1-10-1391/34 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-10-1391

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17 jaanuar 2012 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 11 jaanuaril 2012 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-10-1391 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Kaitsja Vandeadvokaat Ann Saar Taotlus

O.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu O.F

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta O.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Sisse nõuda O.F-ilt riigituludesse kaitsetasu 76 (seitsekümmend kuus) eurot

80 senti vandeadvokaat Ann Saare poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606

(Swedbank), viitenumber 2800049874, selgitusse märkida „Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrus nr 1-10-1391, O.F, menetluskulud“.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK O.F on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.05.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-1391 (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2010.a otsusega) KarS § 121 ja § 117 lg

2 (4) 1 järgi ning karistuseks on KarS § 63 alusel mõistetud 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.01.2010.a otsusega mõistetud karistuse, mis on 1 aasta 4 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust, millest loeti kantuks Harju Maakohtu 08.01.2010.a otsusega kantuks loetud

karistus – 3 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati ärakandmisele kuuluvat

liitkaristust, mis on 4 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust, Harju Maakohtu 14.11.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 kuud vangistust, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 18.08.2009.a ja lõpeb 17.03.2014.a. Võimalus koos

elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval

27.02.2011.a. O.F esitas 31.10.2011.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks

ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla edastas

29.11.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 11.01.2012.a seisuga on O.F-i kandmata karistusaeg 2 aastat 2 kuud 6 päeva vangistust. O.F on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral:

1) 16.11.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1, 2 ja § 139 lg 2 p 1, 3 - §

15 lg 2 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud;

2) 04.11.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 ja § 197 lg 2 p 1, 2 järgi

8 kuud vangistust ning KrK § 204 lg 3 järgi rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 2500 krooni;

3) 27.09.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 424 järgi 2 aastat

vangistust, millest koheselt kuulus KarS § 74 lg 2 alusel ärakandmisele 6 kuud vangistust; 1 aasta 6 kuud vangistust mõisteti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga. Lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks;

4) 22.11.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 121, § 120 ja § 424 järgi 1 aasta 3 kuud

vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel 10 kuud vangistust, millest koheselt kuulus KarS § 74 lg 2 alusel ärakandmisele 6 kuud 29 päeva vangistust; 3 kuud vangistust mõisteti

KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga. Lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks;

5) 08.01.2010.a Harju Maakohtu poolt KrK § 115 lg 1 järgi 2 aastat vangistust, KrMS §

238 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuud vangistust, millest ärakandmata karistus on KarS § 68 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust.

Tartu vangla ei toeta O.F-i ennetähtaegset vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Prokurör kohtuistungil ei osalenud, vaid esitas arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta O.F-i ennetähtaegset vabastamist. Prokurör kirjalikus arvamuses märgib, et O.F on varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid ja kriminaalkorras on teda karistatud

6-l korral. Talle on karistuseks kohaldatud nii reaalset vangistust kui ka katseaega, kuid

vaatamata sellel on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Ta on olnud 3- korral katseajal,

kuid ühel korral rikkus kontrollnõudeid ja teisel korral sooritas uusi kuritegusid. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et tegelikkuses ei sobi antud isik

kriminaalhooldusele, tuginedes O.F-i varasemale elukäigule. O.F-i kohta koostatud materjalidest ei nähtu ka mingisuguseid selliseid asjaolusid, mis võrreldes varasema ajaga oleksid muutunud. Samas on O.F-i isiklikust täitmiskavast tulenevalt planeeritud

talle erinevate programmide läbimine just 2012 aasta jooksu, mille läbimise järgselt oleks alles võimalik hinnata, et kas tema hoiakutes ja käitumises on toimunud muutusi.

3 (4)

O.F ise selgitas, et vangistuse ajal on ta läbinud programmi suitsetamisest loobumise kohta, praegu käib piiblitunnis. Talle on planeeritud veel erinevate programmide

läbimist, kuid seda alles käesoleval aastal. Juhul, kui teda vabastatakse on ta valmis neid programme läbima vabaduses. Vangistuses on ta saanud aru, et varem elas valesti ja on ennast muutnud. Ta ei suhtle kriminaalsete isikutega. Ta on pöördunud vangistuse ajal usu poole,

millest on talle suur abi. Kinnipeetav ise hindab muutust tõsiseks ja ka vabaduses soovib

jätkata sellega. Ennetähtaegsel vabanemisel on ta valmis võtma lisakohustused, mis

kriminaalhooldaja on märkinud oma ettekandes. Antud hetkel olen katkestanud suhtlemise kriminaalsete isikutega, isegi nendega, kes on minuga koos vanglas. Vabaduses soovib ta olla

perekonnaga, töötada, jätkata kirikus käimist, mitte panna toime kuritegusid. Kuigi tal on võimalus vabaneda ilma elektroonilise valveta, on ta avaldanud soovi täiendava kohustusena enale selle valve kohaldamist, kuna see aitaks järk-järgult ühiskonda sulanduda.

Kaitsja toetas kinnipeetava taotlust ja leidis, et tema vabastamine on põhjendatud. O.F

on vangistuse ajal võimaluste piires osalenud programmides. Ta on käitunud

korralikult, tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Eelnev näitab, et ta on muutunud ja

valmis seaduskuulekalt jätkama. Ta on muutnud oma prioriteete, soovib elada perekonna juures. Vabaduses on ta valmis jätkama sotsiaalprogrammide läbimist.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem

kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve

kohaldamisega. O.F on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe

kolmandiku (käesolevaks ajaks üle poole) ja andnud nõusoleku elektroonilise valve

kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks

vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. O.F on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Hetkel kannab ta liitkaristust, mis

on mõistetud kolme erineva kohtuotsuse alusel. Osa kuritegusid, mille eest ta karistust kannab, on toime pandud varasema otsusega määratud katseajal. Kuriteod on läinud järjest

raskemaks. Eelnev näitab, et kriminaalhooldus ei ole olnud piisav mõjutamaks O.F-i

seaduskuulekale käitumisele. Kuigi O.F-i käitumisele vangistuses viimase aasta jooksul etteheiteid ei ole – ta on osalenud võimaluste piires programmides ja tegelenud eneseanalüüsiga, ei ole tema poolt käesolevaks ajaks ärakantud karistusaeg kohtu arvates piisav arvestades tema poolt toimepandud kuritegude hulka, raskust ja laadi. Kohus

leiab, et käesoleva ajahetke seisuga O.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus nõustub

prokuröriga, et peale 2012.a vangla poolt planeeritud programmide läbimist oleks alles võimalik hinnata, kas süüdimõistetu hoiakutes ja käitumises on toimunud muutusi ja kas need muutused on püsivad.

Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palus hüvitada O.F-ile käesolevas menetluses osutatud õigusabi eest 76,80 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjale tasu väljamaksmise kohta on kohus väljastanud KrMS § 189 lg 4 alusel pealdisega taotluse.

4 (4) Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb vandeadvokaat Ann Saarele määratud korras osutatud õigusabi eest välja makstud tasud sisse nõuda O.F-ilt.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik