2-25-109392/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedVälja mõista S. K.-lt (S. K., isikukood XXX) Citybee Eesti OÜ (registrikood Mõista S. K.-lt Citybee Eesti OÜ kasuks välja viivis 0,05% päevas arvestatuna
Legislator headnote
AI generated2-25-109392/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista S. K.-lt (S. K., isikukood XXX) Citybee Eesti OÜ (registrikood Mõista S. K.-lt Citybee Eesti OÜ kasuks välja viivis 0,05% päevas arvestatuna
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Brigitta Mõttus
Määruse tegemise aeg ja koht
02. oktoober 2025, Pärnu
Tsiviilasja number
2-25-109392
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
Citybee Eesti OÜ hagi S. K. vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
560,31 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja lahendamise viis
Hageja: Citybee Eesti OÜ, registrikood 14646800,
lepinguline esindaja Ahto Järvela
Kostja: S. K., isikukood XXX
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Citybee Eesti OÜ hagi S. K. vastu tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista S. K.-lt (S. K., isikukood XXX) Citybee Eesti OÜ (registrikood
14646800) kasuks poolte vahel 07.06.2024 sõlmitud rendilepingust tulenev
põhivõlgnevus 406,67 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot ja sissenõutavaks muutunud
viivis perioodi 04.07.2024 kuni 02.10.2025 eest summas 92,72 eurot, s.o kokku 504,39
eurot.
3. Mõista S. K.-lt Citybee Eesti OÜ kasuks välja viivis 0,05% päevas arvestatuna
tasumata põhinõudelt (s.o 406,67 eurot) alates 03.10.2025 kuni põhinõude täieliku
tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise
summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 406,67 eurot).
4. Jätta menetluskulud S. K. kanda.
5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 395 eurot ning mõista
nimetatud summa S. K.-lt Citybee Eesti OÜ kasuks välja.
6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses.
2-25-109392
7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
Edastada tagaseljaotsus menetlusosalistele. Toimetada vajadusel kostjale otsus kätte avalikult,
otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et
kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes
Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord ja kaja esitamine
Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest
arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on
nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).
Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh
TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid
mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a
EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank
AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada
kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1. Citybee Eesti OÜ esitas 26.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse
võlgnikult 520,55 euro saamiseks. Kohus tegi 28.03.2025 võlgnikule makseettepaneku,
mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 09.06.2025 määrusega lõpetati
maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 2 alusel.
2. Hageja esitas 04.07.2025 hagiavalduse ja 16.07.2025 hagi täienduse. Hageja esitab nõude
kostja vastu põhivõlgnevuse 406,67 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 74,42 euro ja
sissenõudekulu 5 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes. Hagi kohaselt tuleneb
hageja nõue kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingust, mille alusel kostja rentis 07.06.2024
hagejalt sõiduauto sõidukit reg.märgiga XXX. Kostja tagastas sõiduki olukorras, mis see
vajas keemilist puhastust. Kahju hüvitamiseks esitas hageja kostjale arve XXX summas
230,88 eurot. Vastavalt CityBee kasutustingimuste punktile 5.22. peab sõidu lõpus
2-25-109392
kasutaja jätma sõiduki parkimistsooni. Kostja jättis sõiduki väljaspoole parkimistsooni
ning hageja esitas kostjale leppetrahvi nõude summas 125 eurot. Hageja esitas vastavad
arved kostjale e-postiga 26.06.2024. Arvete tasumise tähtaeg oli 03.07.2024. Kostja arveid
tasunud ei ole. Hageja nõuab kostjalt viivist tulenevalt lepingu kasutamise tingimuste
punktis 8.19. kokkulepitud määras 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva
eest. Hageja arvestab viiviseid alates nõudekirjade tasumise tähtajale järgnevast päevast,
s.o 04.07.2024 kuni hagiavalduse koostamiseni 04.07.2025 kokku summas 74,42 eurot.
Hageja esitab ka edasiulatuva viivise nõude.
3. 23.07.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat
esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama
määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses
märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on
määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale
kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
Kohtuotsuse põhjendused
4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui
kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui
hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul
loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS
§ 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole
kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja
kohtumääruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 13.09.2025. Seega möödus
kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 29.09.2025. Kostja hagile vastust
esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise
eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb
rahuldada.
5. Tagaseljaotsuse teeb kohus lühidalt kirjeldava osaga ja ilma põhjendava osata (TsMS §
444 lg 3).
6. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3
sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või
tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud
kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega
kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises
ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse
riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud
nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis
2-25-109392
tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja
ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,
millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja
esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §
468 lg 1 p 2).
Menetluskulud
8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude
rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses
kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus
määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita
menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või
tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
9. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
10. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel
tasutud riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning
esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2h * 169 eurot). Esindaja tunnitasu on
169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: täiendavate
alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja
koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide kohtule esitamine.
Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab lepingulise esindaja
kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt
tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus
leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja
lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Maakohus vähendab hageja
lepingulise esindaja tunnitasu. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust
puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks
hageja esindaja märgitud toimingutele lugeda 2 tundi. Mitteadvokaadist esindaja
põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub
käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et
käesoleval juhul ei esinda hagejat advokaat ja asi ei olnud keerukas ning oli mahult pigem
väike, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 100 eurot. Kohus
loeb põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hagimenetluses 200 eurot (2*100).
Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu
20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel
hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484
alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse
ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt
hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 175 eurot.
Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 395 eurot
(200+20+175).
2-25-109392
11. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel
menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks
menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.
12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Dokumentide kättetoimetamine
13. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada
menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse
või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole
kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega
dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb vajadusel kohtuotsus
kostjale kätte toimetada avalikult.
(allkirjastatud digitaalselt)
Brigitta Mõttus
kohtunik