1-10-11509/14 · 1-10-11509/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-11509

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

12.jaanuaril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul kaitsja advokaat Ann Saar arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu I.Aingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, l e i d i s :

I.A tunnistati Valga Maakohtu 16.novembri 2001.a otsusega süüdi KrK § 101 p 1, 7, § 144 lg 1, § 207 lg 3 p 1, § 2073 lg 1 ja § 2074 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 25 aastat vabadusekaotust, mille kandmise algust arvata 08.septembrist 2000.a.

Tartu Ringkonnakohtu 22.jaanuari 2002.a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 16.novembri 2001.a otsus I.A-le mõistetu karistuse osas ning talle mõisteti lõplikuks karistuseks 15 aastat vabadusekaotust. Kohtuotsus jõustus 05.veebruaril 2002.a. Tartu Maakohtu 02.aprilli 2008.a ja 19.novembri 2010.a määrustega jäeti I.A temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

I.A karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 07.septembril 2015.a.

I.A on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Valga Maakohtu 18.novembri 1996.a otsusega KrK § 207 lg 1 ja § 111 alusel 1 aasta

pikkuse vabadusekaotusega 2-aastase katseajaga;

2. Valga Maakohtu 17.veebruari 2000.a otsusega KrK § 155 lg 1 alusel rahatrahviga 4510

eesti krooni.

Väärteokorras ei ole I.A karistatud.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on I.A uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 12% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 16%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et I.A on olemas toetavad lähedased. Kuigi

tema abikaasa ei pea võimalikuks abieluliste lähisuhete jätkamist, on süüdimõistetul

vabanemisel võimalik asuda elama abikaasale kuuluvasse talumajja. Kindel töökoht

süüdimõistetul vabanemisel puudub ning samuti ei ole püsivat sissetulekut tema vennal, kellega ta kahekesi koos elama hakkaks. Oma süüd karistuse aluseks olevates kuritegudes I.A ei tunnista ning samuti ei tunnista seda tema lähedased. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt võib süüdimõistetu käitumist ja valikuid oluliselt mõjutada alkoholi tarvitamine.

I.A kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta asuks koos oma vennaga elama oma abikaasale kuuluvasse talumajja ning alustaks majandustegevust

sepatööde alal. Oma kuritegu süüdimõistetu ei tunnista ning kavatseb kindlasti oma õigeksmõistmist taotleda.

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on I.A kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Üllar Puidetit on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral. Käesolev vangistus on talle esimene reaalne vangistus. Kuigi süüdimõistetu kannab käesolevalt vangistust muuhulgas väga

raskete esimese astme kuritegude eest, tuleb arvestada seda, et käesolevaks ajaks on ta

mõistetud pikaajalisest vangistusest suure osa ära kandnud ning tema vangistuse aegne käitumine on olnud üldjoontes positiivne. Tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on

läbinud sotsiaalabiprogrammi „Vihajuhtimine“, tegelenud enese harimisega ning osalenud pikka aega vangla tööhõives. Samuti on positiivne, et süüdimõistetul on vabanemisel olemas

kindel elukoht ja lähedaste toetus ning ta on teinud endale tulevikuks kindlad plaanid.

Vabanedes kavatseb süüdimõistetu hakata tegelema sepatöödega, et seega endale elatusvahendeid teenida ja kindlustada oma majanduslik stabiilsus.

Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal ning arvestades süüdimõistetu

vangistuseaegset käitumist on kohtul tekkinud piisav veendumus, et süüdimõistetu on

motiveeritud edaspidiselt seadusekuulekalt elama. Samuti toetavad tema ennetähtaegset

vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kuigi süüdimõistetu ei ole tänaseni vangistuse aluseks olevaid kuritegusid tunnistanud, leiab kohtunik, et see ei saa olla käesoleval

juhul ennetähtaegset vabastamist välistavaks asjaoluks, kuna isikule ei saa panna kohustust oma süütegude avalikuks tunnistamiseks. Samuti avaldas kinnipeetav, et vaatamata enda süü

mittetunnistamisele on ta valmis talle mõistetud karistuse vabaduses lõpuni kandma talle määratud tingimustel.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et I.A katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmane reaalse vangistuse kandmine, mis on olnud ka väga pikaajaline, täitnud oma eesmärgi ning ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema

edaspidisel mõjutamisel paremaid tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine

kinnipidamiskohas, kuna vabaduses säiliks tema üle teatud kontroll ja samas saaks

kriminaalhooldaja aidata kaasa ka tema resotsialiseerumisele. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus m ä ä r a s :

Vabastada I.A (IK XXX) temale Valga Maakohtu 16.novembri 2001.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o I.A-le kuni 07.septembrini 2015.a.

Kohustada katseajal järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: I.A

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 alusel määrata katseajaks järgmised lisakohustused: I.A-le

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe (1) kuu jooksul vabanemisest alates.

3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku

eelneva loata.

4.

KarS § 78 p 2 alusel hakata katseaega arvestama alates määruse jõustumisest. I.A

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valgamaa talituse I.A kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada vangistusest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. I.A

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu I.A-lt seitsekümmend kuus (76) eurot 80 senti.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates I.A kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuue (6) kuu jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik

määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik