2-25-15292/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T UM Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise koht ja aeg

2. oktoober 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-15292

Tsiviilasi

E.S maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja E.S (isikukood XXX)

Menetlusvorm

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda E.S-i maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest.

2. Tagastada avaldus koos lisadega E.S-ile .

3. Jätta menetluskulud E.S-i kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

4. Määrus toimetada kätte E.S-ile .

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. E.S

(avaldaja, võlgnik) esitas

16.09.2025 Tartu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse.

Tartu Maakohus jättis 16.09.2025 määrusega võlgniku avalduse füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1, § 9 lg-te 1 ja 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 477 lg 1 ja § 3401 lg 1 alusel käiguta ja määras võlgnikule puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest alates.

Kohus hoiatas võlgnikku, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus TsMS

§ 3401 lg 2 alusel keelduda määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastada selle.

2. Võlgnik sai kohtumääruse 16.09.2025 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel kätte,

seega saabus puuduste kõrvaldamiseks määratud 14-päevane tähtaeg 30.09.2025

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135, § 136 lg-d 6 ja 8). Võlgnik ei ole kohtu

määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda FIMS § 9 lg-

te 1 ja 2, § 11 lg 6, § 14 lg 1 p 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 9 ning § 3401 lg 2 alusel.

4. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad

FIMS-is või TsMS-is sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv.

FIMS § 9 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavalduse, abikaasade maksejõuetusavalduse,

võlausaldaja maksejõuetusavalduse, varanimekirja, võlanimekirja ja võlgade

ümberkujundamise kava vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Kehtestatud vormide kasutamine on kohustuslik (FIMS § 9 lg 2). FIMS § 11 lg 6 kohaselt

peab võlgnik maksejõuetusavalduse esitamisel kasutama FIMS § 9 lg 1 alusel kehtestatud

maksejõuetusavalduse vormi.

TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei

ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Nõuded

võlgniku maksejõuetusavaldusele on sätestatud FIMS §-s 11. FIMS § 11 lg 2 sätestab, et

maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed: 1) võlgniku põhistus

maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas selgitus makseraskuste ja nende

põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist,

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu otsustada; 3) kui võlgnik

soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis

võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada võlgade

ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva seaduse §-s 23 või

47 sätestatud kohustusi vastavalt sellele, milline menetlus tema suhtes algatatakse; 4)

riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.

Kohus selgitas 16.09.2025 määruses, et võlgniku avaldus on esitatud puudustega, see pole

esitatud selleks ettenähtud kohustuslikul vormil ning tasumata on riigilõiv.

TsMS § 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse

avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud

avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 16.09.2025 määruses

võlgnikku ülalmärgitud tagajärgede eest.

5. Võlgnik sai 16.09.2025 määruse kätte 16.09.2025. Lähtudes TsMS § 62

lg-st 1 ja TsÜS § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks (nõuetekohase avalduse

esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks) antud tähtaeg 17.09.2025, antud 14-päevane tähtaeg

saabus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg-te 6 ja 8 järgi 30.09.2025.

Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu 16.09.2025 määrusega määratud tähtajaks puudusi

kõrvaldanud, s.o esitanud nõuetekohast maksejõuetusavaldust ega tasunud riigilõivu, tuleb

maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest FIMS § 9 lg-te 1 ja 2, § 11 lg 6, § 14 lg 1 p 1

ning TsMS § 371 lg 1 p 9 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda.

6. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub

hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Viidatud sätted kohalduvad ka

maksejõuetusmenetluses esitatud avaldustele. Seega on võlgnikul puuduste kõrvaldamise

järel õigus esitada maksejõuetusavaldus uuesti.

7. TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 tuleb menetluskulud jätta

võlgniku kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik