2-23-136070/36 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-136070

Tsiviilasi

Citybee Eesti OÜ hagi N.L vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks vastu põhivõla 2717 euro 43 sendi, viivise

ja sissenõudekulu saamiseks

Tsiviilasja hind

3923 eurot 70 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Citybee Eesti OÜ (registrikood 14646800),

lepingulised esindajad Kristiine Urb ja Sigrid Rahkema

Kostja: N.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vambola

Olli

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: G.I (isikukood

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

3. veebruar 2025; 15. september 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista N.L-ilt Citybee Eesti OÜ kasuks välja 3377 eurot 77 senti (s.o põhivõlg 2717 eurot

43 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 660 eurot 34 senti).

3. Mõista N.L-ilt Citybee Eesti OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (2717 eurolt 43 sendilt)

alates 27. juunist 2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,05% päevas.

4. Jätta rahuldamata Citybee Eesti OÜ sissenõudmiskulude nõue 50 eurot.

5. Jätta menetluskulud N.L-i kanda.

6. Mõista N.L-ilt Citybee Eesti OÜ kasuks välja menetluskulud 1675 eurot.

7. Mõista N.L-ilt Citybee Eesti OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (1675 eurolt) alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Citybee Eesti OÜ (hageja) esitas 11. septembril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse N.L-ilt (kostja) 5193 euro 95 sendi saamiseks. Kuivõrd võlgnik esitas

vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 26. juunil 2024 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt

enda kasuks välja põhivõlgnevus 4684 eurot 84 senti, viivis 1138 eurot 42 senti ja sissenõudekulu

45 eurot (taotluses ekslikult 50 eurot). Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja

viivise põhinõudelt alates 27. juunist 2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,05% päevas.

Hageja vähendas 24. jaanuari 2025 menetlusdokumendis oma nõuet ning palub mõista kostjalt

enda kasuks välja põhivõla 2717 eurot 43 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 660 eurot 34

senti, sissenõudmiskulud 50 eurot ning viivise põhinõudelt alates 27. juunist 2024 kuni

põhinõude täitmiseni määras 0,05% päevas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled teenuse kasutamise lepingu nr EEC044661, mille alusel

andis hageja kostjale ajutiseks kasutamiseks sõiduki. Lepingu sõlmimine toimus hageja

rakenduses konto loomise teel. Kostja nõustus hageja kasutustingimustega. Lepingu sõlmimisel

läbis kostja isiku tuvastamise. Kostjal ei olnud õigust jagada oma kontot kolmanda isikuga.

Kostja põhjustas hagejalt renditud sõidukiga 11. veebruaril 2023 liiklusõnnetuse Tiskres. Sellega

põhjustas kostja hagejale kahju 2717 eurot 43 senti.

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Kostja ei saanud oma

telefoniga kontot luua ning konto loodi kostja venna G.I telefoniga. Kõik kontaktandmed on

samuti olnud kolmanda isiku omad. Kostjal ei olnud juurdepääsu kontole. Konto on küll kostja

nimel, kuid sisuline konto loomine on toimunud kolmanda isikuga. Samuti ei ole kostjale

edastatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 54 järgset teavet. Kostja ei ole sõidukiga liiklusõnnetust

põhjustanud.

4. Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel G.I ei ole hagi osas oma seisukohta esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

6. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu hagi tulenevalt poolte vahel 20. detsembril

2022 sõlmitud lepingust nr EECTB555173 (dtl 48 – 60). Lepingu alusel andis hageja kostjale

ajutiseks kasutamiseks sõiduki, millega kostja põhjustas liiklusõnnetuse ja tekitas sellega

sõidukile kahju. Kostja peamine vastuväide seisneb selles, et tema ei ole lepingut sõlminud.

7. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge,

et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Asjas ei ole vaidlust, et leping sõlmiti sidevahendite abil. Asja lahendamiseks on oluline

tuvastada, kas kostja on andnud lepingu tekkimise eelduseks vajaliku tahteavalduse kas ise või

esindaja kaudu.

Lepingu sõlmimiseks pidi isik looma endale konto hageja rakenduses. Selleks tuli isikul läbida

isiku tuvastamine. Lepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt on kasutaja äriühingu klient (füüsiline

isik), kes nõustub käesolevate tingimustega ja kasutab teenuseid käesolevate tingimuste alusel.

Lepingu p 3.1 kohaselt on kasutajal õigus teenuseid kasutada vaid pärast käesolevas dokumendis

ette nähtud tegevuste lõpuleviimist – st registreerumist mobiilirakenduses ja oma isikliku konto

loomist. Registreerimise käigus kohustub kasutaja mootorsõidukite kasutamiseks omama

kehtivat dokumenti, mis tõendab õigust mootorsõidukeid juhtida (nt juhiluba) ja kinnitama selle

kehtivuse järgides mobiilirakenduse korda: laadima üles fotod oma näost ja oma juhiloa

esiküljest (üldtingimuste p 3.3.6).

8. Kohtule on esitatud fotod isiku tuvastamisest ja juhiloa esiküljest (dtl 61 – 62). Vaidlust ei ole

selles, et tegemist on kostja foto ja juhiloaga. Kostja ei ole tuginenud sellele, et kolmas isik oleks

need andmed temalt mingil moel välja petnud. Vastupidi, kostja on menetluses selgitanud, et ta

soovis teha hageja rakenduses konto oma telefonis, kuid kuna temal endal oli xxxxx numbriga,

siis see ei õnnestunud ning seetõttu tegi kostja konto oma venna telefonis. Kostja lõi konto oma

nimega ning kasutades oma fotot ja juhiluba. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et juhiloa esitamine

oli vajalik selleks, et hageja saaks olla kindel, et ta annab sõiduki juhtimisõigusega isikule.

Lepingu üldtingimusi arvestades ei ole kohtu hinnangul võimalik olukord, kus konto loomine ja

lepingu sõlmimine toimub ühe isikuga, kuid sõidukit hakkab kasutama teine isik. Leping

sõlmitakse kasutajaga, kellel on olemas juhtimisõigus ja kes hakkab mootorsõidukit kasutama.

Kasutaja peab sisselogimise andmeid ja parooli kaitsma (üldtingimuste p 3.5), tal ei ole õigust

oma kontot üle anda kolmandale isikule (üldtingimuste p 3.6) ning kasutaja peab viivitamatult

teatama, kui tema konto on kättesaadav kolmandale isikule (üldtingimuste p 3.7). Kasutajal ei ole

õigust ilma hageja kirjaliku nõusolekuta lubada kolmandal isikul sõidukit kasutada

(üldtingimuste p 4.6).

9. Kohus on seisukohal, et rakenduse kasutaja ja seega lepingupool on kostja. Eelnevat ei mõjuta

asjaolu, et kostja kasutas kolmanda isiku (oma venna) telefoninumbrit ja e-posti, samuti oli

maksevahendina rakendusega seotud kolmanda isiku maksekaart. Nagu eelnevalt märgitud, oli

venna telefoninumbri kasutamine seotud sellega, et hageja rakenduses ei olnud võimalik luua

kontot xxxxx numbriga, mida kostja tol ajal kasutas. Seega oli venna numbri kasutamine seotud

tehniliste põhjustega. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et isik kasutab kellegi teise e-posti ja

maksevahendit (nt abikaasadel on ühine e-post ja maksevahend). Ainuüksi seetõttu, et kostja

märkis enda e-posti aadressiks xxxxx, ei pidanud hageja aru saama, et leping on sõlmitud teise

isikuga ehk G.I-ga . Kohus peab vajalikuks märkida, et kui hageja rakendust kasutati ühekordselt

(eesmärgiks oli sõiduki rentimine kolimise käigus), siis oli kostjal võimalik vastav konto pärast

kolimist ka kustutada.

10. Lepingu üldtingimuste p 4.6 kohaselt ei ole kasutajal õigust ilma hageja kirjaliku nõusolekuta

lubada kolmandal isikul sõidukit kasutada. Lepingu üldtingimuste p 4.7 kohaselt vastutab

kasutaja kasutusperioodi jooksul sõiduki eest täielikult.

Kohtule on esitatud sõiduki broneering (dtl 65). Sõiduki kasutusperioodi ajal (11. veebruaril

2023) põhjustati sõidukiga liiklusõnnetus, mille tulemusena sai sõiduk kahjustada. Kohtu

hinnangul ei ole siinkohal oluline, kas sõidukit juhtis kostja või kolmas isik. Sõidukile tekkinud

kahju eest vastutab lepingupool (kasutaja) ning kohus on eelnevalt leidnud, et selleks on kostja.

Seega ei analüüsi kohus kostja väidet selle kohta, et liiklusõnnetuse ajal viibis ta xxxxx, samuti ei

käsitle kohus selle väitega seotud tõendeid. Kohus märgib, et kostjal on võimalik omakorda

pöörduda kahju hüvitamise nõudega kolmanda isiku vastu.

11. Kostja on tuginenud ka sellele, et talle ei ole edastatud VÕS § 54 järgset teavet. VÕS § 54

reguleerib tarbija lepingueelset teavitamist. Üldtingimuste p 3.3 kohustub kasutaja registreerimise

käigus hoolikalt ja vastutustundlikult lugema läbi käesolevad tingimused, hinnakirja,

kindlustuseeskirjad, privaatsuspoliitika (samuti nende lisad) ja vajutama registreerimisvormil

nupule „Nõustun“. Vajutades nupule „Nõustun“, kinnitab kasutaja, et talle esitatud kogu teave

on selge, mõistetav ning ta nõustub käesolevate tingimustega.

Praegusel juhul on kostja rakenduses konto loomisel kinnitanud, et ta on tutvunud hageja

eeskirjadega.

12. Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Kohus lõpetas 15. septembri 2025 kohtuistungil

asja sisulise arutamise ning määras tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Pärast asja

sisulise arutamise lõppemist esitas kostja 25. septembril 2025 kohtule kirjaliku seisukoha. Kohus

jätab selle seisukoha tähelepanuta.

13. Hageja on 24. jaanuari 2025 menetlusdokumendis toonud välja põhivõla arvestuse 2717 eurot

43 senti (sõiduki remont 2313 eurot 27 senti, leppetrahv kaotatud võtme eest 120 eurot ning

võtmete soetamise ja programmeerimisega seotud kulud 284 eurot 16 senti). Kohtule on esitatud

sõidukiga remondiga seotud kalkulatsioon ja kokkuvõtted, samuti fotod kahjustustest (dtl 188 –

203). Kohtule on esitatud ka võtmetega seotud pakkumine (dtl 204 – 205). Kostja ei ole

15. septembri 2025 kohtuistungil hageja nõude osas vastuväiteid esitanud (vt kohtuistungi

protokolli lk 2). Eelneva tõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks põhivõla

14. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Lepingu üldtingimuste p 8.19 kohaselt on viivisemääraks 0,05% päevas. Hageja on 24. jaanuari

2025 menetlusdokumendis toonud välja viivise arvestuse ning lisanud ka viiviseraporti (dtl 226).

Kostja ei ole ka viivise arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 660 eurot 34 senti ja viivise

põhinõudelt (2717 eurolt 43 sendilt) alates 27. juunist 2024 kuni põhinõude täitmiseni määras

0,05% päevas.

15. Lisaks nõuab hageja kostjalt 50 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist.

VÕS 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro.

Hagist ega hageja 24. jaanuari 2025 menetlusdokumendist ei nähtu, millal on leping lõppenud.

Hageja ei ole tuginenud sellele, et ta oleks lepingu üles öelnud. Hagis on hageja märkinud, et tal

on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist (s.o pärast sõiduki kasutamise

perioodi lõppu) lepingu alusel. Kohus on seisukohal, et sõiduki kasutamise perioodi lõppemine ei

tähenda lepingu lõppemist. Seega ei saa hageja nõuda sissenõudmiskulusid VÕS 1132 lg 2 p 3

alusel.

16. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3377 eurot

77 senti (s.o põhivõlg 2717 eurot 43 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 660 eurot 34 senti).

Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (2717 eurolt 43 sendilt)

alates 27. juunist 2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,05% päevas. Kohus jätab rahuldamata

hageja sissenõudmiskulude nõude (50 eurot).

18. Kuivõrd kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3377 eurot 77 senti ja viivise 27. juunist

2024 kuni põhinõude täitmiseni ning jätab rahuldamata hageja nõude 50 euro ulatuses, tuleb

TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kulud kostja kanda.

19. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 2681 eurot 75 senti

(toimingud alates 23. jaanuarist 2024). Sellele lisanduvad eelnevas menetluses (hagiavalduses)

märgitud kulud riigilõiv 630 eurot ja lepingulise esindaja kulud 527 eurot.

Kohus märgib, et praeguses asjas on tsiviilasja hinnaks 3923 eurot 70 senti (2717,43 + 660,34 +

50 + 495,93). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 630 eurot. Hagihinnalt 3923 eurolt 70

sendilt tuleb tasuda riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt riigilõiv 455 eurot. Seega tuleb kostjalt

mõista hageja kasuks välja riigilõiv 455 eurot. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse

kulud 20 eurot (TsMS § 4842).

20. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Hageja lepingulise esindaja tasumäär on 169 eurot. Kohtu hinnangul saab sellist tasumäära

pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat

mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu

keskmist hinda mõistlikuks pidada. Arvestades asjaoluga, et hagejat esindas mitteadvokaadist

esindaja, loeb kohus mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot.

Hageja lepingulise esindaja ajakulu on kokku 13 tundi. Kohus märgib, et kuigi praegusel juhul

oli tegemist lihtsa tüüphagiga, pidi kohus asjas menetluse taastama (hagejal tuli vastata mh

kajale) ning hagejal tuli vastata ka kostja vastuväidetele ning osaleda kohtuistungitel. Samas

arvestab kohus seda, et hageja on nõuet vähendanud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks

10 tundi. Seega on hageja lepingulise esindaja kulu 1200 eurot (10 x 120).

21. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on seega kokku 1675 eurot (455 + 20 + 1200).

Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(1675 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik