2-24-128111/7 · 2-24-128111/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Välja mõista A. L.lt PLACET GROUP OÜ kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt Välja mõista A. L.lt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulud riigilõiv summas

Legislator headnote

AI generated

2-24-128111/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista A. L.lt PLACET GROUP OÜ kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt Välja mõista A. L.lt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulud riigilõiv summas

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-128111

Kohtuasi PLACET GROUP OÜ hagi A. L. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

6272,79 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja

PLACET

GROUP OÜ

(registrikood

11198910), lepinguline esindaja Darina Koivunen

Kostja A. L. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagi A. L. vastu.

2. Välja mõista A. L.lt PLACET GROUP OÜ kasuks krediidikonto lepingust XXX

tulenev põhivõlg 3822 eurot, intressid 827,46 eurot, viivis 1177,18 eurot ja

sissenõudmiskulud 20 eurot.

3. Välja mõista A. L.lt PLACET GROUP OÜ kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt

(3822 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 14.05.2025

kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlg.

4. Jätta menetluskulud A. L. kanda.

5. Välja mõista A. L.lt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulud riigilõiv summas

630 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Kostja sõlmis 31.07.2023 hagejaga krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel

võimaldati kostjale laenulimiiti 3900 eurot.

2. Krediidikonto lepingu nr XXX sõlmimise ajal oli krediidi kulukuse aastamääraks

47,77%, intressimäär aastas 40%, intressimäär päevas 0,11% ja kõigi tarbija poolt

krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa

eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses lepingus

kokkulepitud tingimustel 7217,88 eurot.

3. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal 31.07.2023

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 16,72% ja selle kolmekordne 50,16%. Kuivõrd krediidikonto lepingu nr

XXX sõlmimisel krediidi kulukuse määr oli 47,77% ehk vähem kui lubatud piirmäär

50,16% siis oli lepingus ettenähtud krediidi kulukuse määr kehtiv.

4. Kostja on enne krediidikonto lepingu taotluse XXX rahuldamist esitanud hagejale enda

XXX panga konto väljavõtte perioodiga 27.01.2023 – 26.07.2023. Krediidikonto lepingu

XXX sõlmimisel 31.07.2023 veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet

tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 26.07.2023

Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasides, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist.

Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ja

kehtivad maksehäired. 29.07.2023 teostati päring ka Maksuametile, mille tulemuseks

tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring

Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal puuduvad

ülalpeetavad. Lisaks teostati 29.07.2023 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille

tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Kostja

krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga.

5. Krediidikonto lepingu XXX alusel teostas PLACET GROUP OÜ kostjale väljamakseid

summas kokku 4134 eurot. Kokku teostas kostja krediidikonto lepingu XXX alusel

tagasimakseid summas 715,03 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 312 euro

ulatuses põhiosa, 390,17 euro ulatuses intressid, 2,86 euro ulatuses viivised ning 10 euro

ulatuses sissenõudmiskulud (meeldetuletused). Kostja poolt on jäänud tagastamata

krediidiandjale põhiosa 4134 – 312 = 3822 eurot.

6. Krediidilepingu XXX alusel oli kostja viivituses jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli, mai,

juuni ja juuli osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei

tagastanud kogu saadud laenu ning krediidiandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi,

millest on nähtav, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning

võimalusest võlgnevus likvideerida. Kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus

28.06.2024, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 12.07.2024

võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu

06.08.2024 üles.

7. Hageja palub välja mõista tagastamata laenusumma 3822 eurot, tasumata intressid

827,46 eurot, viivis 1177,18 eurot ja tasumata sissenõudmiskulu lepingu kehtivuse ajal

20 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viiviseid alates 14.05.2025 põhinõude 3822 eurot

tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Hageja palub kostjalt välja mõista ka tasutud riigilõiv summas 630 eurot ja

õigusabikulud 150 eurot.

Kostja vastuväited

8. Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud

07.06.2025, seega hagivastuse esitamise 14-päevane tähtaeg saabus hiljemalt 23.06.2025.

Kostja tähtaegselt (s.o 23.06.2025) nõuetekohast hagivastust esitanud ei ole. Kostjale on

11.07.2025 kohtumäärus lahendi aja ja seisukohtade kohta väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu kätte toimetatud 27.07.2025, kuid kuni otsuse tegemiseni, ei ole

kostja vastanud.

Kohtu põhjendused

9. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

10. Hageja esitas 15.05.2025 kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista kostja ja hageja

vahel 31.07.2023 sõlmitud krediidikonto lepingust XXX tulenev põhivõlg (tagastamata

laenusumma) 3822 eurot, tasumata intressid 827,46 eurot, viivis 1177,18 eurot, tasumata

sissenõudmiskulu lepingu kehtivuse ajal 20 eurot. Lisaks taotles hageja kostjalt

põhivõlalt edasiulatuvalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

14.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka

menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 630 eurot ja õigusabikulu

150 eurot.

11. Pooltevahelise lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Sellest tulenevalt peab kohus esmalt kontrollima lepingu kehtivust ja intressikokkuleppe

kehtivust (sh krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist).

12. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui

lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise

tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1).

Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav

(VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel

oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja

vastutab lepingu rikkumise eest.

13. VÕS § 404 lg 2 p 21 sätestab, et tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja

kokkuvõtlikult muuhulgas märgitud VÕS § 4031 lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud

krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi

kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu

sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra

arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. VÕS § 408 lg 1 järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud mõni VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud

vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest.

VÕS § 408 lg 2 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediidi kasutama.

Samas tuleneb VÕS § 408 lõikest 4, et kui VÕS § 408 lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad

andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või

kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate

maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui puuduvad andmed tarbija

poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid.

Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades

uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema.

14. Kostja on saanud krediidi kätte ja asunud seda kasutama, seega tuleb krediidileping

kooskõlas VÕS § 408 lg 2 lugeda kehtivaks. Lepingus on esitatud ka andmed

intressimäära, krediidi kulukuse määra ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate

maksete kogusumma kohta.

15. Vastavalt VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatule ei ole lubatud krediidi kulukuse

määr mis ületab Eesti Panga poolt avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmist krediidi kulukuse määra enam kui kolmekordselt.

Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal 31.07.2023

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 16,72% ja selle kolmekordne 50,16%. Kuivõrd krediidikonto lepingu nr

XXX sõlmimisel krediidi kulukuse määr oli 47,77% ehk vähem kui lubatud piirmäär

50,16% siis oli lepingus ettenähtud krediidi kulukuse määr kehtiv.

16. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit

tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise

ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu

tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse

suurusele. VÕS § 4034 lg 3 näeb ette, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab

asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe,

mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lõikest 7 tuleneb, et

kui krediidiandja rikub käesoleva VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

17. Kostja on enne krediidikonto lepingu taotluse XXX rahuldamist esitanud hagejale enda