2-25-10126/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2025. a kell 13.30, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-25-10126

Tsiviilasi

A Zi maksejõuetusavaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kohtuistungil 16. septembril 2025. a

Menetlusosalised

Võlgnik: A Z (isikukood xxx, elukoht xxx)

Usaldusisik: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ; J.

Poska 28-4, 10150 Tallinn; e-post xxx).

Resolutsioon

1. Rahuldada A Zi maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja A Zi (isikukood xxx) pankrot 2. oktoobril 2025. a kell 13.30 ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada A Zi pankrotihalduriks Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ; J. Poska 28-4,

10150 Tallinn; e-post xxx; telefon +372 xxx).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 17. oktoober 2025. a algusega kell 13.00

Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis/virtuaalruumis nr 3006.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisega.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude

tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega

haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on

ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

7. Kohustada A Zit vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest

võlausaldajate üldkoosolekut 17. oktoobril 2025. a kell 13.00. Kui A Z vannet ei anna, siis on

kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.

8. Määrata Svetlana Pildenile usaldusisiku tasu summas 1 170 eurot (lisandub käibemaks 280,80

eurot).

9. Välja mõista A Zilt Svetlana Pildeni kasuks usaldusisiku tasu summas 1 170 eurot (lisandub

käibemaks). Usaldusisiku tasu väljamakse summas 714,24 eurot (s.o. 1 450,80 eurot-736,56

eurot) teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – Õigusbüroo Business Law Firm OÜ-

le (arveldusarve xxx SEB Pank AS).

10. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 736,56 eurot (sh käibemaks) Svetlana

Pildenile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – Õigusbüroo Business

Law Firm OÜ-le (arveldusarve xxx SEB Pank AS).

11. Pankrotihaldur Svetlana Pilden täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni A Zi usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest

vabastamise menetluse kohta iga-aastast aruandlust.

Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata pärast jõustumist Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib esitada määruskaebuse võlgnik Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisele vastuväite. FIMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte

toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

Asjaolud ja avaldus

Harju Maakohtule on esitatud A Zi avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustuste suurus avalduse

esitamise seisuga kokku 41 695,56 eurot. Hetkel puudub võlgnikul igasugune sissetulek – võlgnik on

töötu ja ei saa töötasu ega muid regulaarseid tulusid. Igakuiseid väljaminekuid ei ole, vara võlgnikule

ei kuulu. Võlgnik on aktiivselt tööotsingul (on Töötukassas arvel), kuid ei ole seni suutnud leida

ametlikku töökohta.

Kohtumääruse põhjendused

1. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A Zi

pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pildeni. Pankrotihaldur täidab kuni

pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.

2. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks

tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku

pankrot.

3. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on

tuvastanud, et võlgnik on töötu ja sissetulek puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku 38 967,22

eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.

4. Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul võimalus läbi viia võlgade ümberkujundamise

menetlust. Võlgnikul puudub piisav vara ning sissetuleku suurus võrreldes kohustustega ei

võimalda kohustusi mõistliku aja jooksul täita. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui

pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga,

märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või

juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või

raske hooletuse tõttu. Usaldusisik on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjus on hooletu

finantskäitumine ja ülelaenamine. Maksejõuetuse põhjus on eeltoodust tulenevalt muu asjaolu

PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

5. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või

tagasinõudmine. Usaldusisik ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või

nõudmise võimalusi.

6. FIMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise

menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus

kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 46 lg

1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste

täitmise üle järelevalve teostamises.

7. Kohus selgitab, et FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik

peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab

kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi

lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige

kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid

on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FIMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku

kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva

seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib

ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Usaldusisiku tasu

8. Usaldusisik Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 9 töötunni eest kokku summas 1 170 eurot

(1 tund – 130 eurot, lisandub käibemaks). FIMS § 54 lg 2 kohaselt usaldusisikul on õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FIMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel

arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. Kohus leiab, et

arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise

usaldusisiku tasuks 1 170 eurot (lisandub käibemaks 280,80 eurot).

9. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on

esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FIMS § 18 lg 2 p 2

ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavat vara ega

sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

10. PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt

vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt

Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui

kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku

sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud,

muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

11. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 736,56 eurot (sh käibemaks)

hüvitada riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)