Legislator Case Law & Legislation
2-25-16480/3 AI generated

2-25-16480/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 2-25-16480/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

V.A (hageja) esitas 02.10.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palus välja mõista elatis täisealisele õppivale isikule 400 eurot kuus alates 2024 oktoobrist. Hageja õpib

Legislator headnote

AI generated

2-25-16480/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Hageja õpib

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Määruse tegemise aeg ja koht

02.10.2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-16480

Tsiviilasi

V.A hagiavaldus täisealisele õppivale lapsele elatise

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V.A (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda V.A hagiavaldust täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks menetlusse

võtmast.

2. Jätta menetluskulud V.A kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 ja § 3401 lg 2 kohaselt

esitada kirjaliku määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. V.A (hageja) esitas 02.10.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palus välja mõista

elatis täisealisele õppivale isikule 400 eurot kuus alates 2024 oktoobrist. Hageja õpib

xxxxxxxxx mittestatsionaarse osakonna 10. klassis.

2. Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 11 kohaselt keelduda, sest

hagiavalduses esitatud andmed kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Kohtule esitatud

hagiavalduses ei ole kostja isikut märgitud. Kohus selgitab, et hageja valib kelle vastu ta hagi

esitab, kohus ei pea seda omal algatusel välja selgitama. Kohus selgitab, et ülalpidamist on

võimalik nõuda mõlemalt vanemalt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagiavalduses esitatud

andmed ei võimalda kostjat tuvastada, tuleb hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 11

kohaselt keelduda. Kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata.

3. Lisaks selgitab kohus, et TsMS 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse

muu hulgas juhul, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi

hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb mh hagiavalduses lisaks

menetlusdokumentide muudele andmetele märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese).

Kohus selgitab, et hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi

väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või

rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtulahendi resolutsioonis. Hagiavalduse resolutsioonis

võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud

hagi ese. Kohus selgitab, et esitatud hagis ei ole arusaadav/lubatav nõue tagasiulatuva elatise

osas (ajavahemik, summa). PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 alusel

tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks on see, et kostja on elatise maksmise kohustust

rikkunud ning kohustuse täitmata jätmise tõttu on tekkinud kahju ja saab nõuda tekkinud kahju

hüvitamist. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid selle kohta, mis ulatuses on hagejale

kahju tekkinud elatise maksmise kohustuse rikkumise tõttu ning kas kostjalt on varsemalt elatis

välja mõistetud ja kas hageja on nõudnud kostjalt elatise tasumist täisealiseks saanunda. Viidatud

säte annab ka täisealiseks saanud lapsele õiguse nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne hagi esitamist. Kohtu hinnangul on hagi ese seega ebaselge. Kohus on seisukohal, et hagi

eseme ebaselgus on hagiavalduse selline oluline puudus, millisel juhul on hagi menetlusse

võtmisest võimalik keelduda. Täiendavalt on hagile lisamata tõendid, mis kinnitaksid hageja

igakuiseid väljaminekuid. TsMS § 363 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb avalduses märkida

tõendid, mis kinnitavad avalduse aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu

millise tõendiga tõendada soovitakse.

4. Seega on rikutud ka hagiavalduse vorminõudeid ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis

kinnitaksid hagi aluseks olevaid asjaolusid. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatule võib

kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada. Kohus selgitab siinkohal, et olukorras, kus nõude kujunemine pole järgitav,

pole hagiavalduse menetlemine, st asja õigesti lahendamine võimalik (TsMS § 2). Ka TsMS §

371 lg 1 p-st 9 ning TsMS § 371 lg 2 p-st 2 lähtudes keeldub kohus hageja hagiavalduse

menetlusse võtmisest.

5. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,

loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et hagi ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses.

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei takista tal uue hagiavalduse esitamist. Kohus jätab

menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

Kohtunik