2-25-6398/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.10.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-6398

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

E Ti ja E Ti hagi A Ti vastu elatise nõudes

Hageja I osas 2715,66 eurot ja hageja II osas 2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja I: E T (isikukood xxx)

Hageja II: E T (isikukood xxx)

Hagejate seaduslik esindaja: O S (isikukood xxx)

Hagejate lepinguline esindaja: J D

Kostja: A T (isikukood xxx)

Kostja lepinguline esindaja: A Ž

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A Tilt elatis E Ti kasuks alates 25.04.2025 kuni E Ti täisealiseks

saamiseni (s.o xxx) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub

3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot).

3. Välja mõista A Tilt elatis E Ti kasuks alates 25.04.2025 kuni E Ti täisealiseks

saamiseni (s.o xxx) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub

3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot).

4. Resolutsiooni p-s 2 ja p-s 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 10.kuupäevaks O S arvelduskontole.

6. Välja mõista A Tilt E Ti kasuks elatisraha tagasiulatuvalt perioodi eest

01.01.2025-24.04.2025 summas 1104,55 eurot, mis tuleb tasuda O S

arvelduskontole.

7. Välja mõista A Tilt E Ti kasuks elatisraha tagasiulatuvalt perioodi eest

01.01.2025-24.04.2025 summas 1104,55 eurot, mis tuleb tasuda O S

arvelduskontole.

8. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

25.04.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt on E T (hageja I) ja E T (hageja II) sündinud A Ti

(kostja) ja O S (hagejate ema/seadusliku esindaja) kooselust. Pärast kooselu lõppemist elavad

hagejad emaga. Kostja tasub hagejatele elatist hilinemistega ja osaliselt ning alati on vaja paluda

ja tuletada tasumist meelde.

Mõlema hageja igakuised kulud moodustavad kokku vähemalt 692 eurot, s.h eluasemekulud 290

eurot (kommunaalkulud 250+ laen/üür 850 +elekter 60/4 inimesega); toidukulud 100 eurot;

sidekulud (internet, telefon ja tv) 10 eurot; tervishoid 10 eurot; hügieenitarbed 10 eurot; riided ja

jalanõud 100 eurot; mobiiltelefoni kuumaksed 12 eurot; sõprade sünnipäevad (kingituste kulud)

25 eurot; juuksuri külastamine 20 eurot; meelelahutus (spa, muuseumid, teater, loomaaed, kino)

50 eurot; koolitarbed 10 eurot; klassifond ja ekskursioonid 25 eurot; taskuraha 30 eurot. Hageja I

eraldi kulud täiendavalt on 374 eurot, sh džuudo kuumaks 64 eurot; kimono, trenni seljakott jne

6,25 eurot (75 eurot /12 kuud); ujumise kuumaks 69 euro; ujumise trenni jaoks asjad 5,41 eurot

(65 eurot/12 kuud); täiendavalt võistluste tasud: džuudo 15-25 eurot ja ujumine 15-25 eurot;

psühholoog 180 eurot (42*euro * 4korda kuus ja esimene nõustamine 120 eurot/12 kuud).

Nimekirjas ei ole autokulusid, sh ka kütet. Poeg õpib xxx ning hagejate seaduslik esindaja viib

lapsed nii trenni, kui ka mujale.

Hagejad soovivad elatist tagasiulatavalt alates 01.01.2025 kuni hagi esitamiseni 25.04.2024, so

01.01.2025-24.04.2025 summas 1104,55 eurot (287,72,33*3k+301,74:30p*24p) mõlemale

hagejale ning alates 25.04.2025 igakuiselt jooksva kuu eest 10.kuupäevaks täisealiseks saamiseni

PKS § 101 sätestatud määras.

Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista hageja I kasuks tagasiulatuv elatis

perioodi eest 01.01.2025-24.04.2025 summas 1104,50 eurot ning alates 25.05.2025 kuni hageja I

täisealiseks saamiseni elatis miinimummääras. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista

hageja II kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.01.2025-24.04.2025 summas 1104,50 eurot

ning alates 25.05.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni elatis miinimummääras.

Kostja vastus

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et hagiavalduses loetletud

kulutuste suurus ei vasta tegelikkusele. Tekib mulje, et kulude loetelu eesmärgiks oli kulude

butafoorne suurendamine. Seega on äärmisel vajalik hagejapoolne kulude tõendamine. Kostja

on seisukohal, et lastega seotud kulud on väiksemad, kui hagejad on hagiavalduses välja toonud.

Kostja täidab igakuiselt lastega seonduvad kulud. Kostja selgitab, et pärast vanemate

lahkuminekut on vanemad omavahel suuliselt kokku leppinud lastega suhtlemiskorra 50/50

põhimõttel. Kuni hageja I koolieani toimus suhtluskord selliselt, et ühe nädala viibisid lapsed

isaga ja ühe nädala emaga. Koolieast alates jäi poeg elama isaga ja tütar emaga, kuid igal

nädalavahetusel viibis tütar isa juures. Lastega seonduvad kulud kandsid vanemad võrdsetes

osas. Vastavalt vanemate kokkuleppele laste ema koostas laste kulude nimekirja ja edastas selle

laste isale ning laste isa kandis kulude summast pool laste ema arvele. Selliselt see toimis kuni

antud aasta jaanuarini. Lisaks on kostja ostnud lapsele süüa, hügieenitarbeid, riideid ja muud

vajaminevat. Kuna kostja ei osanud eeldada tulevikus tekkivat kohtuvaidlust, ei ole kostja kõiki

kulutšekke alles hoidnud.

Laste ema on asunud takistama kostjal lastega suhtlemist ning alates antud aasta jaanuarist ei ole

laste ema edastanud kostjale lastega seonduvate kulude nimekirja. Seega ei ole kostja laste

emale poole kulusummast kandnud. On selge, et laste ema on lastega suhtlemist takistanud

tahtlikult ja seda eesmärgiga saavutada elatist maksimaalses ulatuses. Hagejate ema soov on

ainuüksi maksimaalses ulatuses kostjalt raha välja nõuda. Laste ema käitumine on pahatahtlik.

Elatise määramisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et kostja täidab ülalpidamist vahetult. Laste

vanemate vahel on kokkulepitud lastega suhtluskord 50/50 põhimõttel. Kostja kannab hagejate

ülalpidamiskulud ka ajal, mil hagejad kostjaga viibivad.

Kostja leiab, et hageja ei ole tagasiulatuva elatise nõuet piisavalt tõendanud. Tagasiulatuva

elatise nõue ei täida enam ülalpidamisnõude eesmärki, vaid vastupidi, võib raskendada

ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli

baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on O S ja kostja (dtl

7, 8). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos.

Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100

lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud

normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt

vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et

lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st

arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise

kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse

kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma

lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja aastal 2024 tasunud elatist kokku 822,84

eurot (dtl 52), s.o keskmiselt 68,57 eurot kuus, mis teeb ühe hageja osaks 34,29 eurot.

30.01.2025 on kostja tasunud detsembri elatise summas 181 eurot (dtl 78). Puuduvad

tõendid, et 2025 aasta eest oleks kostja elatist hagejatele tasunud. Kohus selgitab, et

perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli elatise miinimumsuuruseks 287,72 eurot ning

alates 01.04.2025 on miinimumsuuruseks 301,74 eurot. Kuna kostja ei ole hagejatele

elatist vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu

iseenesest õiguslikult põhjendatud.

5. Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt

moodustavad hagejate igakuised kulud kokku 692 eurot, s.h eluasemekulud 290 eurot,

toidukulud 100 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 10 eurot,

riided ja jalanõud 100 eurot, mobiiltelefoni kuumaksed 12 eurot, sõprade sünnipäevad

(kingituste kulud) 25 eurot, juuksuri külastamine 20 eurot, meelelahutus 50 eurot,

koolitarbed 10 eurot, klassifond ja ekskursioonid 25 eurot, taskuraha 30 eurot. Lisaks on

hagejal I täiendavad kulud 374 euro ulatuses, sh: džuudo kuumaks 64 eurot; kimono,

trenni seljakott jne 6,25 eurot; ujumise kuumaks 69 euro, ujumise trenni jaoks asjad 5,41

eurot, täiendavalt võistluste tasud: džuudo 15-25 eurot ja ujumine 15-25 eurot;

psühholoog 180 eurot.

Kohus asub seisukohale, et iseenesest on hagejate poolt väljatoodud kululiigid vajalikud

arvestades ka hagejate vanusega. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema

võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel.

Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks

vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see

vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas

oma ülalpidamiskohustusest. Kohtu hinnangul on üldtuntud ja tõendamist mittevajav

asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning

eluliselt on usutav ka hügieeni- ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hagejate

vanusega ei saa ebavajalikuks pidada ka kooli, huvialade, meelelahutuse ja sidekulude

olemasolu.

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks

käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale ning seega on

elatise nõue põhjendatud miinimummääras. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise

väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel

normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise

kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei

ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-

2-1-174-16, p 13).

6. PKS § 101 lg 6 alusel saab elatist vähendada juhul, kui laps viibib kohustatud vanema

juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kohus on

menetluses kostjale selgitanud, et PKS § 101 lg 6 kohaldamine eeldab, et kohus on

määranud kindlaks suhtluskorra või on vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle

kohta. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et hageja viibiks kostja juures vähemalt seitse

ööpäeva kuus või et vanematel oleks vastav kokkulepe. Samuti ei ole käesoleva otsuse

tegemise ajaks kohus määranud kindlaks suhtluskorda. Seega puudub alus elatise

vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.

7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Ühtegi PKS § 102 märgitud asjaolu ei ole kostja välja toonud ega tõendanud. Seega

puudub alus elatist PKS § 102 alusel vähendada.

8. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejate elatise nõue alates hagiavalduse

esitamisest miinimummääras on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

9. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest

01.01.2025-24.04.2025 mõlemale hagejale summas 1104,50 eurot.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et

kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab

oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei

tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude

esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku

nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud,

nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13;

Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult

koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt

raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

Kohtule on esitatud tõendid, mille kohaselt on hagejate igakuiste kulude kandmise osas

hagejate seaduslik esindaja kirjutanud kostjale 31.05.2024 ning 14.03.2025 (dtl 73-77).

Kuigi nimetatud kirjavahetused ei tõenda iseenesest järjepidevat elatise nõudmist, siis ei

tähenda see seda, et hagejad oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda.

Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud

suuteline elatist miinimummääras hagejatele tasuma või et tagasiulatuva elatise

väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Seega rahuldab kohus hagejate

tagasiulatuva elatise nõude mõlema hageja osas 1104,55 eurot.

10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja

mõista elatis perioodi eest 01.01.2025-24.04.2025 summas 1104,55 eurot ning alates

25.04.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 301,74 eurot kuus (baassumma

282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on

maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning hageja II kasuks elatis perioodi eest

01.01.2025-24.04.2025 summas 1104,55 eurot ning alates 25.04.2025 kuni hageja II

täisealiseks saamiseni 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub

3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot).

Alates 01.04.2025 väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hagejate taotlusel

tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele 10.kuupäevaks.

11. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

12. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik