2-25-13891/2 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlustoiming

Karina Kukkes

2. oktoober 2025, Võru kohtumaja

2-25-13891

C.J ja G.U hagi H.V vastu

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I C.J (isikukood XXX)

Hageja II G.U (isikukood XXX)

Kostja H.V (isikukood XXX), seaduslik esindaja D.N

RESOLUTSIOON

1. Keelduda C.J ja G.U hagi H.V vastu menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud C.J ja G.U kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte C.J-ile ja G.U-le .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates

ASJAOLUD

1. C.J (hageja I) ja G.U (hageja II) (koos nimetatud hagejad) esitasid 26. augustil 2025 Tartu

Maakohtule hagiavalduse H.V (kostja) vastu, milles taotlesid kostjat sundima otsustama

xxxxxxxxxxxxxx kinnisvara pärandi jagamine selliselt, et kostja müüb oma hagejatele või

hagejatelt nende osa ostmine. Samuti taotlevad hagejad xxxxxxxxxxxxxx kinnistule

ligipääsuks võtmete koopiate tegemise võimaldamist ning kostjalt nimetatud kinnistul elamise

eest renti 250 eurot kuus alates 21. juulist 2025 (2025 augustikuu lõpuga on kostja rendivõlg

338 eurot).

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

sätestatud alustel menetlusse võtmata.

TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus võib keelduda avalduse menetlusse

võtmisest seoses hagiavaldusele kehtestatud vorminõuete olulise rikkumise ning tasumata

riigilõivuga. TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel võib kohus keelduda hagi menetlusse

võtmast, kui nõue ei ole selge. Kohus leiab, et hagiavalduses esinevad puudused on nii

ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. Käesolevalt ei ole

hagejate nõuded selged. Samuti on ebaselged hagi aluseks olevad asjaolud.

3. Kohtule esitatud hagiavalduse asjaolude kohaselt soovivad hagejad ilmselt esitada

kinnisasja kui pärandvarasse kuuluva ühisomandi jagamise nõude selliselt, et kinnisasi

antakse kostjale või hagejatele ning, et kostja tasub temale kuuluva osa rahas hagejatele või,

et kostjad tasuvad hagejale tema osa rahas (resolutsiooni nõude p 1). Kohus selgitab, et

hagejatel on õigus nõuda kohtus pärandvara ühisuse lõpetamist ja kinnisasja kui

pärandvarasse kuuluva ühisomandi jagamist (PärS § 152 lg 4 järgi). Kuivõrd hagejad

soovivad ilmselt taotleda pärandvara ühisuse lõpetamist, siis tavaliselt kaasneb sellega ka

eraldiseisvana kostja tahteavalduse asendamise nõue kinnistusraamatus vastavate

omandikannete muutmiseks. Selliseid nõudeid aga kohtule esitatud ei ole. Haginõude

esitamisel pärandvara jagamise nõude esitamisel tuleks märkida hagi resolutsioonis ka

hüvitise summa mida kostjale või hagejatele omandi kaotuse eest maksta.

4. Hagis ei selgu üheselt ega arusaadavalt hagejatele xxxxxxxxxxxxxx kinnistule ligipääsuks

võtmete koopiate tegemise võimaldamise nõue, sh selle nõude aluseks olevad asjaolud.

Hagiavalduses toodud asjaolud viitavad kohtu hinnangul sellele, et hagejatel on takistatud

kinnistule juurdepääs. Samuti ei ole võimalda hagis esile toodud asjaolud seostada õigete

materiaalõiguse normidega kostjalt eelnimetatud kinnistul elamise eest rendi nõudmiseks.

Seega on ebaselged ka hagiavalduse nõuded ja nõuete asjaolud resolutsiooni punktide 2 ja 3

osas.

5. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et käesolevalt on hagile allakirjutanud hageja C.J.

Kohtule ei ole aga esitatud volikirja hageja G.U esindamiseks.

6. Lisaks ei ole nõutavas ulatuses tasutud riigilõiv hagis esitatud nõuete esitamisel. Hagejad

on tasunud tsiviilasjas riigilõivu 20 eurot. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus

hagiavaldust menetlusse ka siis, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

Praegusel juhul TsMS § 132 lg 4 p 4 ja RLS § 59 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse esitamisel

pärandvara jagamiseks tasuda riigilõivu 420 eurot. Seega on hagejatel tasumata nõutavas

ulatuses riigilõiv juba pärandvara jagamise nõude esitamisel.

7. Kooskõlas TsMS §-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks

tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 4 lg 2 järgi

määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste

ja kaebuste esitamise ning vastavalt TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Esitatud hagiavaldus ei vasta sisu osas TsMS §-s 363 sätestatud nõuetele ja see on selliste

ulatuslike puudustega, mida ei ole võimalik kõrvaldada. TsMS § 340¹ lg 1 eesmärgiks ei ole

anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Selleks, et

praeguses hagis saaksid puudused kõrvaldatud, eeldaks see uue hagiavalduse koostamist,

mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega TsMS § 340¹ lg 1 mõttes. Kui hagi on

esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus

menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks,

vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest keelduda (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni

2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9416, p 6).

Hagiavaldus on äärmiselt üldsõnaline, hagejate selgelt väljendatud nõudeid ei ole esitatud.

TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele

andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning TsMS § 363 lg 1 p 2 alusel

märgitakse hagis hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagiavalduse

resolutsioon (nõuded) peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt nt

Riigikohtu 3. aprilli 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17).

Hagiavalduses esitatud taotluste ja sisu ebaselguse alusel ei ole võimalik haginõuete

lahendamine. Kuivõrd hagiavaldus on esitatud niivõrd ulatuslike puudustega, mis ei võimalda

selle menetlusse võtmist, ei pea kohus võimalikuks anda hagejatele tähtaega käesolevas

menetluses niivõrd ulatuslike puuduste kõrvaldamiseks.

Seega, lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, jätab kohus hagiavalduse menetlusse

võtmata. Keeldumine ei välista hagejate õigust esitada uus nõuetekohane hagi kostja vastu.

8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale

kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

hagejale. Loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS

§ 372 lg-d 4 ja 6). Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud

elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks.

9. Hagejad on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kuivõrd kohus jätab

hagiavalduse menetlusse võtmata, on hagejal tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 2 õigus esitada

kohtule avaldus hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tulenevalt lõikest 3 tagastab kohus

riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv

tasuti.

10. Arvestades seda, et hagi on esitatud oluliste puudustega, oleks hagejatel kohtu hinnangul

mõistlik pöörduda nõuetekohase hagi koostamiseks juristi või advokaadi poole.

11. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud

hagejate kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

12. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse

ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada käesoleva kohtumääruse peale

määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik