2-25-10914/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. oktoober 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-10914

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi S. Š. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

5509,52 eurot

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja jurist Pille Martin

Kostja: S. Š. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi S. Š. vastu võlgnevuse nõudes.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-25-10914

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 08.07.2025 Harju Maakohtule hagi S. Š. (kostja) vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Vastavalt 08.07.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt E AS (esialgne krediidiandja) ja

kostja S. Š. vahel sõlmitud krediidilepingust nr XXX tulenevat põhivõlgnevust 3931,97 eurot,

intresse 71,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 1071,70 eurot, sissenõudekulusid 35

eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt alates 09.07.2025 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

3. Kostja S. Š. ja E AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 26.11.2020 krediidilepingu nr XXX:

krediidilimiit 2000 eurot, krediidi kulukuse määr 59,28% aastas, intressimäär 40,90% aastas,

viivisemäär 40,90% aastas, 60 tagasimakset, maksetähtpäev iga kuu 15. kuupäev.

4. Kostja S. Š. ja E AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 16.10.2023 krediidilepingu nr XXX

lisa 1: krediidilimiit 4000 eurot, krediidi kulukuse määr 49,22% aastas, intressimäär 40,70%

aastas, viivisemäär 40,70% aastas, 60 tagasimakset, maksetähtpäev iga kuu 15. kuupäev.

5. Kostja S. Š. ja E AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 10.01.2024 krediidilepingu nr XXX

lisa 2: krediidilimiit 4000 eurot, krediidi kulukuse määr 51,11% aastas, intressimäär 42%

aastas, viivisemäär 42% aastas, 60 tagasimakset, maksetähtpäev iga kuu 15. kuupäev.

6. Kostja sai perioodil 26.11.2020 kuni 09.06.2024 krediiti kokku 5340,86 eurot.

7. Lepingu põhitingimustest tulenevalt kohustus kostja tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks

(arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse

tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, Intressimaksest, kuutasust ja

väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu

seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse

järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja

kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0,12% päevaintressist (nt saadud krediit 4000 x

0,12% = 4,8 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast

(st 4000 / 60 = 66,66 eurot).

8. Kostja tegi perioodil 11.12.2020 kuni 15.07.2024 tagasimakseid kokku 4110,69 eurot, millest

võlausaldaja arvestas põhiosa katteks 1408,89 eurot, intresside katteks 2456,80 eurot,

kaardimakse tehingutasu katteks 1 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 243,99 eurot. Viimane

tagasimakse kostjalt toimus 15.07.2024.

9. Kostja jättis tasumata järgmised maksed: 15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024.

Krediidiandja saatis 30.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega anti kostjale

võlgnevuse tasumiseks täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 13.11.2024. Kostjale edastatud

teatises märkis krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, loetakse kostjaga

sõlmitud leping ülesöelduks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul, luges krediidiandja lepingu alates 14.11.2024 ülesöelduks.

10. Hageja edastas 02.12.2024 kostjale teate, mille kohaselt E AS (esialgne võlausaldaja)

loovutas kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le.

11. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

11.1.

põhivõlg 3931,97 eurot (5340,86-1408,89), kuivõrd kostja sai krediiti kokku

5340,86 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks 1408,89 eurot;

11.2.

intressid 71,76 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 3931,97 eurot alates 11.06.2024 kuni

13.11.2024 seadusjärgses VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääras;

2-25-10914

11.3.

sissenõutavaks muutunud viivised 1071,70 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 3931,97

eurot alates 14.11.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 08.07.2025

(hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 42% aastas;

11.4.

edasiulatuvad viivised põhinõudelt 3931,97 eurot alates 09.07.2025 kuni

kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

11.5.

võla sissenõudmiskulud 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale

saadetud kirjade eest: 02.12.2024 kiri 25 eurot; 10.12.2024 kiri 5 eurot;

19.12.2024 kiri 5 eurot.

12. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 26.11.2020 sõlmitud krediidilepingu nr XXX

krediidilimiidiga 2000 eurot, 16.10.2023 sõlmitud krediidilepingu nr XXX lisa 1

krediidilimiidiga 4000 eurot ja 10.01.2024 sõlmitud krediidilepingu nr XXX lisa nr 2

krediidilimiidiga 4000 eurot puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja

laenutaotluses (sissetulek 800 eurot, finantskohustused 200 eurot), avalikes registrites

(creditinfo.ee, taust.ee – kehtivad maksehäired puudusid) ning kostja pangakonto väljavõttes

(kolme kuu maksimaalne sissetulek 422,23 eurot) avaldatud andmetest. Hageja selgitab, et

laenuvõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki laenuvõtja poolt esitatud andmeid

ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale

lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale

(leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on allkirjastanud nimetatud

lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad.

13. Kostjale S. Š. on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

13.09.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 29.09.2025) oma vastust esitanud ei ole.

14. Hageja on hagiavalduse punktis 4.8 esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega

kohtuistungit pidamata, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja

hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi

rahuldamata.

16. Vastavalt 08.07.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt E AS (esialgne krediidiandja)

ja kostja S. Š. vahel krediidilepingust nr XXX tulenevat põhivõlgnevust 3931,97 eurot, intresse

71,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 1071,70 eurot, sissenõudekulusid 35 eurot ning

edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt alates 09.07.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

17. Kohus tuvastab, et S. Š. ja E AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 26.11.2020

krediidilepingu nr XXX krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 27 jj), 16.10.2023 krediidilepingu nr

XXX lisa 1 krediidilimiidiga 4000 eurot (dtl 41 jj) ning 10.01.2024 krediidilepingu nr XXX lisa

2 krediidilimiidiga 4000 eurot (dtl 56 jj). Kostja sai krediiti kokku 5340,86 eurot (dtl 63-101; dtl

102-109) ning tegi tagasimakseid kokku 4110,69 eurot (dtl 102-109). Kostja ja esialgse

krediidiandja vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et E AS (esialgne

krediidiandja) loovutas 02.12.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (dtl 114).

18. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes,

mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v

2-25-10914

Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex

officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-

Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja

asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

19. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust.

20. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

21. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

22. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

23. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja

laenutaotluses, avalikes registrites ja kostja kontoväljavõttes esitatud andmete alusel.

24. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes

1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa

hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

25. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

2-25-10914

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

26. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 26.11.2020 sõlmitud krediidilepingu nr XXX

krediidilimiidiga 2000 eurot, 16.10.2023 sõlmitud krediidilepingu nr XXX lisa 1

krediidilimiidiga 4000 eurot ja 10.01.2024 sõlmitud krediidilepingu nr XXX lisa nr 2

krediidilimiidiga 4000 eurot puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja

laenutaotluses (sissetulek 800 eurot, finantskohustused 200 eurot), avalikes registrites

(creditinfo.ee, taust.ee – kehtivad maksehäired puudusid) ning kostja pangakonto väljavõttes

(kolme kuu maksimaalne sissetulek 422,23 eurot) avaldatud andmetest. Hageja selgitab, et

laenuvõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki laenuvõtja poolt esitatud andmeid

ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale

lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale

(leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on allkirjastanud nimetatud

lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad.

27. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Hageja on küll märkinud, et krediidiandja on kontrollinud kostja

krediidivõimelisust kostja laenutaotluses esitatud, avalikes registrites ning kostja pangakonto

väljavõttes avaldatud andmetest, kuid eeltoodud andmetest lähtuvalt ei saanud krediidiandjal

tekkida veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Esmalt märgib kohus, et hagiavaldusele

lisatud krediidiandja analüüsi (lisa 7) kohaselt on kostja märkinud laenutaotluses oma

sissetulekuks 800 eurot ja krediidiandja on kostja pangakonto väljavõttest tuvastanud kostja

kolme kuu keskmise sissetulekuna 422,23 eurot, kuid sellegipoolest lähtus krediidiandja

krediidiotsuse tegemisel kostja avaldatud suuremast sissetulekust, milleks kostja märkis

laenutaotluses 800 eurot, mitte kontoväljavõttest nähtuvast tegelikust keskmisest sissetulekust,

mis on ligi kaks korda väiksem (422,23 eurot). Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et

kostjal olid krediidi väljastamisele eelnevalt juba kohustused erinevate krediidiandjate ees (sh C

AS, P OÜ, E AS, I AS, XXX jne) laenu kuumaksetega vahemikus ca 30-170 eurot. Seejuures

sissetulekuteks on erinevad sotsiaaltoetused (Haigekassalt töövõimetushüvitis kuni 300 eurot,

Töötukassalt kuni ca 252 eurot) ning töötasud (TKH Foods OÜ-lt maksimaalselt ca 290 eurot),

mis ei ületa 300 eurot.

28. Hagiavaldusele on lisatud kostja pangakonto väljavõte perioodi 25.11.2019 kuni

25.11.2020 kohta. Hagiavalduse kohaselt on kostjaga sõlmitud 26.11.2020 krediidileping nr

XXX krediidilimiidiga 2000 eurot ning 16.10.2023 ja 10.01.2024 on sõlmitud vastavalt

krediidilepingu lisad 1 ja 2, mille alusel on kahel korral suurendatud kostjale võimaldatud

krediidilimiiti kuni 4000 euroni. Seejuures ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, et

krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisust hinnanud ja kontrollinud kostja võimalikke

kohustusi ka vahetult enne 16.10.2023 ja 10.01.2024 krediidilepingu lisade sõlmimist. Hageja ei

ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto

väljavõtet eelnimetatud perioodide kohta.

29. Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks piisav. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites

avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav

veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna

krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust,

et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla

suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam

jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti.

Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei

2-25-10914

saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

30. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

31. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

32. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

33. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

34. Kohus tuvastas eelnevalt (vt otsuse punktid 27-31), et krediidiandja ei ole järginud

vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale

10.07.2025 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja

poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 7

päeva jooksul 10.07.2025 kohtumääruse kättesaamisest. Hageja lepingulisele esindajale oli

10.07.2025 kohtumäärus avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 11.07.2025, seega saabus

kohtunõude täitmise tähtaeg 18.07.2025. Hageja kohtu määratud tähtajaks (s.o 18.07.2025) ega

ka käesoleva otsuse tegemise ajaks kohtunõuet ei täitnud, s.o ei täpsustanud haginõuet ega

esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS

§ 4034 lg 7 sätestatuga.

35. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud,

et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile,

et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale

teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades

hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole

kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja

tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed

on muutunud sissenõutavaks.

36. Tallinna Ringkonnakohus on 03. juuli 2025 määruses tsiviilasjas 2-24-145611 selgitanud,

et ka hageja alternatiivsete nõuete rahuldamise eelduseks oli jätkuvalt asjaolu, et laenulepingu

ülesütlemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et

laenulepingu ülesütlemine oleks õiguslikud tagajärjed kaasa toonud.

37. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku

laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 10.07.2025 kohtunõudest

VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja hageja ei ole

2-25-10914

esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste

järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine

kehtib ega esitanud uut hagiavalduse resolutsioon, mis hõlmaks nii esmast nõuet, kui hageja selle

nõude juurde jääb, kui ka alternatiivset nõuet), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole

õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

38. Käesoleval juhul ei välista rahuldamata jäänud hagi hagejal uuesti kohtusse pöörduda.

Juhul, kui kostja jääb laenulepingust tulenevate ümberarvestatud suurusega osamaksete, sest

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine on tuvastatud, tasumisega viivitusse võib

hageja nõuda kostjalt kohtu kaudu osamakse(te) tasumist, mis on muutunud sissenõutavaks.

Tegemist oleks sel juhul osaliselt muutunud hagi aluseks olevate asjaoludega, mis uue hagi

esitamist samade poolte vahel ei piira.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

39. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus

jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

40. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute

infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab

kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

41. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

42. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 13.09.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-

toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise

ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed

puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik