3-25-2847/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

02.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2847

Haldusasi

P. DUSSMANN EESTI Osaühing kaebus Rapla

Vallavalitsuse 07.07.2025 korralduse nr 255 ning

Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 19.08.2025 otsuse

vaidlustusasjas nr 171- 25/292780 osaliseks

tühistamiseks riigihankes viitenumbriga 292780

Menetlus riigihangete

vaidlustuskomisjonis

Menetlusosalised ja nende

esindajad

P. DUSSMANN EESTI Osaühing vaidlustus Rapla

Vallavalitsuse 07.07.2025 korralduse nr 255 osaliseks

tühistamiseks riigihankes viitenumbriga 292780 „Rapla

Vesiroosi Kooli ja Rapla Kesklinna Kooli

toitlustusteenus 2025-28

Kaebaja (vaidlustaja) – P. DUSSMANN EESTI

Osaühing, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott

Saame

Vastustaja (hankija) – Rapla vald, esindaja I.D

Kolmas isik – Baltic Restaurants Estonia AS,

lepingulised esindajad vandeadvokaat Sandor Elias ja

advokaat Toomas Pugri

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Tühistada kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 08.10.2025.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-25-2847 menetlus.

3. Tühistada Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 19.08.2025 otsus vaidlustusasjas nr 171-

25/292780.

4. Mõista Rapla Vallavalitsuselt P. DUSSMANN EESTI Osaühing kasuks

menetluskuludena välja vaidlustusmenetluse kulud 1968,75 eurot ja kohtumenetluse

kulud 1093,75 eurot.

5. Tagastada P. DUSSMANN EESTI Osaühingule halduskohtule esitatud kaebuselt

tasutud riigilõiv 1280 eurot.

6. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

3-25-2847

Edasikaebamise kord

Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 278 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on P. DUSSMANN EESTI Osaühing kaebus Rapla

Vallavalitsuse 07.07.2025 korralduse nr 255 ning Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VAKO)

19.08.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 171- 25/292780 osaliseks tühistamiseks riigihankes

viitenumbriga 292780.

2. Vastustaja Rapla vald teatas vastuseks kaebusele, et tunnistas 08.09.2025 korraldusega nr

350 vaidlusaluse hankemenetluse kehtetuks (dtl 140-141). Kokkuvõtvalt märgib vastustaja, et

kuna hanke alusdokumentides on selgelt märgitud, et toitlustusteenuse osutamine peab algama

01.09.2025, kuid sellel kuupäeval kehtis hankelepingu sõlmimise keeld, on ilmne, et

hankemenetlus tuli tunnistada kehtetuks. Vastustaja rõhutab et hankemenetluse kehtetuks

tunnistamine ei ole praegusel juhul vahetult põhjuslikult seotud käesoleva kohtumenetlusega,

vaid tuleneb üksnes eelviidatud objektiivsetest asjaoludest. Ühtlasi taotleb vastustaja, et kohus

tühistaks vaidlustatud VAKO otsuse ja jätaks menetluskulud vaidlustus- ja kohtumenetluses

menetlusosaliste endi kanda. Käesoleval juhul tingis riigihanke tühistamise just ja ainuüksi

vastustaja poolne vastavate vastustaja riigihanke menetluses tehtud otsuste vaidlustamine, sh

nii VAKO-s kui halduskohtus. Kui kaebaja poleks kõnealusel juhul vastavat vaidlustust ja

vaidlustusmenetlusele järgnevalt halduskaebust esitanud, oleks vastustaja vastavad otsused

jõustunud enne 01.09.2025 ning vastustaja oleks ka enne 01.09.2025 saanud sõlmida vastava

hankelepingu kolmanda isikuga, st poleks tekkinud vajadust riigihanget tühistada.

3. Kaebaja P. DUSSMANN EESTI Osaühing esitas 15.09.2024 kohtule seisukoha (dtl 148-

150), milles nõustus menetluse lõpetamisega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

152 lg 1 p 4 alusel. Samas ei nõustu kaebaja vastustaja taotlustega tühistada VAKO otsus ning

jätta menetluskulud nii vaidlustus- kui kohtumenetluses menetlusosaliste endi kanda.

4. Kolmas isik Baltic Restaurants Estonia AS leiab (dtl 143-145), et käesoleval juhul esineb

alus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamiseks. Praegusel juhul ei ole HKMS § 152

lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamine tingitud kaebuse esitamisest selle sisulises tähenduses,

vaid üksnes kaebuse esitamise formaalse järelmi tulemusena. Seeläbi ei peaks

menetluskulusid kandma mitte vastustaja, vaid kaebaja, mistõttu jääb kolmas isik oma

09.09.2025 menetlusdokumendis esitatud taotluse juurde ja palub oma menetluskulud jätta

kaebaja kanda.

Menetluse lõpetamine ja VAKO otsuse tühistamine

5. RHS § 73 lg 3 p 6 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankemenetluse kehtetuks

tunnistamisega hankija enda otsusega, mis võib põhjendatud vajaduse korral toimuda ka

hankija enda algatusel. Hankija on teatanud käesoleva vaidluse tinginud hankemenetluse

kehtetuks tunnistamisest. Sellest tulenevalt on kehtivuse kaotanud ka käesolevas haldusasjas

vaidlustatud hankija otsus.

6. Kuna kaebuses taotletud haldusakt on vastustaja poolt kehtetuks tunnistatud, tuleb asja

menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kaebaja ja kolmas isik on menetluse

lõpetamisega nõustunud. Eeltoodust tulenevalt lõpetan haldusasja nr 3-25-2847 menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

3-25-2847

7. HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas

kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud.

8. Menetluse lõpetamisega seoses tuleb tühistada ka asja arutamiseks määratud kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemise aeg 08.10.2025.

9. Vastavalt Riigikohtu praktikale (RKHKm 09.06.2021, nr 3-3-1-38-11, p-d 9 ja 10) tuleb

hankeasjas menetluse lõpetamise korral tühistada ka asjas tehtud VAKO otsus, et tagada

õigusselgus ja kõrvaldada asja kohta tehtud lahendid, mis võiksid jääda menetlusosaliste

vahelisi õigussuhteid mõjutama. Seetõttu tühistab kohus menetluse lõpetamise tõttu ka

Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 19.08.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 171- 25/292780.

Menetluskulud

P. DUSSMANN EESTI Osaühingu menetluskulude väljamõistmise taotlus

10. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja kaebaja poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud

kokku 3248,75 eurot, mis koosnevad kaebaja poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust

summas 1280 eurot ja kaebaja lepingulise esindaja kuludest summas 1968,75 eurot (ilma

käibemaksuta). Lisaks palub kaebaja mõista vastustajalt välja kaebaja poolt seoses käesoleva

halduskohtumenetlusega kantud kulud kokku summas 2373,75 eurot, mis koosnevad kaebaja

poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 1280 eurot ja kaebaja lepingulise

esindaja kuludest summas 1093,75 eurot (ilma käibemaksuta).

11. Kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kannab menetluskulud

üldjuhul vastustaja (HKMS § 108 lg 6). HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja

menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja

arvatud juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud

tingitud kaebuse esitamisest. Viidatud normi järgi peab kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamise määravaks põhjuseks olema kaebuse esitamine kohtule.

12. Riigihangete seadus (RHS) § 198 lg 51 sätestab asjassepuutuvas osas järgmist: kui

vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud

vaidlustatud riigihanke menetluse kehtetuks, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega

hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja

vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse kehtetuks

tunnistamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.

13. Sellest tulenevalt on kaebaja menetluskulude väljamõistmise osas vajalik võtta

seisukoht, kas hankemenetluse kehtetuks tunnistamine oli tingitud vaidlustuse ja kaebuse

esitamisest. Seda tehes ei kontrolli kohus, kas hankija tunnistas hankemenetluse kehtetuks

õiguspäraselt.

14. Kohtupraktikas on leitud, et HKMS § 108 lg 6 ei nõua menetluskulude vastustaja kanda

jätmise eeldusena seda, et kaebuse esitamine oleks tingimata ainus põhjus, miks vastustaja

andis akti või tegi toimingu, mis andis aluse menetluse lõpetamiseks. Kui vastustaja tegevus

võis olla ühtaegu ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb

vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui on ilmne, et kaebuse esitamise

mõju vastustaja tegevusele oli selgelt vähene ehk kui saab olla veendunud, et vastustaja oleks

samamoodi toiminud ka juhul kui kaebust ei oleks esitatud. (Tallinna Ringkonnakohtu

21.05.2024 määrus haldusasjas 3-23-2652 p 8). Vastustaja ei peaks HKMS § 108 lg 6 alusel

kandma menetluskulusid, kui kaebuse eesmärgi saavutamise tingis näiteks oluliste asjaolude

muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Seega peab kohtumenetluses

vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise ja kaebuse esitamise vahel esinema otsene

põhjuslik seos (vt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr 3-18-982, 10).

3-25-2847

15. Leian, et käesoleval juhul on alust seostada hankemenetluse kehtetuks tunnistamist

kaebuse esitamisega sellisel määral, et vastustajal tuleb kanda kaebaja menetluskulud.

15.1. Vastustaja on 08.09.2025 korralduses tõdenud, et hankega ei ole võimlaik edasi

minna, sest riigihanke alusdokumentides (sh hankelepingus) on lepingu

täitmise aeg, s.o hankeobjektiks oleva toitlustusteenuse pakkumise

ajavahemik määratud kindlate kuupäevadega (alates 01.09.2025 kuni

15.06.2028) ning hanketulemuste vaidlustamise tõttu ei ole olnud võimalik

hankelepingut sõlmida. Sellest tulenevalt ei ole hankemenetluse

tulemusel olnud toitlustusteenuse osutamisega kuidagi võimalik hanke

aludokumentides sätestatud ajal alustada ja hankemenetluse eesmärki -

hankelepingu sõlmimist ja selle täitmist – ei olnud võimalik saavutada

enne 01.09.2025.

15.2. Andmata hinnangut hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse õiguspärasusele,

leian, et käesoleval juhul oleks ebaõiglane jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda

põhjusel, et hankija ei ole kavandanud hankemenetluse läbi viimist selliselt, et hanke välja

kuulutamise ja pakkumiste esitamise tähtaja ning hankelepingus märgitud teenuse osutamise

alustamise aja vahele jääks piisav ajavaru selleks, et ka võimalike vaidluste puhul oleks olnud

võimalik hankelepingu täitmist kavandatud ajal alustada.

15.3. Lisaks eeltoodule oli hankijal võimalik esitada VAKO-le või halduskohtule taotlus

anda olulise avaliku huvi esinemisel esialgse õiguskaitse korras luba hankelepingu

sõlmimiseks nõustumuse andmiseks (RHS § 193 lg 5 ja HKMS § 280 lg 11). Koolitoidu

pakkumiseks hankelepingu õigeaegne sõlmimine on avalik huvi, mis võib üles kaaluda

kaebaja huvide võimalikku kahjustamist. Hankija ei ole seda võimalust kasutanud vaatamata

sellele, et juba vaidlustuse esitamisel pidanuks vastustajal olema selge, et suure tõenäosusega

ei ole hankelepingut võimalik sõlmida selliselt, et teenuse osutajal oleks reaalselt võimalik

asuda toitlustusteenust pakkuma alates 01.09.2025.

15.4. Eelnevast tulenevalt leian, et siinses asjas on põhjendatud mõista vastustajalt välja

kaebaja poolt vaidlustusmenetluse ja kohtumenetluse kantud menetluskulud. Õigusabikulude

väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane.

Olukorras, kus hankija tunnistab kohtumenetluse kestel hankemenetluse kehtetuks temapoolse

tegevuse/tegevusetuse tulemusel, oleks ebaõiglane jätta kaebaja menetluskulud tema enda

kanda.

16. Vaidlustusmenetluse kulud.

16.1. Kaebaja on vaidlustusmenetluses tasunud riigilõivu 1280 eurot ning kandnud

õigusabikulusid 1968,75 euro ulatuses ilma käibemaksuta, (dtl 151; 152-153)).

16.2. RHS § 198 lg-st 51 tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja

vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja

kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuna kohus tühistab käeoleva määrusega VAKO

otsuse tervikuna, hõlmab tühistamine ka otsuse resolutsiooni punkti 2, millega VAKO mõistis

Rapla vallalt P. DUSSMANN EESTI Osaühingu kasuks välja proportsionaalselt vaidlustuse

rahuldamiseks tasutud riigilõivust 960 eurot ja lepinguliste esindajate kuludest 1476,56 eurot

(käibemaksuta).

16.3. VAKO on pidanud kaebaja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks ja vajalikuks.

Kuna kohus tühistab VAKO otsuse tervikuna, tuleb vastustajalt seega vaidlustusmenetluse

kuluna välja mõista vaidlustaja (kaebaja) lepingulise esindaja kulud täies ulatuses ehk

1969,75 eurot ilma käibemaksuta.

3-25-2847

17. P. DUSSMANN EESTI Osaühing on tasunud vaidlustust esitades riigilõivu 1280 eurot

(maksekorraldus dtl 595). RHS § 198 lg 51 ei käsitle vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu

menetluskuluna, mis tuleks hankijalt välja mõista. Kujunenud menetluslikus olukorras, kus

hankija on hankemenetluse ise kehtetuks tunnistanud, tuleb RHS § 198 lg-st 7 ja

riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p-st 5 lähtuvalt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv

tagastada. Kuna tegemist ei ole kohtu võetava riigilõivuga, ei ole kohus pädev otsustama

vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, vaid sellekohane taotlus tuleb vastavalt

RLS § 12 lg -le 1 esitada riigilõivu võtjale (vt ka RLS § 13). Taotlus tuleb esitada enne kahe

aasta möödumist selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti ning taotlus peab vastama RLS § 12

lg 2 nõuetele.

18. Menetluskulud kohtumenetluses.

18.1. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista kaebaja poolt seoses käesoleva

halduskohtumenetlusega kantud kulud kokku summas 2373,75 eurot, mis koosnevad kaebaja

poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 1280 eurot ja kaebaja lepingulise

esindaja kuludest summas 1093,75 eurot ilma käibemaksuta, (dtl 10; 154-155).

18.2. Kaebuselt tasutud riigilõivu vastustajalt menetluskuluna välja mõista ei ole vaja, sest

HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv muu hulgas juhul, kui kohus

lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja tasus halduskohtus riigilõivu 1280

eurot. Tasutud riigilõiv tagastatakse pärast käesoleva määruse jõustumist.

18.3. Menetluskuluna tuleb Rapla vallalt välja mõista kaebaja poolt kantud kulud

õigusabile. Kaebaja on esitanud kohtule menetluskulude väljamõistmiseks nõuetekohase

taotluse ja kuludokumendid, mille põhjal saab kohus veenduda, et kulud on kantud seoses

käesoleva menetlusega, samuti nähtub kuludokumentidest õigusabiteenuse täpsem kirjeldus.

Arvestades käesoleva asja sisu, pean kaebaja taotletud ulatuses menetlusabikulude

väljamõistmist vastustajalt mõistlikuks ja põhjendatuks.

19. Rapla vallalt tuleb seega P. DUSSMANN EESTI Osaühingule kohtumenetlusega seotud

menetluskuluna hüvitada 1093,75 eurot.

Kolmanda isiku, Baltic Restaurants Estonia AS menetluskulud

20. Baltic Restaurants Estonia AS on seisukohal, et kuna praegusel juhul ei ole HKMS §

152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamine tingitud kaebuse esitamisest selle sisulises

tähenduses, vaid üksnes kaebuse esitamise formaalse järelmi tulemusena, ei peaks

menetluskulusid kandma mitte vastustaja, vaid kaebaja. Kolmas isik on seoses käesoleva

kohtumenetlusega kandnud kulusid õigusabile vastavalt Advokaadibüroo TRINITI OÜ arvele

nr 20252272 summas 880 eurot ilma käibemaksuta (dtl 146-147).

21. Jätan kolmanda isiku taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata.

HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole

vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad

kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuna Baltic Restaurants Estonia AS on menetlusse

kaasatud vastustaja poolel ja kaebaja ei pea menetluskulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku

menetluskulude tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)