2-22-15293/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

02.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-15293

Kohtuasi

R.W hagi Osaühingu Pihlaka Transport vastu

hüvitise, puhkusetasu ja viiviste väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

R.W apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja R.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja Lily

R.W

Kostja Osaühing Pihlaka Transport (registrikood

11142714), lepinguline esindaja Thea Rohtla

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.10.2024 otsus.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-15293 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

tingimused on järgmised:

2.1. Osaühing Pihlaka Transport tasub R.W-le kompromissisummana 3000 eurot

30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest.

2.2. Tasumisega viivitamisel kohustub Osaühing Pihlaka Transport maksma R.W-

le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

tähtaegselt tasumata summalt kuni kohase täitmiseni.

2.3. Pooled kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissilepingu sõlmimist ja

kinnitamist kohtu poolt ei ole pooltel teineteise vastu poolte vahel sõlmitud

töölepingust töölepingu ülesütlemisest tulenevaid nõudeid.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.W (hageja) esitas 02.08.2022 töövaidluskomisjonile (TVK) töövaidlusavalduse

Osaühingu Pihlaka Transport (kostja) vastu. TVK 13.09.2022 otsusega 4-1/1067/22 rahuldati

hageja avaldus kostja vastu osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja vähem

etteteatatud aja eest hüvitis 37 tööpäeva eest summas 4038,55 eurot (bruto). 11.10.2022

otsusega nr 4-1/1251/22 rahuldas TVK hageja nõude osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja puhkusetasu 14 päeva eest summas 437,78 eurot (bruto) ning viivise perioodi

19.04.2022–13.09.2022 eest summas 144,48 eurot ja alates 14.09.2022 põhinõudelt summas

4453,90 eurot kuni põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

2. Kostja esitas 12.10.2022 kohtule avalduse, milles teatas, et soovib vaidlustada

töövaidluskomisjoni otsust töövaidlusasjas nr 4-1/1067/22, osas, millega mõisteti kostja

kasuks välja hüvitis etteteatamata aja eest 4038,55 eurot. Kostja esitas 11.11.2022 kohtule

avalduse ka selle kohta, et soovib vaidlustada töövaidluskomisjoni otsust töövaidlusasjas nr 4-

1/1251/22.

3. Hageja esitas 06.12.2022 hagiavalduse kostja vastu töölepingu lõppemisest vähem

etteteatatud aja eest hüvitise väljamõistmiseks ja 30.03.2022 hagiavalduse puhkusetasu ning

viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduste ja täienduse kohaselt palus hageja mõista kostjalt

hageja kasuks välja hüvitise töölepingu lõppemisest vähem etteteatatud aja eest 4038,55 eurot,

saamata jäänud puhkusetasu summas 437,78 eurot, viivise 19.04.2022–30.03.2023 eest

364,91 eurot ja alates 31.03.2023 põhinõudelt (4453,90 eurot) kuni põhinõude kohase

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 27.08.2012 töölepingu, mille alusel asus

kostja hageja juures tööle autojuhina. Kostja edastas 09.04.2022 kell 17.20 hagejale e-postiga

töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse alates 18.04.2022 töölepingu seaduse (TLS) § 88

lg 1 p 3 alusel. Hageja ei nõustunud 11.04.2022 kirjas ülesütlemisavalduses märgituga ning

palus kostjalt töölepingu väljastamist ja palus maksta välja etteteatamistähtaja mittejärgimise

eest hüvitis 37 päeva eest summas 4038,55 eurot ning välja maksmata puhkusetasu. Hageja

hinnangul puudus kostjal alus töölepingu lõpetamiseks etteteatamistähtaega järgimata. Kostja

ei ole hagejale esitanud ühtegi kirjalikku hoiatust töölepingu rikkumiste kohta. Hageja

tööstaaž kostja juures oli töölepingu lõpetamise ajal 9 aastat 7 kuud ja 21 päeva. Seega pidi

kostja hagejale töölepingu lõpetamisest TLS § 97 lg 2 p 3 alusel ette teatama vähemalt 60

kalendripäeva, kuid teatas ette üksnes 8 päeva. Seega oli avaldajal õigus hüvitisele kokku 52

kalendripäeva eest, millest 37 olid tööpäevad.

3.2. Hagejale võimaldati perioodil 30.03.2022 kuni 12.04.2022 kasutada korralist puhkust.

2021. aastal välja teenitud 28 puhkusepäevast kasutas hageja 2022. a märtsis ära 14 päeva, s.o

pool 2021. a väljateenitud puhkusest. Puhkuse eest maksis kostja hagejale puhkusetasu

vähem, kui avaldajal oli õigus saada.

4. Kostja vaidles hagile vastu.

5. Harju Maakohus jättis 17.10.2024 otsusega rahuldamata R.W (hageja) hagi Osaühingu

Pihlaka Transport (kostja) vastu hüvitise 4038,55 euro, puhkusetasu 437,78 euro ja

viivisenõudes. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

6. Hageja esitas 18.11.2024 apellatsioonkaebuse, paludes Harju Maakohtu 17.10.2024 otsus

tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

8. Pooled esitasid 01.10.2025 kohtule kirjaliku kompromissi, mille paluvad kinnitada ja

tsiviilasja menetluse lõpetada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1

alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.

10. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Ringkonnakohtul

ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Pooled on kohtule

kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse

lõpetamise tagajärgedest.

11. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

pooled kannavad menetluskulud ise.

12. Määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1 ja TsMS § 696 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)