2-24-110570/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse aeg ja koht

02.10.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-110570

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi P. G. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ), rk

11542046, asukoht XXX, lepinguline esindaja kuni

31.12.2024 Anu Volmer

KOSTJA P. G., ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX,

tegelik elukoht teadmata

Hagi hind 5480,24 eurot

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt P. G.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks S AS ja P. G. vahel

30.10.2021 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr XXX

tulenev tasumata põhivõlgnevus 4500 eurot, intressid 501,78 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised 443,46 eurot ning sissenõudmiskulud 35 eurot.

3. Jätta kõik menetluskulud kostja P. G. kanda ning välja mõista kostjalt P. G.-lt hageja

B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks 595 eurot.

4. Välja mõista kostjalt P. G.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (595

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

5. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb

lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-

is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja menetluse käik

1. B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) esitas 19.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse

jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 27.05.2024 hagiavalduse P. G. vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja P. G. 30.10.2021 vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingu nr. XXX krediidilimiidiga 5000 eurot. Leping allkirjastati laenusaaja poolt S

AS-i internetipanga keskkonnas digitaalselt, sealhulgas lisatud Euroopa standardinfo teabeleht.

VÕS §-des 404 või 405 sätestatud kohustuslikud andmed on välja toodud lepingu

põhitingimustes ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes. Lepingu tingimuste

(kaardi andmed ja tingimused) tulenevalt lepiti kokku intressimääras 18% aastas, krediidi

kogukulus 5537,41 eurot, krediidikulukuse esialgses määras 22,5% aastas, mis Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud) tulenevalt on arvutatud

eeldusel, et krediidilimiit 5000 eurot võetakse kastutusse esimesel võimalusel ja

maksimumsummas, tagastamise tähtajaga 1 aasta, intressimääraga 18% aastas, kuutasuga 4,96

eurot, krediitkaardi avamise tasuga 2,50 eurot.

S AS on enne vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu sõlmimist teostanud

krediidisaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist XXX vaba

tagasimaksega krediitkaardi taotluse ja krediidisaaja AS XXX konto väljavõtte alusel.

Maksevõime analüüsil võeti arvesse, et krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus

krediidisaaja AS XXX kontole sissetulek tööandjalt K OY, keskmine töötasu suurus oli 2020

eurot, väljaspool panka oli krediidisaajal krediidikohustus T AS ees kuumaksega ca 42 eurot

kuus ja kindlustuslepingust tulenev kohustus S AS ees kuumaksega 26 eurot kuus. Creditinfo

maksehäired krediidi väljastamise ajal puudusid. Sõlmitava vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingu kuumakse, mis sai olla maksimum sumas 77,50 eurot (juhul kui kasutuses

on kogu krediidilimiit) moodustas koos ülejäänud krediidikohustustega ca 7,2% krediidisaaja

igakuisest keskmise sissetuleku suurusest. Krediidisaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist

igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 1875 eurot.

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punktist 2 (krediiditoote kirjeldus/krediidi

kasutusse võtmise tingimused) tulenevalt saab krediidilimiiti hakata kasutama kohe pärast

krediitkaardi lepingu sõlmimist, enne krediitkaardi kättesaamist. Krediiti saab krediidilimiidi

piires korduvalt kasutada: tasuda krediitkaardiga kauba või teenuse eest, võtta välja sularaha,

teha limiidikontolt ülekandeid. Vaba tagasimaksega krediitkaardi leping on toode, kus igakuiseid

kuumaksed puuduvad, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. See tähendab puudub

tagasimaksegraafik. Kostja on hakanud krediiti korduvalt kasutama alates 08.11.2021. Kokku on

kostja saanud krediiti summas 5807,80 eurot. Tagasimakseid on kostja poolt tehtud kokku

summas 2352,17 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1307,80 eurot ja intressi katteks

1044,37 eurot. Toimingute tegemisel ei tohi ületada kehtestatud krediidilimiiti ega

kasutuslimiite. Limiidikonto positiivse saldo korral võimaldab pank täiendavalt teha toiminguid

limiidikontol oleva positiivse saldo ulatuses (lepingu üldtingmuste punkt 2.5). Konto omanikul

või kolmandal isikul on õigus teha limiidikontole tema poolt määratud summas ülekandeid.

Konto omanik kohustub maksma pangale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas

toodud tasusid, viiviseid ja trahve (lepingu üldtingimuste punkt 6.4). Pank debiteerib intressi

kontolt igakuiselt maksepäeval. Viimane intress kuulub tasumisele lepingu lõppemise päeval.

Konto omanik on kohustatud hoolitsema selle eest, et kontol oleks olemas piisavalt vaba raha

intressi, kuu- või aastatasu ja muude lepingu alusel tasumisele kuuluvate ja hinnakirjas toodud

tasude debiteerimiseks vastavalt lepingule. Vastasel korral loetakse, et konto omanik ei ole

lepingust tulenevat maksekohustust täitnud (lepingu üldtingimuste punkti 6.9).

Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, see tähendab ei taganud limiidikontol

või kontol piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate tasude debiteerimiseks, olles

täielikult viivituses vähmalt kolme järjestikuse, see on 10.05.2023, 10.06.2023, 10.07.2023

intressimakse tasumisega. Krediidiandja andis kostjale 11.07.2023 teatisega võimaluse

võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt

28.07.2023. Kuna kostja võlgenevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud ning

oli viivituses enam kui kolme järjestikuse osamakse tasumisega, luges krediidiandja lepingu

kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt ülesöelduks 07.08.2023 seisuga, teatades õigusest loovutada

antud nõue inkassofirmale. Kostjat on tema ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate

nõuete loovutamisest teavitatud 15.11.2023 teatisega. Antud teatise edastamisega kostjale, saab

lugeda kostja suhtes nõude loovutamise toimunuks VÕS § 170 mõttes.

3. Lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 4500 eurot (saadud

krediit kokku 5807,80 eurot - tagasimaksed krediidi põhiosa katteks 1307,80 eurot), mille hageja

palub kostjalt välja mõista.

Lepingu üldtingimuste punktist 1.2 tulenevalt intressi arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade

arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Pank arvestab intressi kasutatud krediidilimiidi eest

igapäevaselt (üldtingimuste punkt 6.6). Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu tingimustes

(kaardi andmed ja tingimused) kokkulepitud intressimääraga 18% aastas, tasumata intress

kokku summas 501,78 eurot (perioodil 10.01.2023-06.08.2023 kogunenud intress summas

522,50 eurot – 28.06.2023 tasutud intress summas 20,32 eurot ja 30.06.2023 tasutud 0,40 eurot),

mis on kujunenud alljärgnevalt:

Periood

Põhiosa võlas

Päevi võlas

Ühe päeva intress

Kogunenud intress

10.01.2023-09.02.2023

5000

0,05% * 5000 = 2,50

77,50 eurot

10.02.2023-09.03.2023

5000

0,05% * 5000 = 2,50

70,00 eurot

10.03.2023-09.04.2023

5000

0,05% * 5000 = 2,50

77,50 eurot

10.04.2023-09.05.2023

5000

0,05% * 5000 = 2,50

75,00 eurot

10.05.2023-09.06.2023

5000

0,05% * 5000 = 2,50

77,50 eurot

10.06.2023-09.07.2023

5000

0,05% * 5000 = 2,50

75,00 eurot

10.07.2023-06.08.2023

5000

0,05% * 5000 = 2,50

70,00 eurot

Hageja palub kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras,

s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 08.08.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.05.2024 kokku

summas 443,46 eurot, alljärgneva arvestuse alusel:

Arvestuse

algus

Arvestuse lõpp

Hilinenud

päevi

Viivisemäär

aastas

Põhiosa jääk

Viivis

08.08.2023

31.12.2023

12%

4500,00

216,00

01.01.2024

27.05.2024

12,5%

4500,00

227,46

Hageja palub VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35

eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti

kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades kostjale peale lepingu ülesütlemist nii e-posti-

kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 15.11.2023 (25 eurot) (dtl 68-69), 06.12.2023 (5 eurot)

(dtl 71-72), 13.03.2024 (5 eurot) (dtl 70), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need

kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus

võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses.

Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt.

Hageja menetluskulu koosneb tasutud riigilõivust.

Kostja vastuväited

4. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 05.04.2025 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.03.2025. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt

hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates.

Seda tähtaega on järgitud.

Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva

jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast

arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati

20.03.2025 ja loeti kättetoimetatuks 05.04.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt

21.04.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja

pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul

teha kohtuistungit pidamata

6. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele.

7. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja P. G. on XXX

AS-ga sõlminud 30.10.2021 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr XXX),

krediidilimiidiga 5000 eurot. Lepingu intressimäär oli 18% aastas, krediidi kulukuse määr 22,5%

aastas. Laenuandja on lepingu üles öelnud 07.08.2023.

8. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise

asemele.

Hageja on esitanud kohtule 15.11.2023 hageja teate kostjale nõude loovutamise kohta, mille

kohaselt on XXX AS loovutanud oma nõuded kostja vastu OK Incure OÜ-le (praegune B2

Impact OÜ) (dtl 68).

9. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal

(RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes

ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

10. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993

direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti

õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse

küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab

kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus

kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi

93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

11. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal

algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja

lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale,

mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi

ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et

krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel

ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).

12. 30.10.2021, so poolte vahel krediitkaardilepingu nr XXX sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga

poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% (vt Eesti Panga kodulehelt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1

kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 56,04% aastas. Lepingu järgne krediidi

kulukuse määr 22,5% Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi

tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

13. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

14. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg

1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

15. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe

saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks

mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta

tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

16. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

17. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti

üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei

saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha,

nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu

sõlmimist uusi finantskohustusi.

18. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma

kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem

seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et

ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi

maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta

võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks

(Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-169-13, p 21).

19. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on laenuandjana täitnud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. AS XXX on kontrollinud kostja andmeid

varalise seisundi ja kohustuste kohta ning krediidivõimelisust iseloomustavat teavet enne lepingu

sõlmimist, s.h kostja regulaarse sissetuleku suurust 6 kuu jooksul, krediidikohustusi AS-s XXX

ning võimalikke muid kohustusi väljaspool panka ning kostja maksekäitumist. Analüüsi

tulemusel saadi kostja kuue kuu keskmiseks netosissetulekuks 2020 eurot. Kostja omas

väljaspool XXX krediidikohustusi kokku kuumaksega ca 68 eurot, millele lisandus käesoleva

lepingu maksimaalne kuine intressimakse ca 77,50 euro. Kostjale jäi peale krediidikohustuste

tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 1874 eurot. Maksehäired puuduseid.

Hindamiste tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kostja

täitis lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt enam kui ühe aasta jooksul.

20. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumata põhivõlgnevus 4500 eurot (saadud krediit 5807,80

eurot - tagasimaksed 1307,80 eurot). Kohus peab hageja põhinõuet põhjendatuks ning see kuulub

kostjalt väljamõistmisele.

21. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Lepingu

intressimäär oli 18% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress perioodil

10.01.2023-06.08.2023 kokku 501,78 eurot (vt. otsuse p. 3). Kohus leiab, et ka hageja

intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.

22. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

23. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist vastavalt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatule perioodil 08.08.2023 – 27.05.2024 põhinõudelt suuruses 4500 eurolt

summas 443,46 eurot (vt. otsuse p 3 toodud arvestust). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja

viivisearvestustega. Hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele.

24. Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 p 3 sissenõudmiskulude hüvitis

summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava

tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni

5 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue 35 euro väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub samuti

rahuldamisele. Hageja on edastanud kostjale peale lepingute lõppemist 15.11.2023 nõudekirja

(25 eurot), 06.12.2023 pretensiooni (5 eurot) ning 13.03.2024 meeldetuletuskirja (5 eurot).

25. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud

kostja kanda.

27. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv, mis on tasutud summas 595 eurot.

Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus

on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku

kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.

28. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada,

et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

29. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

30. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik