunnivahenditega.

-Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda.

Määruse põhjenduste kohaselt vaidlevad vanemad lastega suhtlemise korra üle. Kohus suunas

menetluse ajal vanemad riiklikule perelepitusteenusele, mis kujunes edutuks ning vanemad

lastega suhtlemise korras kokkuleppele ei jõudnud (dtl 502). Vanemate suhted on

kohtumenetluses olnud läbivalt konfliktsed. Laste ema kirjelduste kohaselt on laste isa olnud

nii ema kui ka laste vastu vaimselt ja füüsiliselt vägivaldne. Laste ema on esitanud laste isa

suhtes menetluse kestel ka süüteoteate, milles on süüdistanud isa ahistavas jälitamises, laste

ema koduhoovi sissetungimises ning tütre kehalises väärkohtlemises (dtl 254-265). Politsei- ja

Piirivalveamet jättis kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu alustamata (dtl 427). Kohtule

esitatud arvukate kirjavahetuste ja videomaterjali pinnalt ei ole ka kohtul võimalik teha

järeldust, et isa kasutaks või oleks kasutanud ema või laste suhtes vaimset või füüsilist

vägivalda. Vanemate kirjavahetuste pinnalt on võimalik iseloomustada vanemate omavahelisi

suhteid, kuid kirjavahetuste tegelikku konteksti teadmata ei ole neist võimalik üheseid järeldusi

teha ega isa vägivaldset käitumist jaatada. Kirjavahetustest kumab vanemate lahkuminekule

eelnev ja järgne tõlgendus koosoldud ajale, milles oma rolli on nähtavalt mänginud

emotsioonid. Kirjavahetusi kogumis hinnates võib nendest pigem järeldada, et ema ja isa

kasvatusstiilid erinevad. Ka laste emapoolne vanaema on kohtule kirjeldanud, et ema oli laste

kasvatamisel liiga leebe, isa aga liiga karm (dtl 470). Kohtu hinnangul ei ole aga kummagi

vanema kasvatusstiil lapsi ohustav, mis tingiks oluliste piirangute seadmise lastega suhtlemisel.

Pärast vanemate lahkuminekut on poeg viibinud olulise aja isaga. Ka kohtumenetluse ajal on

poeg viibinud isaga paarisnädala reede õhtust paaritu nädala reede hommikuni (dtl 361). Seda,

et isa poega väärkohtleks, kohtu hinnangul tõendatud ei ole. Ema esitatud kõnede salvestustest

lapsega ei nähtu tegelikke sündmusi, vaid üksnes lapse tõlgendusi. Lastekaitse spetsialist on

kohtule esitatud vastuses märkinud, et kohal käinud politseipatrull tuvastas, et väidetavat

löömist, millele laste ema 19.05.2025 ja 26.05.2025 viitab, tegelikult ei toimunud (dtl 807).

Kohus ei näe takistusi, miks poeg ei peaks jätkuvalt elama vaheldumisi mõlema vanema juures.

Ka lastekaitse spetsialist on leidnud, et isa ja poja suhtluskord on senini toiminud ning võiks

jääda samaks ka edaspidi (dtl 807). Kohus rahuldab isa taotluse ning määrab kindlaks, et poeg

viibib isaga paarisnädala reede õhtul kella 16.30-st kuni paaritu nädala reede hommikuni, mil

isa viib lapse lasteaeda või kooli. Kui lapsel lasteaia- või koolipäeva ei ole, viib isa lapse kella

16.30-ks ema elukohta.

Laste isa on selgitanud, et pärast vanemate lahkuminekut veetis tütar aega ka isa juures, kuid

seejärel hakkas laps hoidma ema poole (dtl 354). Laps väljendas ärakuulamisel kohtule, et

soovib elada ema juures, kuid väljendas seejuures soovi ka isaga suhelda (dtl 157-159). Kuigi

abielu ajal kasvatasid vanemad lapsi koos, nähtub kohtule kirjeldatud asjaoludest, et tütrega on

rohkem tegelenud ema. Seega on mõistetav, et laps on vanemate tüli keskel hakanud hoidma

rohkem ema poole, kuid on sealjuures väljendanud ebamugavust olla vanemate tüli keskel.

Kohtule esitatud isa ja tütre kirjavahetusest nähtuvalt on laps väljendanud soovi, et vanemad

lahendaksid enda tülid omavahel ära (dtl 241). Menetluse kestel on lapse vastumeelsus isa

juurde minemisel paraku kasvanud, mis asjaolusid kogumina arvestades võib olla tekkinud

ema poole hoidmisest ning lojaalsuskonflikti sattumise vältimiseks. Sellele viitab lapse

ärakuulamisel väljendatu, et ta sooviks minna isaga reisile juhul, kui ema sellega nõus on (dtl

158).

Lapse ja isa suhte taastamiseks on kohaliku omavalitsuse kaasabil planeeritud teraapiaseansid,

mis lastekaitse spetsialisti seisukohast nähtuvalt peaksid toimuma nii juunis, juulis kui ka

augustis (dtl 808). Kohus nõustub lastekaitse spetsialistiga, et tütre sundimine isa juurde

minema võib isa ja tütre suhet veelgi halvendada. Samas ei nõustu kohus lapse ema

seisukohaga, et tütar peaks olema täielikult vaba ise isaga suhtlemise üle otsustama. Kuigi

lapsega kooselaval vanemal on kohustus last suunata ja julgustada teise vanemaga suhtlema

(RKTKm 14.03.2012, 3-2-1-6-12, p 18), ei ole kohus veendunud, et lapse ema seda isa ja tütre

suhte taastamiseks teeks. Tuleb märkida, et ka politsei on kriminaalmenetluse algatamata

jätmise põhistatud määruses avaldanud kahtlust, et ema võib mõjutada lapsi isa vastu ning

olukord võib lastele kahju põhjustada (dtl 430). Kuna laps on väljendanud, et ei taha emaga

vastuollu minna, siis võib ise otsustamine olla talle probleemne ning sellist kohustust ei saa

jätta lapse õlule.

Neil põhjustel nõustub kohus Viimsi Vallavalitsuse ettepanekuga suurendada isa ja tütre

suhtlusaega järk-järgult pärast isa ja tütre teraapiaseansse.

Lisaks märgib kohus ema taotlusel määrusesse, et vanematel on õigus lastega suhelda

privaatselt telefonitsi ja sõnumi teel igapäevaselt vahemikus kell 9.00-20.00. Isadepäeval ja isa

sünnipäeval veedavad lapsed isaga kell 10.00-21.00, kui isadepäev ja isa sünnipäev langeb

ajale, mil lapsed ei viibi suhtluskorra järgi isaga. Emadepäeva ja ema sünnipäeva veedavad

lapsed emaga kella 10.00-21.00, kui emadepäev ja ema sünnipäev langeb ajale, mil lapsed ei

viibi suhtluskorra järgi emaga. Lisaks on kohtu hinnangul põhjendatud anda mõlemale

vanemale õigus reisida lapsega välisriikidesse tema suhtluskorra ajal, teavitades sellest teist

vanemat ette vähemalt 30 päeva. Kohus ei pea põhjendatuks reguleerida eraldi laste

suvevaheaegade veetmist, kuna poeg viibib vaheldumisi mõlema vanemaga ning tütre osas

oleks enne isa ja tütre suhte taastamisprotsessi suvevaheaja reguleerimine ennatlik.

Kohus ei pea põhjendatuks ema taotlust määrata kindlaks, et poeg antakse teisele vanemale üle

avalikus kohas. Kuigi vanemate suhted on konfliktsed, tuleb vanematel arvestada, et neil on

ühised lapsed, kelle heaolu nimel tuleb neil õppida üksteisega konstruktiivselt suhtlema.

Vanem toob lapsed enda suhtluskorraga algaval ajal lapsed enda juurde koolist/lasteaiast või

teise vanema juurest. Vanematel tuleb laste üleandmisel hoiduda laste ees tülitsemisest.

Kohus rõhutab, et vanematel on õigus omavahel kokku leppida teistsuguses, käesoleva

määrusega sätestatust erinevas, suhtlemise korras, sh ka laste üleandmise korras.

PKS § 134 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks teha vanematele ettekirjutus ning kohustada

neid Viimsi Vallavalitsuse suunamisel läbima vanemlike oskuste koolitus 12 kuu jooksul alates

kohtumääruse jõustumisest, kuna senine koostöö laste heaolu tagamisel on olnud ebapiisav.

Määruskaebus

8.Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse p-d 2 ja 4.1. kuni

4.5, 4.7 ja osas, millega see annab K.E-le õiguse R.K-ga ja E.F-iga välisriikidesse reisida ning

p 5 osas, milles see kohustab R.L-i Viimsi Vallavalitsuse suunamisel läbima vanemlike oskuste

koolitus ja teha uus lahend, millega kohus määrab kindlaks E.F-i ja R.K suhtluskorra

järgnevalt:

a. R.K viibib R.L-iga;

b. R.K ja K.E võivad omavahel leppida kokku kohtumisi ja koosviibimisi, teavitades sellest

R.L-i vähemalt 4 tundi ette;

c. E.F viibib R.L-iga;

d. alternatiivselt punktile 2) c. viibib E.F K.E-ga iga paaritu nädala nädalavahetusel alates

reede kella 16:30-st kuni pühapäeva kella 16:30-ni, ülejäänud aja viibib E.F R.L-iga;

e. isadepäeval ja isa sünnipäeval viibib E.F K.E-ga vahemikus kell 10:00 kuni 21:00, teistel

tähtpäevadel R.L-iga;

f. juhul, kui kohus rahuldab käesoleva p-s 2) c. taotluse, siis E.F antakse teisele vanemale üle

kas lasteaias või avalikus kohas Viimsi vallas, kui E.F antakse üle muus kohas kui lasteaias,

teavitab last üleandev vanem teist vanemat üleandmise kohast ette vähemalt 24 tundi. Muus

osas jätta Harju Maakohtu 09.06.2025 määrus muutmata, jätta kõik menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ilma arusaadava selgituseta jätnud tähelepanuta

tõendid (ja menetlusdokumendid), mis viitavad isa vägivaldsusele laste suhtes. Lahend, mille

järgi lapsed on sunnitud elama isaga, kes neid on vaimselt ja füüsiliselt väärkohelnud ja on

seda väärkohtlemist kohtumenetluse ajal jätkanud, ei ole laste huvides. Kohus ei ole selgitanud,

miks peab ema viidatud sündmusi, milles isa end agressiivsest, domineerivast ja vägivaldsest

küljest näitab, ebaoluliseks laste, eeskätt E.F-i, suhtluskorra kindlaksmääramisel. Arvestades

asjaolu, et tütre puhul on kohus mõistnud vajadust piirata tütre ja isa koosviibimisaega

võrreldes tavapärastes tingimustes kohase võrdse vanemluse kontseptsiooniga, esineb määruses

sisemine vastuolu – miks peaks isa pojale emaga võrdväärne vanem, aga tütrele mitte

Kohtu määratud vanemlike oskuste koolituse osas seletab ema, et ei pea enesetäiendamist

kunagi üleliigseks, kuid ei pea siiski põhjendatuks endale täiendava kohustuse seadmist pelgalt

selleks, et saavutada mingisugune vanemate vaheline pariteet kohtu määratud kohustustes.

Ema on juba aktiivselt koolitunud vanemlike oskuste vallas, isa kohta sama ei saa öelda. Selle

valguses leiab ema, et isale koolituskohustuse määrusega ettenägemine on õigustatud, emale

mitte.

Ema palub kohtul määrata kindlaks laste suhtluskord selliselt, et R.K ei ole sunnitud isaga

vastu enda tahtmist kohtuma ning E.F viibiks isaga igal teisel nädalavahetusel.

R.K osas seletab ema, et isa ja tütre läbikäimine on kahjustunud eelkõige isapoolsest

käitumisest tingitult – isa ei austa tütart, on domineeriv ega pea tema väärikat kohtlemist

kuigivõrd oluliseks. Asjaolu, et isa tütrel diagnoositud ATH-d ei tunnista, võib täiendavalt

päädida sellega, et tütar ei saa enda õpingute parimaks võimalikuks sooritamiseks vajalikke

ravimeid võtta ning tema õpitulemused ning edasised hariduslikud väljavaated võivad sellest

tingitult kannatada; rääkimata seejuures üldisest elukorralduse muutumisest tingitud häiringust.

Elukorralduse püsivus on aga tütre eripärasid, kes muuhulgas sai ka autismispektri häire

diagnoosi, heaolu silmas pidades oluline. Isast eemal olemine on tütrele hästi mõjunud – ta on

rahulikum, sotsiaalsem ja ta ei ole koduses keskkonnas ärev, kuivõrd ei karda kellegi kergelt

ärritamist. Samuti läheb tal koolis paremini, kui vanemate kooselu vältel. Neid asjaolusid ei ole

kohus lahendis sootuks arvestanud.

Poja osas jääb ema eelnevalt menetluses võetud seisukoha juurde, et poja huvides ei ole elada

isaga poole ajast eelkirjeldatud põhjustel. Samas, on nüüdseks 17.05.2025 sündmuste valguses

emale ilmne, et isa ei ole mingilgi määral ka kohtumenetluse vältel muutnud enda pojaga

ümberkäimist. Ema on nüüdseks veendumusel, et isa kodune keskkond ei võimalda pojaga ka

lühematel koosviibimistel hoolivalt ja väärikalt ümber käia. Seda ei paista maandavat ka teise

inimese kohalolu isa uue elukaaslase näol. Samuti on isaga koos elamisel poeg asunud ema isa

matkides halvustama. Selle valguses palub ema kohtul määrata, et poeg elab emaga ning isa

kohtub pojaga edaspidi vaid vanemate kokkuleppel. Kui kohus ei pea seda põhjendatuks, jääb

ema alternatiivselt enda eelneva taotluse juurde, mille järgi viibiks isaga igal teisel

nädalavahetusel – vähemasti kannataks isa nädalavahetuseti vähema argipäevastressi all ja

oleks seetõttu loodetavasti raskemini ärritatav ning vähem poega väärkohtlema.

Menetlusosaliste seisukohad

9.Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu.

10.Eestkosteasutus jäi oma varasemalt avaldatud seisukohtade juurde, leides, et määruskaebus

tuleb jätta rahuldamata. Lastekaitse vanemspetsialist leiab, et mõlemal vanemal on võrdsed

õigused ja kohustused ning ei pea vajalikuks keelata isal lastega reisimist. Kui isa saab lastega

aega veeta, siis ei ole reisimisõiguse piiramine õigustatud õiguste kuritarvitamise hirmu tõttu

– pigem näib see lähtuvat ema soovidest, mitte laste vajadustest säilitada hea suhe mõlema

vanemaga. Vanemluskoolitus ei ole karistuslik meede, vaid toetav samm, mille eesmärk on

tugevdada vanemlikke oskusi ning seeläbi tagada laste heaolu. Kui kohus peab koolitust

vajalikuks, ei tähenda see, et vanemat alaväärtustatakse, vaid pigem usutakse, et

lisateadmistest võib olla kasu lapse arengukeskkonna parandamisel. Lapse huvides ei ole

pidevalt muuta juba väljakujunenud suhtluskorda, sest stabiilsus ja järjepidevus on lapse

arengule olulised. 50/50 suhtluskord eeldab vanemate vahelist head koostööd ja usaldust,

mida praeguseks ei ole suudetud saavutada. Lahku läinud vanemate vahelise suhtluse pinged

ja konfliktid võivad kahjustada last. Kui vanemad ei suuda omavahel normaalselt suhelda,

võib see lapsele anda vale signaali inimestevahelistest suhetest, samuti võib see tekitada

lapsele lisastressi. Lastele on oluline näha, et hoolimata lahkuminekust suudavad vanemad

tegutseda koostöös ja säilitada vähemalt teatud taseme austust üksteise suhtes. Viimsi

Vallavalitsuse lastekaitse vanemspetsialist on seisukohal, et kohtuotsus on tasakaalustatud.

Laste heaolu on seatud esikohale ning mõlema vanema panust ja suhtlussoovi on objektiivselt

kaalutud. Selline lähenemine toetab laste huve terviklikult, püüdes leida tasakaalu mõlema

vanema rolli ja laste vajaduste vahel.

Menetluse edasine käik

11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

12.Määruskaebuse saabumisel ringkonnakohtusse selgus, et lastele ei ole maakohtus määtaud

RÕA korras esindajat, ringkonnakohus esitas advokatuurile vastava taotluse ja RÕA korras

esindaja andis seisukoha ema määruskaebusele.

13.Lastele RÕA korras määratud esindaja tõi esile, et seisukoha esitamiseks tutvus ta

toimikuga, 09.09.2025 kohtus ja vestles laste ema ning eraldi R.K-ga, 10.09.2025 kohtus ja

vestles laste isa ning eraldi E.F-iga.

Vanemate suhted on jätkuvalt keerulised. Pärast vanemate lahkuminekut käis E.F regulaarselt

isa juures, R.K suhtles isaga enda äranägemise järgi. Alates 2024. aasta mai lõpust halvenes

isa ja tütre suhtlus. Pärast isa kohtusse pöördumist ja esialgse õiguskaitse rakendamist elab

E.F vaheldumisi mõlema vanema juures (juba ligi aasta). Laste ema hinnangul on poisi

käitumisest näha, et talle on selline süsteem ebamugav. Alates 2025. aasta juunist käivad isa

ja tütar teraapias Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuses Sensus TT juures oma suhte

taastamiseks. Teraapia käigus lepitakse kokku ka kohtumisi. Viimati kohtusid isa ja tütar

06.09.2025, kui nad käisid koos üritusel. Isa sõnul möödus kõik väga hästi. R.K ütles, et kõik

oli suht normaalselt, kuid ei suutnud (või ei soovinud) meenutada, mis üritus see täpselt oli.

Isa ja tütre vahel on saavutatud kokkulepe järgmise kohtumise osas TT juures. R.K käib

Sensuses ka AT (kliiniline psühholoog, psühhoterapeut) vastuvõtul. Vestluses väljendas R.K

selgelt ja ühemõtteliselt, et soovib elada koos emaga Randveres, kus ta on alati elanud ning

aeg-ajalt isaga kohtuda, kuid ilma ööbimiseta. R.K sõnul on tal isaga halvad suhted. Ta

meenutas mõnda mineviku episoodi (nt isa tõukas teda, isa pahandas, kui ta istus diivanil isa

kohale. Samuti ütles ta, et enne lahutust (kasutas korduvalt ingliskeelset sõna divorce) isa

lastega ei tegelenud. R.K leiab, et kohtumised isaga võiksid toimuda paar korda kuus,

kusjuures nad ise lepivad jooksvalt kokku. Ta ei pea võimalikuks ega vajalikuks suhelda isaga

kindla graafiku alusel. R.K rääkis ka, et kui ta oli noorem, tegi ta WhatsAppi grupi, kuhu lisas

kõik sugulased. Pärast lahutust eemaldati ema sellest grupist isa sugulaste poolt. Seejärel 2

tegid isa sugulased uue grupi, kuhu lisati R.K. Ta loeb mõnikord grupivestlust, kuid ei kirjuta

sinna ega soovi kirjutada. Ta rääkis sellest ebameeldiva ja kurva tundega.

E.F tuli kohtumisele isa ja isa elukaaslasega. Alguses hoidis ta isale lähedale, kuid nõustus

olema isa elukaaslasega teises ruumis, kui vestlus toimus isaga. Pärast vestlust isaga nõustus

ta ilma isata vestlema. Ta harjus kiiresti, tundis end täiesti vabalt ja oli rõõmsameelne. Ta

rääkis ise, et elab 7 päeva isa ja 7 päeva ema juures ning kirjeldas seda täiesti loomulikult. E.F

ütles küll, et talle meeldib rohkem ema juures, kuid lisas kohe, et isa teeb tema tuba isa juures

ilusamaks. E.F on 6-aastane (saab 30.09) laps, kes on väga kiindunud mõlemasse vanemasse.

Kohtumisel oli näha, et isa ja poja vahel on soojad ja usalduslikud suhted.

Mõlemal vanemal on uued elukaaslased ning laste sõnul on neil nendega head suhted.

RÕA korras esindaja toetab laste ema määruskaebust osaliselt, R.K osas. Muus osas leiab, et

puudub alus Harju Maakohtu 09.06.2025 määruse tühistamiseks. Menetlusdokumentidega

tutvumisel on selgelt näha, et probleem seisneb pigem vanemates, kes ei suuda oma laste

huvides omavahel ühist keelt leida. Vanemate erimeelsused segavad keskendumist laste

heaolule ning selle tõttu kannatavad eelkõige lapsed. Nii E.F-i kui ka R.K huvides on oluline,

et nende vanemad suudaksid omavahel suheldes säilitada rahuliku meele ja lugupidamise, et

lapsed saaksid tulevikus probleemideta suhelda mõlema vanemaga. Lahus elavad vanemad

peavad mõistma, et lastele tekitab kõige rohkem stressi vanemate suutmatus hoida

konstruktiivseid ja lugupidavaid suhteid. Vanemad peavad pingutama oma laste nimel ja

tegema koostööd. Selleks on tänapäeval võimalik saada abi ja erinevaid tugiteenuseid.

Maakohus on õigesti ja põhjendatult kohustanud vanemaid läbima vanemlike oskuste

koolituse, kuna senine koostöö laste heaolu tagamisel on olnud ebapiisav.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

1, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses

esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust, va arvatud osas, mis puudutab R.K ja K.E

astmeliselt määratud suhtluskorda, selles osas tuleb määrust muuta. Vastavalt TsMS § 657 lg

1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse ülejäänud osas rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu

määruses toodud põhjendustega, osas, milles need puudutavad määruse muutmata jätmist

ning sellest tulenevalt neid pikemalt ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

15.PKS § 143 lg 21 sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava

vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise

korra vanema nõudel kohus. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Viidatud

sätetest tulenevalt ei saa kohus jätta suhtluskorda kindlaks määramata, kui suhtluskorra

kindlaksmääramine ei ole lapse huvidega vastuolus. Ringkonnakohus on seisukohal, et laste

suhtluskorra määramine K.E-ga (isa) ja R.L-iga (ema) ei ole laste huvidega vastuolus. Asjast

nähtuvalt on vanemate vahel konfliktsed suhted, mis on tinginud ka ületamatud erimeelsused

lastega suhtlemise korra kokkuleppimises, kuid need asjaolud ei anna alust suhtluskorra

kindlaksmääramata jätmiseks.

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud vanemate E.F-iga suhtlemiskord tuleb jätta

muutmata. Maakohus on selles osas igakülgselt kaalunud asjas esitatud põhjendusi ja tõendeid

ning määranud suhtluskorra, mis on eelkõige lapse huvides. Asjaolu, et ema maakohtu

määrusega ei nõustu ei anna ainuüksi alust maakohtu määruse muutmiseks selles osas. Nagu

eelpool osutatud ei korda ringkonnakohus selles osas maakohtu seisukohti TsMS § 654 lg 6

alusel, nõustudes nendega.

17. Määruskaebuses vaidlustab ema ka vanemate ja R.K-ga määratud suhtluskorra. Asja

materjalidest nähtuvalt määras maakohus R.K-ga suhtluskorra astmelisena eeslõige kohaliku

omavalitsuse poolt tehtud ettepanekust lähtudes (dtl 808). Maakohtu taoline otsustus põhines

ilmselt sellel, et kuigi R.K poolt väljendatult olid suhted isaga keerulised, väljendas ta soovi

ikkagi isaga suhelda ning kuna isa ja tütre suhtlemisprobleemide kõrvaldamiseks pidi abi

osutama terapeut võis eeldada, et tekkinud vastuolud vabaks suhtlemiseks laabuvad.

Määruskaebemenetluses on selgunud, et suhtlemise taastumine pole loodetud viisil kulgenud.

Isa ja R.K käivad jätkuvalt teraapias ning R.K sõnul on suhted isaga kehvad. See nähtub RÕA

esindaja seisukohast. Ringkonnakohtu arvates on asjas oluline välja selgitada, mis põhjusel ei

ole isa ja tütres suhetes, hoolimata terapeudi poolt osutatud abist, olulist murrangut toimunud.

18.Asjast nähtuvalt põhjendab ema määruskaebuse esitamist eelkõige isa abieluaegse

autoritaarsuse ja vägivallaga, sh laste suhtes. Maakohtus ärakuulamisel ja

määruskaebemenetluses RÕA esindaja poolt ärakuulamisel tõi ka R.K mõlemal korral esile

sündmused, mis leidsid aset pere kooselu ajal, st enne abielulahutust. Ringkonnakohus leiab, et

R.K poolt esitatud põhjendused pigem kordavad ema väljendatut ning on vastuolus pere

kooselu katkemise ja vanemate abielu lahutamise järgse olukorraga, sest asjas on esile toodud

ja selle üle ei ole vanemate vahel olnud vaidlust, et viidatud perioodil oli R.K isa juures 7-8

päeva kuus mitme kuu jooksul. Isa ja tütre suhtluse vähenemine toimus järk-järgult 2024

kevadel, hakkas taastuma mais, kuid vähenes seejärel juunis langedes kokku käesoleva

kohtumenetluse algusega, katkes peaaegu augustis 2024 (dtlk 590-595) ning täielikult

novembris 2024.a. Asjas on esile toodud et 28.08.2025 seisuga ei olnud isa R.K-ga vahetult

suhelnud ligi pool aastat (dtlk 693). Asja materjalidest nähtuvalt algas käesolev kohtuvaidlus

juunis 2024, kui ema ei võimaldanud isa ja E.F-i suhtlemist leides, et lastega suhtlemiskorra

peab kindlaks määrama kohus (dtlk 13). Sellele eelnes ka isa ja E.F-i suhtlemise vähenemine

võrreldes 2024.a algusega, mil E.F viibis isa ja ema juures enam-vähem võrdse aja. Eeltoodud

asjaoludel leiab ringkonnakohus, et R.K ja isa vaba suhtlemise lõppemise põhjuseks toodud isa

autoritaarne ja vägivaldne käitumine pere kooselu ajal R.K suhtes on ilmselt suurel määral

ülepaisutatud. Siiski oli faktiline olukord 2024.a kevadsuvel selline, et R.K suhtlus isaga

vähenes. Maakohus viitas asjas sellele, et R.K-l võis tekkida vajadus teha valik kumma vanema

poole hoida, tekkis lojaalsuskonflikt. Ringkonnakohus nõustub sellega. Asjast nähtub selgelt

see, et laps pandi vanemate teravas konfliktis olukorda, kus tal tuli valida kumma vanemaga ta

suhtleb. Laps oli vastuolus tema eale kistud vanemate vahelisse konflikti (dtlk 241, 243). R.K

ärakuulamisel maakohtus väljendas R.K-ta selgelt, et tema suhtlemisel isaga muutub ema

kurvaks ja ta peab seetõttu küsima, kas ta võib isaga suhelda (minna isa perega välisreisile R.K

isapoolse tädi juurde külla). Lapse sõnumitest isale selgub, et suhtlemise laabumine ei saa

toimuda enne, kui vanemad oma konflikti lahendavad, mis viitab samuti sellele, et isaga

suhtlemise takistuseks on lapsel tekkinud lojaalsuskonflikt (dtlk 241, 243). See, et ema

käitumine võib kahjustada isa ja laste suhet on asjas väljendanud ka kolmas isik, kes ema

kuriteokaebust menetles (dtl 430). Ringkonnakohtu arvates nähtub ema esitatud väidetest

kuriteoteates, et isa pani toime lapseröövi, on olnud vägivaldne, kuigi need asjaolud

kriminaalmenetluse algatamiseks piisavalt veenvad ei olnud (Politsei- Piirivalveameti teatis

10.02.2025, dtlk 852-859), et ema soov on ilmselgelt olnud lõhkuda isa ja laste tihedam

läbikäimine. Kõikvõimalikud kõnede salvestused ja erinevate olukordade filmimine on samuti

olnud laste huvide vastaseks käitumiseks, selle asjaolu on esile tõstnud ka kohalik omavalitsus

(dtl 808). Ema väited, et ta on toetanud R.K suhtlust isaga, tõendamist leidnud ei ole. Asjas

esitatud kiri (dtlk 568) tõendab just vastupidist. Seejuures tuleb selle kirja kontekstis arvestada

asjaoluga, et R.K ja isa suhtlemise aja muutumine oli põhjustatud R.K soovist käia sel ajal

huvitegevuse tundides, kus ta varemgi oli käinud. Olukorras, kus isa oli nõus R.K jaoks sobival

ajal keset tööpäeva sõitma suhtlema, oleks tulnud lapse suhtlemist eemalviibiva vanemaga

pigem toetada, mitte saata kiri (lapsele, kellega igapäevaselt koos elatakse!), millest mitte

mingisugust toetust suhtlemiseks välja lugeda pole võimalik. Ringkonnakohus toob siinkohal

esile, et menetlusse kaasatud kohalikud omavalitsused ning RÕA korras määratud esindaja on

esile toonud, et käesoleva vaidluse on põhjustanud vanemad, kes abielu ja pere purunemisest

tekkinud konfliktis kasutavad vastuolus laste huvidega käesolevat vaidlust. Sellest tulenevalt

on ülepaisutatud ema väited, et isa on jätnud tähelepanuta R.K terviseprobleemid, sest ka ema

ise ei näi aru saavat, et vanemate vaheline terav konflikt kahjustab lapsi, sh ka tütre tervist.

19. Kuigi eeltoodust tulenevalt on isa ja R.K võõrandumisele ilmselgelt kaasa aidanud ema

tuleb ka isal oma vanemlikke oskusi parandada. Asja materjalidest nähtuvalt tegeles pere

kooselu ajal lastega peamiselt ema, seda asjaolu ei ole vaidlustatud ning see nähtub ka R.K

ärakuulamisel avaldatust. Sealt nähtub ka see, et kuigi pere käis koos teatris, arvukatel

välisreisidel oli isal ja R.K-l personaalne suhtlus pigem vähene. Näiteks avaldas R.K

ärakuulamisel imestust, et isa soovib peale pere lahkuminekut millegipärast aktiivselt suhelda,

kuigi kooselu ajal oli see vähene. Ka laste emapoolne vanaema on esile toonud, et isa pööras

nooremale lapsele E.F-ile rohkem tähelepanu kui R.K-le (dtlk 469). Ilmselt seetõttu on nii

kooselu ajal (diivanilt nn isa koha pealt lahkuma sundimine), kui ka peale seda (insident

Hollandis E.F-i kõrvaklappidega seoses ja lapse väitel isa poolt tema märakamata jätmine

järele minemisel) suurendanud kõrvale jäetuse tunnet. Kahtlemata on need olukorrad

võimendatud käesolevas menetluses ka ema poolt aga ka isa passiivsus R.K suhtes pere

kooselu ajal on olulise mõjuga. Käesoleval ajal on selgunud, et R.K ja isa teraapia pole

loodetud tulemust saavutanud. Nad suhtlevad teraapias edasi ja RÕA korras esindaja avaldatud

teabe järgi käinud ka koos üritusel, kuid olulist teineteisemõistmist ja lähedust ei ole tekkinud.

Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles isa ja

R.K suhtluskord määrati kindlaks astmelisena.

20.Ringkonnakohtu arvates peaks jätkuma isa ja R.K suhtlemine terapeudi juuresolekul

vastavalt isa ja lapse kokkuleppele, üle nädala laupäeval isa perega, nii nagu maakohus määras.

Ringkonnakohus leiab, et R.K suhtlemiskorra määramine selliselt, et ta suhtleb isaga üle

laupäeva päevasel ajal on vajalik, põhjusel, et R.K õlule ei saa panna kohustust vanemate

erimeelsuste tõttu käituda selliselt nagu näib soovivat ema, st sisuliselt vältida kohtumisi isaga.

Käesoleval juhul on oluline see, et R.K on ise asjas avaldanud, et soovib isaga suhelda. RÕA

korras esindaja ärakuulamisel avaldatust võib ringkonnakohtu arvates järeldada, et ta soovib

kuuluda ka isa perekonda, kuigi ei suuda leppida, et ema enam sinna ei kuulu. Viimasele viitab

kurbuseväljendus selle kohta, et ema isa perekonna infovahetusest eemaldati. Seega on oluline

ka see, et R.K saaks suhelda isa perekonnaga vahetult, ajal, kui ka tema vend on isa juures.

Asjast nähtuvalt on ka R.K ja isa elukaaslase suhted head.

21. Ülejäänud suhtlemine peaks toimuma isa ja R.K kokkuleppel jooksvalt. Eelkõige peaks

ringkonnakohtu arvates toimuma suhtlemine viisil, et isa tähelepanu saabki eelkõige tütar. Isa

ja R.K peaksid kokku leppima, sellest ka ema teavitades, huvipakkuvad tegevused ja üritused

kuhu koos minna. Selliste koosviibimiste reguleerimine ajaliselt võimalik ei ole, see oleneb

tegevuste/ürituste toimumisajast ning isa ja R.K muude kohustuste ajagraafikust. Eelnimetatud

osas tuleb jaatada R.K otsustusõigust suhtlemiseks.

22.Ringkonnakohtu arvates maakohus põhjendatult leidnud, et vanematele tuleb teha

ettekirjutus ning kohustada neid Viimsi Vallavalitsuse suunamisel läbima vanemlike oskuste

koolitus 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, kuna senine koostöö laste heaolu

tagamisel on olnud ebapiisav. Ema tõi küll esile, et tal on piisav koolitus vanema oskuste osas,

kuid ringkonnakohus sellega ei nõustu. Praktikasse ei ole ema suutnud õpitut rakendada, seega

on täiendav koolitus ilmselgelt vajalik. See nähtub juba sellest, et ema ei ole võimeline

käesoleval ajal aktsepteerima, et lapsed lähevad isa juurde ema kodu juurest. Ringkonnakohtu

arvates määras maakohus õigesti, et juhul, kui lapsed ei saa suhtlemiseks isaga tulla

koolist/lasteaiast on nendele järele tulemise või tagasitoomise kohaks ema elukoht.

Ringkonnakohus osutab, et selleks ei pea isa sisenema ema elamusse. Lapsed ei pea vanemate

konflikti tõttu kuskil avalikus kohas järele tulemist ootama, seda enam, et ega ka sel juhul ei

ole konflikti vältimine võimalik, võimaliku (ühe või teise poole) hilinemise või muude

asjaolude tõttu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

23.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule 1 ja II riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud määruskaebuste

menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi

kanda, kuna see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas põhjusel, et lahend tehakse laste

huvides. Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule I ja II riigi õigusabi korras määratud

esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega.

24.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 178 ja § 696 lg 3 esimesest lausest. TsMS

§ 533 lg 1 järgi vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps võib tema

isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja

kaasabita., lg 2 järgi tuleb määrus R.K-le isiklikult teatavaks teha. Ringkonnakohus osutab, et

vajadusel võib RÕA korras esindaja lisaks selgitada R.K-le määruse sisu ja toimet.

/allkirjastatud digitaalselt/