3-22-2682/48 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2682

Haldusasi

Aktsiaseltsi

Generaator

kaebus

tühistada

Keskkonnaameti 20.09.2022 ettekirjutus nr 2313 ja

22.11.2022 vaideotsus nr 1 7/22/196-4 või

alternatiivselt tuvastada ettekirjutuse tühisus ja

tühistada Keskkonnaameti 06.02.2023 otsus nr DM-

122272-6, millega jäeti aktsiaseltsi Generaator

30.11.2022 vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus läbi

vaatamata ja kohustada Keskkonnaametit aktsiaseltsi

Generaator 30.11.2022 taotlust uuesti läbi vaatama.

Menetlusosalised

Kaebaja – Aktsiaselts Generaator, lepinguline esindaja

v.adv. Heili Püümann

Vastustaja – Keskkonnaamet

Kaasatud haldusorgan ‒ Kliimaministeerium

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine.

RESOLUTSIOON

1. Uuendada haldusasja nr 3-22-2682 menetlus.

2. Kinnitada Aktsiaseltsi Generaator (edaspidi nimetatud ka kui kaebaja või eraldi pool

ja koos pooled või menetlusosalised) ja Keskkonnaameti (edaspidi nimetatud ka kui

vastustaja või eraldi pool ja koos pooled või menetlusosalised) vahel 30.09.2025

sõlmitud kompromiss järgnevas sõnastuses:

2.1.

Generaator võõrandas 18.09.2025 Eesti Vabariigile (keda esindas

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK)) Hüdrojaama paisu

hoonestusõiguse (registriosa nr 13979802), mille oluliseks osaks on haldusasja

tuumaks ja põhjuseks olnud rajatis Kotka pais (EHR kood 220649861)) (edaspidi

Kotka pais). Sellega seonduvalt loobub Generaator enda kõigist olemasolevatest ja

tulevastest nõutest Keskkonnaameti vastu, mis on Generaatorile tekkinud või, mis

võivad Generaatorile tekkida seonduvalt (i) Kotka paisuga ja (ii) asjaoluga, et

Keskkonnaamet või mõni muu riigiasutus (RMK) lammutab tulevikus Kotka

paisu. Viidatud loobumise tulemusena puuduvad Generaatoril kompromissi

kinnitamise järgselt Keskkonnameti vastu kõikvõimalikud Kotka paisu

lammutamisega seonduvad nõuded (m.h. tulevikus tekkida võivad). Sealhulgas

puudub Generaatoril õigus lammutustegevuse tõttu esitada Keskkonnaameti vastu

nõudeid osas, milles lammutustegevus on toonud kaasa mittemateriaalseid

negatiivseid mõjutusi (väärtuse vähenemine, kasutusvõimaluste vähenemine,

funktsionaalsuse puudumine jm) Generaatorile kuuluvale teisele

hoonestusõigusele (Hüdrojaama, registriosa nr 13976902) (edaspidi Hüdrojaama

hoonestusõigus). Käesolev nõuetest loobumine ei mõjuta Generaatori õigust kaitsta

vajadusel enda õiguseid kõikides muudes Hüdrojaama hoonestusõiguse kasutusele

võtmise ja kasutamisega seotud küsimustes (m.h. selle füüsilise kahjustamise

korral).

2.2.

Keskkonnaamet kohustub tunnistama kehtetuks 20.09.2022 ettekirjutuse nr

2313 ja ka 22.11.2022 vaideotsuse nr 1-7/22/196, millega eelnimetatud ettekirjutust

muudeti. Keskkonnaamet kinnitab, et Keskkonnametil puuduvad kompromissi

sõlmimise järgselt Generaatori suhtes mistahes nõuded seoses Kotka paisu

likvideerimisega (kinnitus ja nõutest loobumine). Keskkonnaameti 06.02.2023

otsus nr DM-122272-6 jääb kehtima ja Generaator kinnitab, et tal puuduvad

kompromissi sõlmimise järgselt Keskkonnaameti suhtes mistahes nõuded seoses

30.11.2022 vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmisega

(kinnitus ja nõutest loobumine).

2.3.

Keskkonnaamet mõistab, et Generaator proovib võtta tulevikus talle

kuuluva Hüdrojaama hoonestusõiguse enda majandus- ja kutsetegevuses mõnel

muul otstarbel kasutusele. Keskkonnaamet ei tee Generaatorile takistusi

Hüdrojaama hoonestusõiguse muul otstarbel kasutusele võtmiseks ainuüksi

põhjusel, et Hüdrojaama paisu hoonestusõigus on võõrandatud ja/või Kotka pais

lammutatud.

2.4.

Pooled sõlmivad kompromissi eeldusel, et kõik kompromissi tingimused on

kohtuliku kompromissina kinnitatavad kohtumääruses ning kohtuvaidlus

lõpetatakse pooltevahelise kompromissiga käesolevas kompromissis sätestatud

tingimustel.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-22-2682 menetlus.

4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

5. Tagastada Aktsiaseltsile Generaator tasutud riigilõiv 20 eurot.

6. Jätta Aktsiaseltsi Generaator taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi

vaatamata.

7. Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaseltsile Generaator kuulusid hoonestusõigused riigile kuuluvatel kinnistutel

Hüdrojaama (katastritunnus 42301:004:0562) ja Hüdrojaama pais (katastritunnus

42301:004:0561) Kotka külas Kuusalu vallas. Kinnistutel on asunud alates aastast 1955 Kotka

hüdroelektrijaama rajatised, mis olid aastani 2001 kasutusel elektrienergia tootmiseks. AS

Generaator oli hoonestusõiguste alusel rajatiste omanik ja valdaja, omades riigi ees lepingulist

kohustust ehitised säilitada.

2. Keskkonnaamet tegi 20.09.2022 AS-le Generaator ettekirjutuse, millega kohustas AS

Generaator paisu likvideerima, eemaldades kogu paisu konstruktsiooni koos kaldasammastega

ja ühtlustades jõe põhjalangi nii mõlemal pool paisukeha kui konstruktsioonide asukohas

hiljemalt 02.10.2023. Sealjuures sätestas Keskkonnaamet ettekirjutuses detailsed tingimused ja

2(6)

metoodika tööde läbiviimiseks ning esitas nii tulemuse saavutamise kui metoodika järgimisega

seoses sunniraha hoiatuse.

3. AS Generaator esitas 18.10.2022 Keskkonnametile ettekirjutuse peale tervikuna vaide,

nõudes ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist. AS Generaator palus arvestada enda

haldusmenetluses esitatud seisukohtadega ning selgitas vaides, et ettekirjutus on vastuolus

Keskkonnameti pädevusega ja ebaproportsionaalne.

4. 22.11.2022 vaideotsusega nr 1-7/22/196-4 rahuldas Keskkonnaamet ASi Generaator vaide

osaliselt, piirates lammutamise ettekirjutuse ulatust paisukeha betoonläve (põhjaplaadi) ja

varjapostide eemaldamisega, kuid loobudes ülejäänud paisukeha lammutamise nõudest.

5. AS Generaator esitas 22.12.2022 Tallinna Halduskohtusse kaebuse nõuetes 1) tühistada

Keskkonnaameti 20.09.2022 ettekirjutus nr 2313 ASile Generaator 22.11.2022 vaideotsuses nr

1 7/22/196-4 sätestatud muudetud resolutsiooni ulatuses või alternatiivselt tuvastada selle

tühisus; 2) tühistada Keskkonnaameti 22.11.2022 vaideotsus nr 1 7/22/196-4 osas, milles

sellega jäeti ASi Generaator 18.10.2022 vaie rahuldamata. AS Generaator on seisukohal, et

Keskkonnaameti ettekirjutus nr 2313 on õigusvastane ka 22.11.2022 vaideotsusega muudetud

resolutsioonis, Kotka paisu rajatiste lammutamise nõudmiseks puudub nii faktiline kui õiguslik

alus ja ettekirjutus tuleb tühistada.

6. Tallinna Halduskohus võttis 13.01.2023 määrusega kaebuse menetlusse ja määras

haldusasjale numbriks 3-22-2682.

7. Keskkonnaamet esitas 13.02.2022 taotluse kaasata HKMS § 24 lg 1 alusel arvamuse

andmiseks menetlusse Keskkonnaministeerium. Kohus kaasas Keskkonnaministeeriumi

menetlusse 14.02.2023.

8. Pidades paisu lammutamise ettekirjutust ilmselgelt alusetuks ja lähtudes omaniku

kohustusest ehitist korras hoida, esitas AS Generaator paisu põhjaplaadi taha tekkinud uhteaugu

täitmise eesmärgil 30.11.2022 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse vee erikasutuseks

tahkete ainete uputamise näol.

9. 20.12.2022 kirjaga nr DM-122272-2 saatis Keskkonnaamet ASile Generaator seisukohtade

esitamiseks keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmise eelnõu, mille kohaselt on taotlus

Keskkonnaameti arvates ilmselgelt perspektiivitu. AS Generaator esitas eelnõule oma

vastuväited 17.01.2023 saadetud kirjaga.

10. 06.02.2023 edastas Keskkonnaamet ASile Generaator otsuse nr DM-122272-6, millega

jättis AS Generaator veeloa taotluse läbi vaatamata, kuna peab seda perspektiivituks.

11. AS Generaator on seisukohal, et Keskkonnaameti otsus nr DM-122272-6 on alusetu,

vastuoluline ja õigusvastane, rikub ASi Generaator subjektiivseid õigusi ja takistab tal ehitise

omanikuna selle korrashoiu kohustuse täitmist. Uhteaugu täitmine on vajalik nii paisu

lammutamise kui lammutamata jätmise korral ja sellest keeldumiseks puudub õiguslik alus,

mistõttu tuleb otsus tühistada. Seetõttu esitas AS Generaator 08.03.2023 Tallinna

Halduskohtusse kaebuse nõuetes tühistada Keskkonnaameti 06.02.2023 otsus nr DM-122272-6,

millega jäeti ASi Generaator 30.11.2022 vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus läbi vaatamata ja

kohustada Keskkonnaametit ASi Generaator 30.11.2022 taotlust uuesti läbi vaatama.

12. Tallinna Halduskohus võttis 06.04.2023 kaebuse nõuetes tühistada Keskkonnaameti

06.02.2023 otsus nr DM-122272-6, millega jäeti aktsiaseltsi Generaator 30.11.2022 vee

erikasutuse keskkonnaloa taotlus läbi vaatamata ja kohustada Keskkonnaametit aktsiaseltsi

Generaator 30.11.2022 taotlust uuesti läbi vaatama, menetlusse ja liitis haldusasjad nr 3-22-

2682 ja 3-23-545 ühte menetlusse. Menetluse numbriks jäi 3-22-2682. Asjas toimus istung

12.09.2023.

3(6)

13. Pärast kohtuistungit pidasid pooled läbirääkimisi vaidluse kompromissiga lahendamiseks,

mille tähtaega on kohus poolte taotlusel 26.09 ja 23.10.2023 pikendanud, viimati kuni

31.10.2023. Läbirääkimiste käigus selgus, et kokkuleppe detailide täpsustamine, eelkõige tööde

riigi poolt rahastamise õigusliku struktuuri väljatöötamine ja kooskõlastamine nõuab oodatust

enam aega ning kokkuleppe vormistamise täpset aega ei ole pooltel võimalik täna määratleda.

Kohus peatas 08.11.2023 antud määrusega haldusasja nr 3-22-2682 menetluse

kompromissläbirääkimisteks üheks aastaks ja pikendas seda 16.12.2024 antud määrusega

kolme kuu võrra. Kaebaja esitas 25.08.2023 ka esialgse õiguskaitse taotluse, kuid kuna

vastustaja kinnitas, et ei hakka kohtumenetluse peatamise vältel tegema mis tahes toiminguid

seoses vaidlusaluse ettekirjutusega, sh määrama kaebajale sunniraha ettekirjutuse täitmiseks

kohus koheselt esialgse õiguskaitse taotlust ei lahendanud. Kohus otsustas, et lahendab taotluse

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks menetluse uuendamisel.

14. Kaebaja edastas poolte poolt 30.09.2025 allkirjastatud kompromissi ja taotluse menetluse

lõpetamiseks alljärgnevas sõnastuses:

„1.1 Generaator võõrandas 18.09.2025 Eesti Vabariigile (keda esindas Riigimetsa Majandamise

Keskus (edaspidi RMK)) Hüdrojaama paisu hoonestusõiguse (registriosa nr 13979802), mille

oluliseks osaks on haldusasja tuumaks ja põhjuseks olnud rajatis Kotka pais (EHR kood

220649861)) (edaspidi Kotka pais). Sellega seonduvalt loobub Generaator enda kõigist

olemasolevatest ja tulevastest nõutest Keskkonnaameti vastu, mis on Generaatorile tekkinud

või, mis võivad Generaatorile tekkida seonduvalt (i) Kotka paisuga ja (ii) asjaoluga, et

Keskkonnaamet või mõni muu riigiasutus (RMK) lammutab tulevikus Kotka paisu. Viidatud

loobumise tulemusena puuduvad Generaatoril kompromissi kinnitamise järgselt

Keskkonnameti vastu kõikvõimalikud Kotka paisu lammutamisega seonduvad nõuded (m.h.

tulevikus tekkida võivad). Sealhulgas puudub Generaatoril õigus lammutustegevuse tõttu

esitada Keskkonnaameti vastu nõudeid osas, milles lammutustegevus on toonud kaasa

mittemateriaalseid negatiivseid mõjutusi (väärtuse vähenemine, kasutusvõimaluste

vähenemine, funktsionaalsuse puudumine jm) Generaatorile kuuluvale teisele

hoonestusõigusele (Hüdrojaama, registriosa nr 13976902) (edaspidi Hüdrojaama

hoonestusõigus). Käesolev nõuetest loobumine ei mõjuta Generaatori õigust kaitsta vajadusel

enda õiguseid kõikides muudes Hüdrojaama hoonestusõiguse kasutusele võtmise ja

kasutamisega seotud küsimustes (m.h. selle füüsilise kahjustamise korral).

1.2 Keskkonnaamet kohustub tunnistama kehtetuks 20.09.2022 ettekirjutuse nr 2313 ja ka

22.11.2022 vaideotsuse nr 1-7/22/196, millega eelnimetatud ettekirjutust muudeti.

Keskkonnaamet kinnitab, et Keskkonnametil puuduvad kompromissi sõlmimise järgselt

Generaatori suhtes mistahes nõuded seoses Kotka paisu likvideerimisega (kinnitus ja nõutest

loobumine). Keskkonnaameti 06.02.2023 otsus nr DM-122272-6 jääb kehtima ja Generaator

kinnitab, et tal puuduvad kompromissi sõlmimise järgselt Keskkonnaameti suhtes mistahes

nõuded seoses 30.11.2022 vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata jätmisega

(kinnitus ja nõutest loobumine).

1.3 Keskkonnaamet mõistab, et Generaator proovib võtta tulevikus talle kuuluva Hüdrojaama

hoonestusõiguse enda majandus- ja kutsetegevuses mõnel muul otstarbel kasutusele.

Keskkonnaamet ei tee Generaatorile takistusi Hüdrojaama hoonestusõiguse muul otstarbel

kasutusele võtmiseks ainuüksi põhjusel, et Hüdrojaama paisu hoonestusõigus on võõrandatud

ja/või Kotka pais lammutatud.

1.4 Pooled on kokku leppinud, et haldusajas nr 3-22-2682 kantud menetluskulud jäävad Poolte

endi kanda.

4(6)

1.5 Pooled sõlmivad kompromissi eeldusel, et kõik kompromissi tingimused on kohtuliku

kompromissina kinnitatavad kohtumääruses ning kohtuvaidlus lõpetatakse Pooltevahelise

kompromissiga käesolevas kompromissis sätestatud tingimustel.

1.6 Kompromiss jõustub kinnitava kohtumääruse jõustumisel.“

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Menetlusosaliste vahel kompromissi sõlmimisega on menetluse peatamise aluseks olnud

asjaolu ära langenud, mistõttu uuendab kohus haldusasja menetluse (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 99 lg 1). Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (HKMS §

99 lg 4).

16. HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi

jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku

õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see

on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

17. Sõlmitud kompromissiga on pooled nõustunud, kompromiss pole seadusega vastuolus ega

riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi, kompromiss pole mittetäidetav. Pooled on kokku

leppinud menetluskulude jaotuses. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab kaebuse menetluse.

18. Kuna kohus otsustas menetluse lõpetada, tuleb jätta läbi vaatamata ka kaebaja taotlus

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. HKMS § 249 lg 3 teise lause kohaselt jätab kohus esialgse

õiguskaitse vajaduse äralangemise korral taotluse läbi vaatamata. Kuna esialgse õiguskaitse

funktsiooniks on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus, kindlustades vaieldavad

õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks, langeb põhivaidluse lõpetamisel ära ka vajadus esialgset

õiguskaitse kohaldada. Kuna kohus on otsustanud menetluse lõpetada, sest pooled sõlmisid

kompromissi, tuleb jätta läbi vaatamata ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

19. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine

lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning

selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

20. HKMS § 104 lg 6 p 1 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tagastatakse

pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kaebaja tasus kaebuse

esitamisel riigilõivu 40 eurot, seega puudub alus kaebuselt riigilõivu tasumiseks. Kaebaja tasus

esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 20 eurot. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5 kohaselt

tasutud riigilõiv tagastatakse kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Kohus ei

vaadanud esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaid jättis selle läbi vaatamata, mistõttu

tuleb kaebajale tagastada riigilõiv 20 eurot.

21. Kohtuliku kompromissiga võetud kohustuste täitmata jätmise korral võib kohus

menetlusosalist HKMS § 248 alusel trahvida.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

5(6)

Kohtunik

6(6)