1-11-10794/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuaril 2012. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-10794 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi D.H süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1; 206 lg 1; 344 lg 1; 345 lg 1 ja 201 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav D.H

elukoht: XXXX; isikukood: XXX;

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord – Tartu Maakohtu 03.12.2009. a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 10-kuulise vangistusega tingimisi 18- kuulise katseajaga Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 13.12.2010. a Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada D.H KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada D.H KarS § 206 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada D.H KarS § 201 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista D.H-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega.

KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel suurenda osaliselt D.H-le Tartu

Maakohtu 03.12.2009. a kohtuotsusega nr 1-09-8523 mõistetud 10 kuu pikkust

2 vangistust käesolevaga otsusega mõistetava vangistuse arvelt ja mõista D.H-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat vangistust.

Tartu Maakohtu 03.12.2009. otsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistus 10 kuud vangistust arvata liitkaristusest maha, D.H poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.H ei pane (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab 2 talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule:

- elab kohtu poolt määratud alalises elukohas

- ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;

- allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

D.H-le kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista D.H-lt võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel:

- (nelisada seitseteist) eurot senti Raha24 OÜ (a/a 221033598957 Swedbank;

417 41

10220061904012 SEB; 336125390000 Sampo Pank; 17001088603 №rdea Pank) kasuks;

- (üheksasada kaheksakümmend neli) eurot senti AS SMS Laen (a/a

984 24 221036770468 Swedbank) kasuks;

- (ükssada kaks) eurot senti BIGBANK AS (a/a 334405060007 Sampo Pank,

102 75

märkides makse selgituseks „krediidileping nr 0748300/96rk“ ja viitenumbriks 20748300961) kasuks;

- (kakssada nelikümmend üheksa) eurot senti Creditmarket OÜ (a/a

249 26 221039653906 Swedbank) kasuks:

- (kuussada seitsekümmend üks) eurot senti A.J. (a/a XXXXXX Swedbank)

671 46 kasuks;

- (neli tuhat viiskümmend kaheksa) eurot senti Laenukeskus OÜ (a/a

4058 39 10220033866010 SEB) kasuks;

- (kuussada kolmkümmend kaheksa) eurot senti K.H. (a/a XXXXXX SEB)

638 48 kasuks.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista D.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha (nelisada kolmkümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulud (kolmkümmend 435 38 kaheksa) eurot senti. 36

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude summas (nelisada seitsekümmend 473 kolm) eurot senti tasumine ositi 12 (kaksteist) kuule järgmiselt: alates kohtuotsuse 36

3

jõustumisele järgnevast kuust on D.H kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 39 (kolmkümmend üheksa) eurot senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. 44

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber

menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

D.H süüdistatakse selles, et tema lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et

• kasutades A.J. isikuja pangakontoandmeid, paroolikaarti, kasutajatunnust ja salasõna,

esitas 22.11.2006 kell 09.19 Tartus MBC Finance AS-le läbi internetiportaali

www.credit24.ee A.J. nimelt tema teadmata laenutaotluse laenusumma 3000 krooni saamiseks kavatsusega laenu mitte tagastada ning raha omastada. MCB Finance AS

rahuldas A.J. nimelt esitatud laenutaotluse ja kandis 22.11.2006 kell 09.35 laenusumma 3000 krooni A.J. arveldusarvele nr XXXXXX Hansapangas (käesoleval

ajal Swedbank). 22.11.2006 kandis D.H laenusumma sealt enda

arveldusarvele nr XXXXX . Kelmusega põhjustas D.H A.J. varalist kahju 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 73 senti (endises vääringus 3000 krooni);

• isikuna, kes on toime pannud kelmuse kasutas A.J. isikuja pangakontoandmeid,

paroolikaarti, kasutajatunnust ja salasõna ning registreeris 24.11.2006 kell 12.41

Tartus arvuti IP aadressilt 82.131.24.94 läbi internetiportaali A.J. www.smslaen.ee tema teadmata SMS Laen OÜ (käesoleval ajal SMS Laen AS) kasutajaks ja esitas A.J. nimelt taotluse 3000 krooni laenu saamiseks kavatsusega saadud laenu mitte tagastada

ning raha omastada. SMS Laen OÜ rahuldas A.J. nimelt esitatud laenutaotluse ja

kandis 24.11.2006 kell 12.43 laenusumma 3000 krooni A.J. arveldusarvele nr

XXXXXX Hansapangas (käesoleval ajal Swedbank). 24.11.2006 kandis D.H

laenusumma enda arveldusarvele nr XXXXX . Kelmusega põhjustas D.H SMS Laen OÜ-le varalist kahju 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja

4

73 senti (endises vääringus 3000 krooni);

• isikuna, kes on toime pannud kelmuse kasutas A.J. isikuja pangakontoandmeid,

paroolikaarti, kasutajatunnust ja salasõna ning sõlmis A.J. nimel tema teadmata

12.12.2006 telefoni teel Balti Investeeringute Pank AS-ga (käesoleval ajal Bigbank

AS) krediidilepingu krediidisumma 3000 krooni saamiseks, lõpptähtpäevaga

11.01.2007 kavatsusega saadud laenu mitte tagastada ning raha omastada. Balti Investeeringute Pank AS rahuldas A.J. nimel esitatud laenutaotluse ning kandis 2380.-

krooni A.J. arveldusarvele nr XXXXXX Hansapangas (käesoleval ajal Swedbank).

D.H kandis 12.12.2006 laenusummast 2000 krooni enda arveldusarvele nr

XXXXX . Kelmusega põhjustas D.H A.J. varalist kahju 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 73 senti (endises vääringus 3000 krooni);

• isikuna, kes on toime pannud kelmuse kasutas J.S. isikuja pangakontoandmeid, paroolikaarti, kasutajatunnust ja salasõna ning registreeris 12.12.2007 kell 12.05 arvuti

IP aadressilt 62.65.238.113 läbi internetiportaali www.raha24.ee J.S. tema teadmata Raha24 OÜ konto kasutajaks ja esitas J.S. nimelt 12.12.2007 kell 13.31 Tartus Raha24 OÜ-le taotluse 3000 krooni laenu saamiseks kavatsusega laenu mitte tagastada ning

raha omastada. Raha24 OÜ rahuldas J.S. nimelt esitatud laenutaotluse ja kandis 12.12.2007 laenusumma 3000 krooni J.S. arvelduskontole nr XXXXX Hansapangas

(käesoleval ajal Swedbank). 12.12.2007 kandis D.H laenusumma enda

arveldusarvele nr XXXXX . Kelmusega põhjustas D.H Raha24 OÜ-le varalist kahju 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 73 senti (endises vääringus 3000 krooni);

• isikuna, kes on toime pannud kelmuse kasutas J.S. isikuja pangakontoandmeid,

paroolikaarti, kasutajatunnust ja salasõna ning esitas 14.12.2007 Tartus arvuti IP

aadressilt 82.131.27.185 läbi internetiportaali www.smslaen.ee SMS Laen OÜ-le (käesoleval ajal SMS Laen AS) J.S. nimelt ning kasutades J.S. poolt 17.08.2007

registreeritud kasutajakontot tema teadmata laenutaotluse 3000 krooni saamiseks kavatsusega laenu mitte tagastada ning raha omastada. SMS Laen OÜ rahuldas J.S. nimelt esitatud laenutaotluse ja kandis 14.12.2007 kell 14.58 laenusumma 3000 krooni J.S. arvelduskontole nr XXXXX Hansapangas (käesoleval ajal Swedbank), kust D.H

kandis selle edasi enda arveldusarvele nr XXXXX . Kelmusega põhjustas

D.H SMS Laen OÜ-le varalist kahju 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 73 senti (endises vääringus 3000 krooni);

• isikuna, kes on toime pannud kelmuse kasutas J.S. isikuja pangakontoandmeid,

paroolikaarti, kasutajatunnust ja salasõna ning esitas 12.12.2007 Tartus J.S. nimel avatud kasutajakonto kaudu SMS Kiirlaen OÜ-le laenutaotluse 3000 krooni saamiseks kavatsusega laenu mitte tagastada ning raha omastada. SMS kiirlaen OÜ rahuldas J.S.

nimelt esitatud laenutaotluse ja kandis 19.12.2007 laenusumma 3000 krooni J.S.

arvelduskontole nr XXXXX Hansapangas (käesoleval ajal Swedbank). 19.12.2007 kandis D.H laenusumma edasi enda arveldusarvele nr XXXXX . Kelmusega

põhjustas D.H SMS Kiirlaen OÜ-le varalist kahju 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 73 senti (endises vääringus 3000 krooni);

• isikuna, kes on toime pannud kelmuse kasutas J.S. isikuja pangakontoandmeid,

paroolikaarti, kasutajatunnust ja salasõna ning esitas 21.12.2007 kell 10.53 Tartus arvuti IP aadressilt 82.131.24.197 J.S. nimelt Balti Investeeringute Grupi Pank AS-le (käesoleval ajal Bigbank AS) laenutaotluse 3000 krooni saamiseks kavatsusega laenu mitte tagastada ning raha omastada. Balti Investeeringute Grupi Pank AS rahuldas J.S. nimelt esitatud laenutaotluse ja kandis laenusumma 3000 krooni J.S. arvelduskontole nr XXXXX Hansapangas (käesoleval ajal Swedbank), kust D.H kandis selle

21.12.2007 edasi enda arveldusarvele nr XXXXX . Kelmusega põhjustas D.H

Balti Investeeringute Grupi Pank AS-le varalist kahju 191 (ükssada

5 üheksakümmend üks) eurot ja 73 senti (endises vääringus 3000 krooni);

• isikuna, kes on toime pannud kelmuse kasutas J.S. isikuja pangakontoandmeid,

paroolikaarti, kasutajatunnust ja salasõna, registreeris 16.01.2008 kell 12.11 Tartus arvuti IP aadressilt 62.65.238.35 läbi internetiportaali J.S. tema www.creditmarket.ee teadmata Creditmarket OÜ konto kasutajaks ja esitas 21.01.2008 kell 11.23 J.S. nimelt

Creditmarket OÜ-le laenutaotluse 3000 krooni saamiseks kavatsusega laenu mitte tagastada ning saadud raha omastada. Creditmarket OÜ rahuldas J.S. nimelt esitatud

laenutaotluse ja kandis laenusumma J.S. arveldusarvele nr XXXXX Hansapangas

(käesoleval ajal Swedbank), kust D.H kandis selle 21.01.2008 edasi enda arveldusarvele nr XXXXX . Kelmusega põhjustas D.H Creditmarket OÜ-le varalist kahju 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 73 senti (endises vääringus 3000 krooni); Sellega pani D.H isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, so KarS § 209 lg 2 p

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse D.H selles, et tema kasutas ebaseaduslikult J.S. isikuja pangakontoandmeid, paroolikaarti, kasutajatunnust ja salasõna ning registreeris 12.12.2007

kell 12.17 arvuti IP aadressilt 62.65.238.113 Tartus läbi internetiportaali

www.smskiirlaen.ee J.S. tema teadmata SMS Kiirlaen OÜ konto kasutajaks ja esitas J.S.

nimelt SMS Kiirlaen OÜ-le taotluse 2000 krooni laenu saamiseks. SMS Kiirlaen OÜ

rahuldas J.S. nimelt esitatud laenutaotluse ning kandis taotletud laenusumma 2000 krooni

J.S. pangakontole XXXXX Hansapangas (käesoleval ajal Swedbank). 12.12.2007 kandis D.H 2000 krooni enda arveldusarvele nr XXXXX , kuid tasus J.S. nimel võetud laenu tähtaegselt. Sellega pani D.H toime arvutisüsteemi andmete ebaseadusliku sisestamise, so KarS § 206 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse D.H selles, et tema allkirjastas 01.09.2007 Tartus

XXXXX A.J. nimel müügilepingu sõiduki Opel Astra registreerimisnumbriga XXX XXX

omandamiseks, kasutades A.J. isikuandmeid, eesmärgiga saada nimetatud sõiduki omandiõigus ja vabaneda sõiduki eest tasumisest.

Sellega pani D.H toime dokumendi võltsimise, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, so KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse D.H selles, et tema esitas 06.09.2007 Tartus Vasara 48 asuvas Eesti Riikliku Autoregistri Tartu büroos taotluse registriandmete muutmiseks seoses

omaniku vahetumisega, s.o enda kandmiseks registrisse sõiduki Opel Astra

registreerimisnumbriga XXX XXX omanikuna kasutades eelnevalt 01.09.2007 A.J. nimel

allkirjastatud sõiduki Opel Astra registreerimisnumbriga XXX XXX müügilepingut, s.o võltsitud dokumenti, eesmärgiga saada nimetatud sõiduki omandiõigus.

Sellega pani D.H toime võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, so KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse D.H selles, et tema

• sõlmis 24.11.2007 Tartus OÜ-ga Laenukeskus laenulepingu nr 36-11, mille alusel sai laenu summas 31750 krooni. Laenu tagatiseks sõlmisid D.H ja Laenukeskus OÜ

ostu-müügilepingu nr 16, millega D.H müüs sõiduauto Opel Astra

registreerimisnumbriga XXX XXX Laenukeskus OÜ-le ning sõlmis kasutusvalduse kokkuleppe, mille alusel sai õiguse kasutada nimetatud sõiduautot. 04.01.2008 sõlmis D.H Laenukassa OÜ-ga autolaenu lepingu nr A108 lisa nr 2 tagatisomandamise

6

lepingu, millega kohustus Laenukassa OÜ-le üle andma sõiduki Opel Astra registreerimisnumbriga XXX XXX omandiõiguse. D.H pööras sõiduki Opel

Astra registreerimisnumbriga XXX XXX ebaseaduslikult enda kasuks, jättes Laenukeskus OÜ-le maksmata laenu summas 31 750 krooni;

• isikuna, kes on varem toime pannud omastamisem, omastas ajavahemikul 27.03.2009

kuni 29.03.2009 Tartumaal Konguta vallas XXXX K.H. poolt tema valdusesse

usaldatud K.H. kuuluva sülearvuti HP Paviljon dv6615 väärtusega 9990 krooni

sellega, et pantis nimetatud sülearvuti ning jättis selle õigeaegselt välja ostmata.

Sülearvuti pantimisest saadud raha omastas. Omastamisega põhjustas D.H K.H. varalist kahju 638 (kuussada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 48 senti (endises vääringus 9990 krooni).

Sellega pani D.H toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult anda kasuks pööramise isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, so KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

• Kannatanu Raha24 OÜ on esitanud D.H vastu tsiviilhagi summas 417 eurot ja

41 senti (endises vääringus 6531 krooni);

• Kannatanu SMS Laen AS on esitanud D.H vastu tsiviilhagi summas 492 eurot

ja 12 senti (endises vääringus 7700 krooni) seoses A.J. nimel võetud laenuga ning summas 492 (nelisada üheksakümmend kaks) eurot ja 12 senti (endises vääringus 7700 krooni) seoses Julia Smulgina nimel võetud laenuga;

• Kannatanu BIGBANK AS on esitanud D.H vastu tsiviilhagi summas 102 eurot ja 75 senti (endises vääringus 1607,66 krooni);

• Kannatanu OÜ Creditmarket on esitanud D.H vastu tsiviilhagi summas 249 eurot ja 26 senti (endises vääringus 3900 krooni);

• Kannatanu A.J. on esitanud D.H vastu tsiviilhagi summas 671 eurot ja 46 senti (endises vääringus 10506 krooni);

• Kannatanu Laenukeskus OÜ on esitanud D.H vastu tsiviilhagi summas 4058 eurot ja 39 senti (endises vääringus 63 500 krooni);

• Kannatanu K.H. on esitanud D.H vastu tsiviilhagi summas 638 eurot ja 48 senti (endises vääringus 9990 krooni).

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 206 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust. KarS §-de 201 lg 2 p 1; 344 lg 1 ja 345 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale KarS § 63 lg 1 alusel kohtus karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista D.H karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus liites mõistetavale vangistusele osaliselt Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja poolt 03.12.2009 mõistetud 10 kuud vangistust

ning mõista D.H-le karistuseks 2 aastat vangistust. Tartu Maakohtu Tartu

7

kohtumaja poolt 03.12.2009 mõistetud ja täielikult ärakantud karistus 10 kuud vangistust arvata liitkaristusest maha ning kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks jääb 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et 1 aasta ja 2 kuulist vangistust ei pöörata täitmisele, kui D.H ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et D.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse D.H süüdi tunnistada KarS §-de 209 lg 2 p 1; 206 lg 1; 344 lg 1; 345 lg 1 ja 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele

Kannatanud Raha24 OÜ, SMS Laen AS, BIGBANK AS, OÜ Creditmarket, A. J, Laenukeskus OÜ, K.H. on esitanud D.H vastu tsiviilhagi. Süüdistatav on hagid õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagid kuuluvad rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud

isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. D.H poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning

ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38,36 eurot ja

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2012. a 290 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda,

kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

D.H on valmis menetluskulusid vabatahtlikult tasuma, paludes sissetulekute suurust arvestades võimalust maksta neid ositi. Kuna D.H puudub kindel töökoht

ning tal tuleb tasuda suured tsiviilhagid, käib kõigi menetluskulude ühe korraga tasumine talle üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi

8 kaheteistkümnele kuule.

Ingeri Tamm Kohtunik