2-23-148358/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Kohtujurist

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-148358

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi L G(endise nimega M)

vastu tarbijakrediidilepingutest tuleneva võlgnevuste nõudes

Tsiviilasja hind

4027,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 11542046),

asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, 13521 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Cärolin Markus, Sigrid Rahkema;

e-post: jurist@julianus.ee

Kostja: L G(endise nimega M) (isikukood xxxx), elukoht xxxx; e-

post: xxxx

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi L G(endise nimega M) vastu osaliselt.

2. Mõista L G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja hageja ja kostja vahel

24.08.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 139,08 eurot ja

viivis põhivõlalt (139,08 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle kohase

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Mõista L G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja hageja ja kostja vahel

18.04.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 225,25 eurot ja viivis põhivõlalt (225,25 eurolt)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

4. Mõista L G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 18.04.2022 sõlmitud

laenulepingust nr xxxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

kogusummas 153,63 eurot edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena järgmiselt:

10.10.2025

19,92 eurot

10.11.2025

20,57 eurot

10.12.2025

21,25 eurot

10.01.2026

21,94 eurot

10.02.2026

22,66 eurot

10.03.2026

23,41 eurot

10.04.2026

23,88 eurot.

5. Mõista L G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja hageja ja kostja vahel

18.04.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 230,79 eurot ja viivis põhivõlalt (230,79 eurolt)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

6. Mõista L G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 18.04.2022 sõlmitud

laenulepingust nr xxxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

kogusummas 173,54 eurot edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena järgmiselt:

10.10.2025

20,89 eurot

10.11.2025

21,57 eurot

10.12.2025

22,28 eurot

10.01.2026

23,01 eurot

10.02.2026

23,77 eurot

10.03.2026

24,55 eurot

10.04.2026

37,47 eurot.

7. Mõista L G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja hageja ja kostja vahel

20.04.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 400,88 eurot ja

viivis põhivõlalt (400,88 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle kohase

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi L G vastu intresside

sissenõutavaks muutunud viiviste ja sissenõudmiskulude hüvitiste nõudes.

9. Jätta menetluskulud 35% ulatuses L G ja 65% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ

kanda.

10. Määrata kindlaks Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 610 eurot ja mõista L

G 35% ehk 213.50 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks. Kostjal L Gl rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

11. L Gl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 01.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3032,14 euro saamiseks. Kohus tegi 04.12.2023

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule 22.02.2024 hagiavalduse

tarbijakrediidilepingutest tulenevate võlgnevuste nõudes (dtl 26-37).

2. Hageja palub kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus.

Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja hageja 24.08.2021. Lepingu alusel sai kostja soetada

kauba maksumusega 508,44 eurot, millest saatmiskulu oli 3,99 eurot. Kostja kohustus kauba

eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.09.2021-10.02.2024.

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 42,28%, intressimäär 37,57% aastas ja 0,10% päevas,

laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot ja igakuine lepingu haldustasu 0 eurot (dtl 38-43).

3. Hageja palub mõista kostjalt välja lepingust tulenev põhivõlgnevus 399,31 eurot, intress

50,61 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 110,92 euro ja

viivis alates 21.02.2024 kuni põhinõude 399,31 eurot täitmiseni 37,58% aastas.

4. Veel palub hageja palub välja mõista tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus.

Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja hageja 18.04.2022. Lepingu alusel sai kostja soetada

kauba maksumusega 599 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel perioodi 10.05.2022-10.04.2026. Lepingu krediidi kulukuse määraks

on 47,35%, intressimäär 39,39% aastas ja 0,10% päevas, laenulepingu sõlmimise tasu 0

eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot (dtl 45-50).

5. Hageja palub mõista kostjalt välja lepingust tulenev põhivõlgnevus 544,55 eurot, intress

79,07 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 158,59 eurot ja

viivis alates 21.02.2024 kuni põhinõude 544,55 eurot täitmiseni 39,39% aastas.

6. Veel palub hageja palub välja mõista tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus.

Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja hageja 18.04.2022. Lepingu alusel sai kostja soetada

kauba maksumusega 628 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel perioodi 10.05.2022-10.04.2026. Lepingu krediidi kulukuse määraks

on 47,35%, intressimäär 39,39% aastas ja 0,10% päevas, laenulepingu sõlmimise tasu 0

eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot (dtl 52-57).

7. Hageja palub mõista kostjalt välja lepingust tulenev põhivõlgnevus 570,90 eurot, intress

82,91 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 166,26 eurot ja

viivis alates 21.02.2024 kuni põhinõude 570,90 eurot täitmiseni 39,39% aastas.

8. Hageja palub lisaks välja mõista tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus.

Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja hageja 20.04.2022. Lepingu alusel sai kostja soetada

kauba maksumusega 700 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel perioodi 10.05.2022-10.04.2025. Lepingu krediidi kulukuse määraks

on 49,47%, intressimäär 40,86% aastas ja 0,11% päevas, laenulepingu sõlmimise tasu 0

eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot (dtl 59-64).

9. Hageja palub mõista kostjalt välja lepingust tulenev põhivõlgnevus 594,71 eurot, intress

87,87 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 179,66 eurot ja

viivis alates 21.02.2024 kuni põhinõude 594,71 eurot täitmiseni 40,86% aastas.

10. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja

11.05.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 65, 67, 69, 71), milles anti kostjale

täiendav tähtaeg 14 päeva võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 26.05.2023 lepingu üles (dtl 66, 68, 70, 72).

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et vastavalt VÕS §

403⁴ lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja enne lepingu nr xxxx sõlmimist muuhulgas kostja varalist

seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse

ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud. Hageja esitas tõendina ankeedi (dtl 73), pensioniregistri päringu vastuse (dtl 74) ja

maksehäireregistri väljavõtte (dtl 75).

12. Enne järgmise, lepingu nr

xxxx

sõlmimist

tegi krediidiandja päringud

Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Hageja esitas tõendina taotluse (dtl 76-77) ja

maksehäireregistri väljavõtte (dtl 78).

13. Enne lepingu nr xxxx sõlmimist tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning

tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud.

Hageja esitas tõendina taotluse (dtl 79-80) ja maksehäireregistri väljavõtte (dtl 81).

14. Enne lepingu nr xxxx sõlmimist tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning

tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud.

Hageja esitas tõendina taotluse (dtl 82-83) ja maksehäireregistri väljavõtte (dtl 84).

15. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega,

mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid

otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud

eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet

täita lepingus toodud summas osamaksega järelmaksulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva

järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi

tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist

piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

16. Kohus kohustas 13.05.2024 kohtumäärusega hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle

kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

teabe andmise kohustust. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb põhistada ja tõendada, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige

kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on

krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.

17. Hageja on 14.06.2024 täpsustatud hagiavalduses ja vastuses kohtunõudele (dtl 164-168)

selgitanud hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et on lepingu nr

xxxx kohta lisanud hagiavaldusele tõendi, et on teinud päringu pensioniregistrisse (hagi lisa

14). Vastavalt pensioniregistri väljavõttele oli kostja keskmine sissetulek umbes 40,76 eurot.

Kostja märkis oma sissetulekuks 1200 eurot (hagi lisa 13). Samuti lisas hageja väljavõtte

laenutaotluses esitatud andmetest. Igakuised kostja kohustused olid 300 eurot. Peale laenu

väljastamist on kostja igakuised kohustused 335,69 (300+ 35,69) eurot, mis tähendab kostjale

jäi sissetulekust veel kätte 863,31. Mis tähendab, et kostja oli krediidi maksmise võimeline,

ning laenu vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud.

18. Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku

laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu, esitab hageja ümberarvestuse.

19. Lepingu nr xxxx alusel on kostjalt toimunud hagejale laekumine kokku summas 369,36

eurot, vastavalt laekumise väljavõttele (dtl 181-182). Lepingu kohaselt tuli laen tagastada

perioodil 10.09.2021-10.02.2024. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud 11.–25.

osamaksed alates 10.07.2023-10.09.2023 täielikult summas 345,94 eurot ning 26. osamakse

10.10.2023 osaliselt summas 23,42 eurot. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude

ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista

sissenõutavaks muutunud põhivõla osamaksed alates 10.10.2023-10.02.2024 summas 139,08

eurot, maksetähtpäevale järgnevast päevas, kuna ilmselgelt kostja vabatahtlikult nõuet ei

täida.

20. Lepingu nr xxxx kohta selgitab hageja, et on lisanud hagiavaldusele tõendi kostja taotlusest

(hagi lisa 16), kostja poolt märgitud ning hageja poolt arvestatud sissetulek summas 740

eurot. Vastavalt taotlusele oli kostja sissetulek 740 eurot ning kohustused 122 eurot. Peale

laenu väljastamist oli kostja kohustused kokku summas 146,96 (122+ 24,96) eurot. Mis

tähendab, et kostjale jäi kätte peale kohustuste tasumist 593,04 eurot. Mis tähendab, et kostja

oli krediidi maksmise võimeline, ning vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud.

21. Kostjalt on laekunud hagejale kokku summas 220,13 eurot, vastavalt laekumise väljavõttele

(dtl 183-184). Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 10.05.2022-10.04.2026.

Ümberarvestuse kohaselt (dtl 185) on kostjal tasutud osamaksed alates 10.05.2022-

10.06.2024 summas 212,40 eurot täielikult ning 10.07.2024 summas 7,73 eurot osaliselt.

22. Juhul kui kohus leiab et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks (millega hageja ei

nõustu), esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed alates 10.07.2024 – 10.04.2026 summas 378,88 eurot, maksetähtpäevale

järgnevast päevas, kuna ilmselgelt kostja vabatahtlikult nõuet ei täida:

386,61 €

12.27 €

378,88 €

12,67 €

366,21 €

13,09 €

353,12 €

13,52 €

339,60 €

13,96 €

325,64 €

14,42 €

311,22 €

14,89 €

296,33 €

15,38 €

280,95 €

15,89 €

265,06 €

16,41 €

248,65 €

16,95 €

231,70 €

17,50 €

214,20 €

18,08 €

196,12 €

18,67 €

177,45 €

19,28 €

158,17 €

19,92 €

138,25 €

20,57 €

117,68 €

21,25 €

96,43 €

21,94 €

74,49 €

22,66 €

51,83 €

23,41 €

28,42 €

28,42 €

23. Lepingu nr xxxx kohta on hageja lisanud hagiavaldusele tõendi kostja taotlusest (hagi lisa

18), kostja poolt märgitud ning hageja poolt arvestatud sissetulek summas 740 eurot.

Vastavalt taotlusele oli kostja sissetulek 740 eurot ning kohustused 122 eurot. Peale laenu

väljastamist oli kostja kohustused kokku summas 148,17 (122+ 26,17) eurot. Mis tähendab,

et kostjale jäi kätte peale kohustuste tasumist 591,83 eurot. Mis tähendab, et kostja oli

krediidi maksmise võimeline, ning vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud.

24. Kostjalt on toimunud hagejale laekumine kokku summas 236,30 eurot, vastavalt laekumise

väljavõttele (dtl 186.187). Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 10.05.2022-

10.04.2026. Ümberarvestuse kohaselt (dtl 188) on kostjal tasutud osamaksed 1-27. alates

10.06.2022- 10.07.2024 summas 235,62 täielikult ning 28. osamakse 10.08.2024 summa 0,68

osaliselt.

25. Juhul kui kohus leiab et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks (millega hageja ei

nõustu), esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed alates 10.08.2024 – 10.04.2026 summas 379,11 eurot, maksetähtpäevale

järgnevast päevas, kuna ilmselgelt kostja vabatahtlikult nõuet ei täida:

392,40 €

13,29 €

391,72 €

13,73 €

377,99 €

14,18 €

363,81 €

14,64 €

349,17 €

15,12 €

334,05 €

15,62 €

318,43 €

16,13 €

302,30 €

16,66 €

285,64 €

17,21 €

268,43 €

17,77 €

250,66 €

18,36 €

232,30 €

18,96 €

213,34 €

19,58 €

193,76 €

20,22 €

173,54 €

20,89 €

152,65 €

21,57 €

131,08 €

22,28 €

108,80 €

23,01 €

85,79 €

23,77 €

62,02 €

24,55 €

37,47 €

37,47 €

26. Lepingu nr xxxx kohta on hageja lisanud hagiavaldusele tõendi kostja taotlusest (hagi lisa

20), kostja poolt märgitud ning hageja poolt arvestatud sissetulek summas 780 eurot.

Vastavalt taotlusele oli kostja sissetulek 780 eurot ning kohustused 125 eurot. Peale laenu

väljastamist oli kostja kohustused kokku summas 159,03 (125+ 34,03) eurot. Mis tähendab,

et kostjale jäi kätte peale kohustuste tasumist 620,97 eurot. Mis tähendab, et kostja oli

krediidi maksmise võimeline, ning vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud.

27. Kostjalt on toimunud hagejale laekumine kokku summas 299,12 eurot, vastavalt laekumise

väljavõttele (dtl 189-190). Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 10.05.2022-

10.04.2025. Ümberarvestuse kohaselt (dtl 191) on kostjal tasutud osamaksed alates 10.05.22-

10.01.2024 summas 293,74 eurot täielikult ning 10.02.2024 summas 5,38 eurot osaliselt.

28. Juhul kui kohus leiab et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks (millega hageja ei

nõustu), esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed

alates 10.02.2024-10.06.2024 summas 84,26 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed alates 10.07.2024 – 10.04.2025 summas 299,55 eurot, maksetähtpäevale

järgnevast päevas, kuna ilmselgelt kostja vabatahtlikult nõuet ei täida:

299,55 €

24,35 €

275,20 €

25,18 €

250,02 €

26,03 €

223,99 €

26,92 €

197,07 €

27,84 €

169,23 €

28,79 €

140,44 €

29,77 €

110,67 €

30,78 €

79,89 €

31,83 €

48,06 €

48,06 €

29. Hageja selgitab, et nõuab hagis viivist lepingus kokkulepitud intressi aastase määraga s.o

37,57%, 39,39%, 39,39% ja 40,86%. Hageja on arvestanud just neid % kuna lepingute

kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist krediidilepingus sätestatud intressimääraga võrdses

määras ehk lepingus kokkulepitud intressi aastase määraga.

30. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud kohtute infosüsteemi e-toimiku vahendusel

08.07.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

31. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud 14.06.2024 esitatud ümberarvestatud nõuete

osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

32. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

33. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

34. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud

krediidilepingutest.

35. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. hageja oli oma majandus-

ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes

tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Hageja

on esitanud kohtule kostja digitaalse allkirjaga krediidilepingud (dtl 38-64).

36. Kohtul on kohustus kontrollida, kas kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr

ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

37. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

38. Krediidilepingu personaalsete tingimuste (dtl 38) kohaselt on lepingu nr xxxx krediidi

kulukuse määr 42,28% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (24.08.2021) oli Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% (kolmekordne määr seega 56,04%).

39. Krediidilepingu personaalsete tingimuste (dtl 45) kohaselt on lepingu nr xxxx krediidi

kulukuse määr 47,35% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (18.04.2022) oli Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%).

40. Krediidilepingu personaalsete tingimuste (dtl 52) kohaselt on lepingu nr xxxx krediidi

kulukuse määr 47,35% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (18.04.2022) oli Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%).

41. Krediidilepingu personaalsete tingimuste (dtl 59) kohaselt on lepingu nr xxxx krediidi

kulukuse määr 49,47% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (20.04.2022) oli Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85%).

42. Krediidi kulukuse määra arvutusreeglid tulenevad VÕS §-dest 406 ja 4061 ning VÕS § 406

lg 6 alusel kehtestatud rahandusministri määrusest „Tarbijakrediidi kulukuse määra

arvutamise kord“ ning selle lisast nr 1. Hageja on 22.02.2024 menetlusdokumendi p-s 1.2

selgitanud krediidi kulukuse määrade. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et hageja on

krediidi kulukuse määra arvutanud valesti.

43. Eelneva tõttu leiab kohus, et kostjaga sõlmitud lepingute järgsed krediidi kulukuse määrad ei

ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning

leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

44. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

45. Kohus hindab järgmiseks, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et hageja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses

esitatud andmete, pensioniregistrite päringu alusel ja tuvastas maksehäirete puudumise.

46. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

47. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

48. Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud pensioniregistri päringuga

sissetulekut, kontrollinud maksehäireregistrit ja teinud laenuotsuse esitatud laenutaotluse

põhjal, mida ei saa pidada piisavaks. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul

krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on

krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele

jõudmiseks. Kohtule esitatud pensioniregisti päringust nähtuvad pensionikonto maksed kolm

kuud enne laenulepingu sõlmimist. Maksehäireregistri väljavõttest nähtub, et kostjal on

olnud pikaajaliselt maksehäired (alates 01.08.2013-06.08.2021), mis on lõppenud vahetult

enne esimese krediidilepingu sõlmimist. Laenuandja on tuginenud kostja esitatud taotlusele,

millele kostja on märkinud sissetulekuks 1200 eurot. Järgnevate laenulepingute puhul, mis on

sõlmitud 8 kuud peale esimese lepingu sõlmimist, on laenuandja tuginenud ainult kostja

taotluses esitatud andmetele, milles netosissetulek on märgitud pea 40% väiksem ning

maksehäireraportitele.

49. Lisaks märgib kohus, et kohtule esitatud neljast maksehäireraportist ei ole võimalik

tuvastada, millal need tehtud on – kõik neli (dtl 75, 78, 81 ja 84) sarnanevad äravahetamiseni

üksteisele ning võivad olla ka koopiad. Järgnevatele laenutaotlustele on kostja märkinud

sissetulekuks 740 eurot ning laenuandja ei ole kostja tegelikku sissetuleku suurust

kontrollinud. Lisaks ei ole laenuandja kontrollinud kordagi kostja kohustuste olemasolu ja

suurust, sh teiste finantskohustuste olemasolu ja suurust.

50. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks

laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-

20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek,

samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kuivõrd praegusel juhul ei ole

krediidiandja kostja konto väljavõtteid küsinud, on krediidiandja kostjale krediidi

võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

51. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud,

et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja

ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb

kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

52. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

53. Kohustas selgitas 13.05.2024 kohtumääruses, et hagejal tuleb hagejal põhistada ja tõendada,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning

vastupidisel juhul esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete

kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.

54. Hageja esitas kohtule ümberarvestuse alusel alternatiivsed nõuded.

1) Leping nr xxxx

55. Ümberarvestuse kohaselt on kostjalt laekunud hagejale kokku summas 369,36 eurot (dtl 181-

182). Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 10.09.2021-10.02.2024. Ümberarvestuse

kohaselt on kostjal tasutud 11.–25. osamaksed alates 10.07.2023-10.09.2023 täielikult

summas 345,94 eurot ning 26. osamakse 10.10.2023 osaliselt summas 23,42 eurot. Hageja

palub välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla osamaksed alates 10.10.2023-

10.02.2024 summas 139,08 eurot, maksetähtpäevale järgnevast päevas, kuna ilmselgelt

kostja vabatahtlikult nõuet ei täida.

56. Kohtule nähtuvalt on kostja saanud lepingu alusel krediiti 508,44 eurot. Hageja väitel on

kostja tasunud kokku 369,36 eurot. Esialgne laenuandja lepingu ütles üles pärast seda, kui

kostja oli jätnud tasumata kolm järjestikust tagasimakset. Kohtule on esitatud kiri, mis on

saadetud kostjale 11.05.2023 (dtl 65). Kirjas on märgitud, et võla tasumiseks anti täiendav

tähtaeg 14 päeva ning et kui võlga selleks tähtajaks ei tasuta, ütleb laenuandja lepingu

erakorraliselt üles. Hageja on esitanud kohtule ka kirja, mis on saadetud kostjale 26.05.2023

(dtl 66) ning milles on märgitud, et käesoleva tahteavaldusega ütleb TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaal järelmaksulepingu erakorraliselt ülesüles. Hagiavalduses on selgitatud, et

ülesütlemise teatised saadeti kostja poolt krediidiandjale viimati teatavaks tehtud

postiaadressile ning kostja lepingus toodud e-posti aadressile xxxx; xxxx. Lisaks saadeti kiri

ka kirjakandjal viimati teadaolevale aadressile xxxx.

57. Kohtule esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud 369,36 eurot. Kui kostja tasutud

maksed lugeda põhivõlgnevuse katteks, on kostjal tekkinud võlgnevus alles 26.

graafikujärgsest osamaksest, s.o 10.10.2023 osamaksest. Lähtuvalt eeltoodust on kostja

osaliselt võlgnevuses alles 10.10.2023 osamaksest ning 26.05.2023 lepingu ülesütlemine on

kehtetu.

58. Lepingujärgne viimane makse graafiku järgi pidi toimuma 10.02.2024. Seega käesolevaks

ajaks leping lõppenud korraliselt ning hagejal on tekkinud õigus nõude krediidisumma

tagastamist. Kohus rahuldab põhivõlgnevuse nõude 139,08 eurot.

59. Hageja nõuab kostjal intressi summas 50,61 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi.

25.08.2022 oli seadusjärgne intressimäär 0%. Kuivõrd seadusjärgne intress oli laenulepingu

sõlmimise ajal 0%, jätab kohus intressinõude 50,61 eurot rahuldamata.

60. Hageja on esitatud hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise

summas 110,92 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt kuni selle

kohase tasumiseni alates 21.01.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o

37,58% aastas.

61. Kohtule nähtuvalt on lepingu eritingimustes (dtl 38) eraldi kokku lepitud viivisemääras

24,15% aastas või 0,0671% päevas. Kohus selgitab, et kuigi pooltel on võimalik kokku

leppida ka intressimääraga võrdses viivisemääras, on käesolevas lepingus eraldi kokku

lepitud väiksemas viivisemääras, mis on siiski suurem kui seadusjärgne viivisemäär. Seega ei

oleks hagejal õigust nõuda VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgi intressiga samaväärset

viivist vaid eritingimustes kokku lepitud viivist.

62. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust

nõuda viivist lepingujärgses viivisemääras (24,15%) , kuid hageja viivisenõue on

põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

63. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist alates 21.01.2024 kuni põhinõude kohase

tasumiseni. Kuivõrd lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ning hagiavaldusele järgneval päeval,

s.o 21.01.2024, ei olnud võlgnevus veel sissenõutavaks muutunud, on kohtu hinnangul

viivisenõue seadusjärgses määras põhjendatud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

päevast kuni põhinõude kohase tasumiseni ning kohus rahuldab nõude.

2) Leping nr xxxx

64. Ümberarvestuse kohaselt on kostjalt laekunud hagejale kokku summas 220,13 eurot (dtl 183-

184). Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 10.05.2022-10.04.2026. Ümberarvestuse

kohaselt on kostjal tasutud osamaksed alates 10.05.2022-10.06.2024 summas 212,40 eurot

täielikult ning 10.07.2024 summas 7,73 eurot osaliselt. Hageja palub välja mõista tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates 10.07.2024–10.04.2026 summas 378,88

eurot, maksetähtpäevale järgnevast päevast, kuna ilmselgelt kostja vabatahtlikult nõuet ei

täida, vastavalt hageja esitatud ümberarvestusele (dtl 185).

65. Kohtule nähtuvalt on kostja saanud krediiti summas 599 eurot. Hageja väitel on kostja

tasunud kokku 220,13 eurot. Laen tuli tagastada perioodil 10.05.2022-10.04.2026. Kostja on

tasunud osamaksed alates 10.05.2022-10.06.2024 summas 212,40 eurot täielikult ning

10.07.2024 summas 7,73 eurot osaliselt. Esialgne laenuandja lepingu ütles üles pärast seda,

kui kostja oli jätnud tasumata kolm järjestikust tagasimakset. Kohtule on esitatud kiri, mis on

saadetud kostjale 11.05.2023 (dtl 67). Kirjas on märgitud, et võla tasumiseks anti täiendav

tähtaeg 14 päeva ning et kui võlga selleks tähtajaks ei tasuta, ütleb laenuandja lepingu

erakorraliselt üles. Hageja on esitanud kohtule ka kirja, mis on saadetud kostjale 26.05.2023

(dtl 68) ning milles on märgitud, et käesoleva tahteavaldusega ütleb TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaal järelmaksulepingu erakorraliselt ülesüles.

66. Kui kostja tasutud maksed lugeda põhivõlgnevuse katteks, on kostjal tekkinud võlgnevus

alles 26. graafikujärgsest osamaksest, s.o 10.07.2024 osamaksest. Lähtuvalt eeltoodust on

kostja võlgnevuses alles 27. graafikujärgsest osamaksest, s.o 10.07.2024 osamaksest ning

26.05.2023 lepingu ülesütlemine on kehtetu.

67. Leping ei ole ka korraliselt lõppenud, lepingujärgne viimane tagasimakse peaks olema

10.04.2026.

68. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tehtud ümberarvestuse tulemusel, st arvestades tasutu põhivõla

katteks, on kostjal seega tagastamata 378,87 eurot (599-220,13). Kuid see ei ole tervikuna

sissenõutavaks muutunud.

69. Hageja ei ole ümberarvestust tehes määranud tagasimakseid uuesti, vaid jääb lepingus oleva

maksegraafiku juurde, arvestades ümberarvestuse korral maksegraafiku põhiosamakseid.

Kohus märgib, et kostjalt tuleb välja mõista kohtuotsuse tegemise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed põhiosamaksed, s.o alates 10.07.2024

tagasimaksest (osaliselt, summas 7,73 eurot) kuni 10.09.2025 tagasimakseni, kokku 225,25

eurot.

70. Hageja on palunud mõista kostjalt välja peale kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad

lepingujärgsed põhiosamaksed. Hageja on seisukohal, et arvestades, et kostja ei ole pea kahe

aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses,

võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.

71. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada, sest poolte vahel oli laenuleping, kostja ei ole

laenu täielikult tagastanud, tagasimaksetest osa on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on

TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid

kohustusi õigeaegselt täita. Kohus mõistab seega kostjalt edasiulatuvalt välja lepingujärgsed

tagasimaksed alates 10.10.2025 kuni 10.04.2026, kokku summas 153,63 eurot:

42. 10.10.2025

19,92 eurot

43. 10.11.2025

20,57 eurot

44. 10.12.2025

21,25 eurot

45. 10.01.2026

21,94 eurot

46. 10.02.2026

22,66 eurot

47. 10.03.2026

23,41 eurot

48. 10.04.2026

23,88 eurot.

72. Hageja nõuab kostjalt intressi summas 79,07 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi.

18.04.2022 oli seadusjärgne intressimäär 0%. Kuivõrd seadusjärgne intress oli laenulepingu

sõlmimise ajal 0%, jätab kohus intressinõude 19,07 eurot rahuldamata.

73. Hageja on esitatud hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise

summas 158,59 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt kuni selle

kohase tasumiseni alates 21.01.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o

39,39% aastas.

74. Kohtule nähtuvalt on lepingu eritingimustes (dtl 45) eraldi kokku lepitud viivisemääras

24,15% aastas või 0,0671% päevas. Seega ei oleks hagejal õigust nõuda VÕS § 113 lg 1

kolmanda lause järgi intressiga samaväärset viivist vaid eritingimustes kokku lepitud viivist.

Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust

nõuda viivist lepingujärgses määras (24,15%), kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

75. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist alates 21.01.2024 kuni põhinõude kohase

tasumiseni. Kuivõrd lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ning hagiavaldusele järgneval päeval,

s.o 21.01.2024, ei olnud võlgnevus veel sissenõutavaks muutunud, on kohtu hinnangul

viivisenõue seadusjärgses määras põhjendatud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

päevast kuni kohase täitmiseni ning kohus rahuldab nõude.

3) Leping nr xxxx

76. Ümberarvestuse kohaselt on kostjalt laekunud hagejale kokku summas 236,30 eurot (dtl 186-

187). Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 10.05.2022-10.04.2026. Ümberarvestuse

kohaselt on kostjal tasutud osamaksed 1.-27. alates 10.06.2022-10.08.2024 summas 235,62

täielikult ning osamakse 28.10.08.2024 summa 0,68 osaliselt. Hageja palub välja mõista

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates 10.08.2024–10.04.2026

summas 379,11 eurot, maksetähtpäevale järgnevast päevas, kuna ilmselgelt kostja

vabatahtlikult nõuet ei täida, vastavalt hageja esitatud graafikule (dtl 188).

77. Kostja on saanud krediiti summas 628 eurot. Hageja väitel on kostja tasunud kokku 236,30

eurot. Laen tuli tagastada perioodil 10.05.2022-10.04.2026. Kostja on tasunud osamaksed

alates 10.06.2022-10.08.2024 summas 235,62 eurot täielikult ning 28.10.2024 summas 0,68

eurot osaliselt. Esialgne laenuandja lepingu ütles üles pärast seda, kui kostja oli jätnud

tasumata kolm järjestikust tagasimakset. Kohtule on esitatud kiri, mis on saadetud kostjale

11.05.2023 (dtl 69). Kirjas on märgitud, et võla tasumiseks anti täiendav tähtaeg 14 päeva

ning et kui võlga selleks tähtajaks ei tasuta, ütleb laenuandja lepingu erakorraliselt üles.

Hageja on esitanud kohtule ka kirja, mis on saadetud kostjale 26.05.2023 (dtl 70) ning milles

on märgitud, et käesoleva tahteavaldusega ütleb TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

järelmaksulepingu erakorraliselt ülesüles.

78. Kui kostja tasutud maksed lugeda põhivõlgnevuse katteks, on kostjal tekkinud võlgnevus

alles 26. graafikujärgsest osamaksest, s.o 10.07.2024 osamaksest. Lähtuvalt eeltoodust on

kostja võlgnevuses alles 27. graafikujärgsest osamaksest, s.o 10.07.2024 osamaksest ning

26.05.2023 lepingu ülesütlemine on kehtetu.

79. Leping ei ole ka korraliselt lõppenud, lepingujärgne viimane tagasimakse peaks olema

10.04.2026.

80. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tehtud ümberarvestuse tulemusel, st arvestades tasutu põhivõla

katteks, on kostjal seega tagastamata 391,70 eurot (628-236,3). Kuid see ei ole tervikuna

sissenõutavaks muutunud.

81. Hageja ei ole ümberarvestust tehes määranud tagasimakseid uuesti, vaid jääb lepingus oleva

maksegraafiku juurde, arvestades ümberarvestuse korral maksegraafiku põhiosamakseid.

Kohus märgib, et kostjalt tuleb välja mõista kohtuotsuse tegemise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed põhiosamaksed, s.o alates 10.08.2024

tagasimaksest (osaliselt, summas 12,61 eurot) kuni 10.09.2025 tagasimakseni, kokku 230,79

eurot.

82. Hageja on palunud mõista kostjalt välja peale kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad

lepingujärgsed põhiosamaksed. Hageja on seisukohal, et arvestades, et kostja ei ole pea kahe

aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses,

võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.

83. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada, sest poolte vahel oli laenuleping, kostja ei ole

laenu täielikult tagastanud, tagasimaksetest osa on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on

TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid

kohustusi õigeaegselt täita. Kohus mõistab seega kostjalt edasiulatuvalt välja lepingujärgsed

tagasimaksed alates 10.10.2025 kuni 10.04.2026, kokku summas 173,54 eurot:

42. 10.10.2025

20,89 eurot

43. 10.11.2025

21,57 eurot

44. 10.12.2025

22,28 eurot

45. 10.01.2026

23,01 eurot

46. 10.02.2026

23,77 eurot

47. 10.03.2026

24,55 eurot

48. 10.04.2026

37,47 eurot.

84. Hageja nõuab kostjal intressi summas 82,91 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi.

18.04.2022 oli seadusjärgne intressimäär 0%. Kuivõrd seadusjärgne intress oli laenulepingu

sõlmimise ajal 0%, jätab kohus intressinõude 82,91 eurot rahuldamata.

85. Hageja on esitatud hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise

summas 166,26 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt kuni selle

kohase tasumiseni alates 21.01.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o

39,39% aastas.

86. Kohtule nähtuvalt on lepingu eritingimustes (dtl 52) kokku lepitud viivisemääras 24,15%

aastas või 0,0671% päevas. Seega ei oleks hagejal õigust nõuda VÕS § 113 lg 1 kolmanda

lause järgi intressiga samaväärset viivist vaid eritingimustes kokku lepitud viivist. Kuivõrd

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda viivist

lepingujärgses määras (24,15%), kuid hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

87. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist alates 21.01.2024 kuni põhinõude kohase

tasumiseni. Kuivõrd lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ning hagiavaldusele järgneval päeval,

s.o 21.01.2024, ei olnud võlgnevus veel sissenõutavaks muutunud, on kohtu hinnangul

viivisenõue seadusjärgses määras põhjendatud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

päevast kuni kohase täitmiseni ning kohus rahuldab nõude.

4) Leping nr xxxx

88. Ümberarvestuse kohaselt on kostjalt laekunud hagejale kokku summas 299,12 eurot, (dtl

189-190). Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 10.05.2022-10.04.2025.

Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud osamaksed alates 10.05.22-10.01.2024 summas

293,74 eurot täielikult ning 10.02.2024 summas 5,38 eurot osaliselt. Hageja palub välja

mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 10.02.2024-10.06.2024 summas 84,26

eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates 10.07.2024–

10.04.2025 summas 299,55 eurot, maksetähtpäevale järgnevast päevas, kuna ilmselgelt

kostja vabatahtlikult nõuet ei täida (dtl 191).

89. Kohtule nähtuvalt on kostja saanud lepingu alusel krediiti 700 eurot. Hageja väitel on kostja

tasunud kokku 299,12 eurot. Esialgne laenuandja lepingu ütles üles pärast seda, kui kostja oli

jätnud tasumata kolm järjestikust tagasimakset. Kohtule on esitatud kiri, mis on saadetud

kostjale 11.05.2023 (dtl 71). Kirjas on märgitud, et võla tasumiseks anti täiendav tähtaeg 14

päeva ning et kui võlga selleks tähtajaks ei tasuta, ütleb laenuandja lepingu erakorraliselt

üles. Hageja on esitanud kohtule ka kirja, mis on saadetud kostjale 26.05.2023 (dtl 72) ning

milles on märgitud, et käesoleva tahteavaldusega ütleb TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

järelmaksulepingu erakorraliselt ülesüles.

90. Kohtule esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud 299,12 eurot. Kui kostja tasutud

maksed lugeda põhivõlgnevuse katteks, on kostjal tekkinud võlgnevus alles 22.

graafikujärgsest osamaksest, s.o 10.12.2024 osamaksest. Lähtuvalt eeltoodust on kostja

osaliselt võlgnevuses alles 10.02.2024 osamaksest ning 26.05.2023 lepingu ülesütlemine on

kehtetu.

91. Lepingujärgne viimane makse graafiku järgi pidi toimuma 10.04.2025. Seega käesolevaks

ajaks leping lõppenud korraliselt ning hagejal on tekkinud õigus nõude krediidisumma

tagastamist. Kohus rahuldab põhivõlgnevuse nõude 400,88 eurot.

92. Hageja nõuab kostjal intressi summas 87,87 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi.

20.04.2022 oli seadusjärgne intressimäär 0%. Kuivõrd seadusjärgne intress oli laenulepingu

sõlmimise ajal 0%, jätab kohus intressinõude 87,87 eurot rahuldamata.

93. Hageja on esitatud hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise

summas 179,66 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt kuni selle

kohase tasumiseni alates 21.01.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o

40,86% aastas.

94. Kohtule nähtuvalt on lepingu eritingimustes (dtl 59) eraldi kokku lepitud viivisemääras

24,15% aastas või 0,0671% päevas. Seega ei oleks hagejal õigust nõuda VÕS § 113 lg 1

kolmanda lause järgi intressiga samaväärset viivist vaid eritingimustes kokku lepitud viivist.

Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust

nõuda viivist lepingujärgses viivisemääras (24,15%), kuid hageja viivisenõue on põhjendatud

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

95. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist alates 21.01.2024 kuni põhinõude kohase

tasumiseni. Kuivõrd lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ning hagiavaldusele järgneval päeval,

s.o 21.01.2024, ei olnud võlgnevus veel sissenõutavaks muutunud, on kohtu hinnangul

viivisenõue seadusjärgses määras põhjendatud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

päevast kuni kohase täitmiseni ning kohus rahuldab nõude.

96. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Kohus märgib, et hageja on ise välja toonud, et ümberarvestuse korral ei

oleks leping üles öeldud ning seega ei saaks nõuda peale lepingu lõppemist tehtud

sissenõudmiskulude hüvitamist. Kuivõrd kohus on veendunud, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, jätab kohus sissenõudmiskulude nõude 40 eurot iga

lepingu kohta, kokku summas 160 eurot, rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

97. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda.

98. Kohus rahuldas hageja nõudest 4027,79 eurot 35% ehk 1424,31 euro ulatuses, mistõttu kohus

jätab menetluskulud 35% ulatuses kostja ja 65% ulatuses hageja kanda.

99. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

100.Hageja on esitanud 22.02.2024 menetluskulude nimekirja (dtl 37), mille kohaselt on kulud

olnud: 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot; 2)

täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine

ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 5h

tunnihinnaga 169 eurot, summas 845 eurot. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 490 eurot.

101.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.

102.TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

103.Kohus märgib, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu

maakohtu menetluses 1h. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö

tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi

kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas,

mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista

ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja

on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS §

174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot,

millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja tasutud riigilõiv 490

eurot, seega kokku 610 eurot.

104.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 610 eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 35% hageja

menetluskuludest ehk 213,50 eurot.

105.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

106.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik