4-25-2516/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi 4-25-2516

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-2516

Kohtunik

Kristiina Laas

Väärteoasi

V.X-i esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 24. juuni 2025. a otsusele väärteoasjas nr

2780,25,010016

Menetlusalune isik

V.X

Isikukood: XXX; elukoht: XX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur; asukoht:

Riia 132, Tartu; e-post:

ppa@politsei.ee, esindaja

menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Kajar Pent

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24. juuni 2025. a otsus

väärteoasjas nr 2780,25,010016 muutmata ning V.X-i esitatud kaebus

rahuldamata.

2. Rahatrahv 50 (viiskümmend) trahviühikut, s.o 400 (nelisada) eurot tuleb tasuda

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24. juuni 2025. a otsuses nr

2780,25,010016 märgitud arvelduskontole, märkides maksekorraldusele viitenumbri

10220192858419, 45 (neljakümne viie) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

1. 24. juunil 2025. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Annemari Koller väärteoasjas nr

2780,25,010016 kiirmenetluse otsuse selle kohta, et 24. juunil 2025. a kl 21.22 ajal V.X

Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõgeva-Mustvee 38. kilomeetril mootorsõidukit,

milles sõidutas alla 16-aastast last, kes ei olnud sõites turvavöö või turvaseadmega

nõuetekohaselt kinnitatud. Sellega rikkus V.X liiklusseaduse (LS) § 36 lg 6 ja § 33 lg 11

p 4. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 240 lg 1 järgi ning V.X-i karistati rahatrahviga summas

400 eurot.

2. 26. juunil 2025 esitas V.X Viru Maakohtule kaebuse, milles palub rahatrahvi uuesti

läbi vaadata, kuna tema hinnangul on trahv ebaõiglaselt suur ja ta on töötukassas

registreeritud. Ta oli 24. juunil 2025 hooletu, kui hakkas autoga sõitma, kui tema poeg ronis

esiistmelt tagaistmele. Tegevus toimus tanklas Mustvee, Tartu tn 74, tal ei olnud kavatsust

teed jätkata. Ta selgitab, et mõistab turvavarustuse kasutamise olulisust sõidu ajal ja on

liikluseeskirjade suhtes edaspidi tähelepanelikum.

3. Viru Maakohtu 1. juuli 2025. a määrusega edastas kohus V.X-i kaebuse kohtualluvuse

järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule.

4. Tartu Maakohus edastas 28. juulil 2025 PPA-le seisukoha ja toimiku nõude.

5. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha ja toimiku 6. augustil 2025. Kohtuväline

menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul

puuduvad alused kiirmenetluse otsuse tühistamiseks. Ei esine VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Süü on leidnud kinnitust, otsus on vormistatud

nõuetekohaselt. V.X-ile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud õiguseid ja kohustusi.

Kiirmenetlust on kohaldatud õiguspäraselt. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega on LS

§ 240 lg-s 1 kirjeldatud objektiivne koosseis tuvastatav. Karistuse määramisel on kohtuväline

menetleja arvestanud isiku süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

puudumist ning võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikul on üks varasem väärteokaristus. V.X oleks pidanud

olema hoolikam ja tähelepanelikum, et laps oleks nõuetekohaselt kinnitatud. Kohtuväline

menetleja on nõus sellega, et menetlusalusele isikule saab määrata rahatrahvi ositi tasumise.

Kohtuotsuse põhjendused

6. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta.

7. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus on kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile saatnud

kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning

mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

8. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ning kohtuvälise menetleja seisukohti, olles

vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende

kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

10. Käesolevas väärteoasjas heidetakse kiirmenetluses V.X-ile ette seda, et ta juhtis 24.

juunil 2025 kella 21.22 ajal Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõgeva-Mustvee 38.

kilomeetril mootorsõidukit Mercedes-Benz E200 registreerimismärgiga XXX XXX , milles

sõidutas alla 16-aastast last, kes ei olnud sõites turvavöö või turvaseadmega nõuetekohaselt

kinnitatud.

11. LS § 36 lg 6 kohaselt kui lapse pikkus ei võimalda teda sõiduki või turvavöö tootja

nõuete kohaselt kinnitada sõiduki turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel sõidukis, millel on

turvavöö, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvaseadme tootja nõuete kohaselt

kinnitatud turvaseadet. LS § 33 lg 11 p 4 kohaselt on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei

ole § 30 lg 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lg 4 või § 36 lg 6 kohast

turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga.

12. LS § 240 lg 1 kohaselt võib karistada sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse

abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest.

13. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et V.X juhtis 24. juunil 2025 kella 21.22 ajal

mootorsõidukit Mercedes-Benz E200 registreerimismärgiga XXX XXX ning tema autos oli

alaealine (x-aastane) laps, kes ei olnud sõidu alustamise hetkel nõuetekohaselt

turvavarustusega kinnitatud.

14. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütluste ja tunnistaja J.V ütlustega on tõendatud V.X-i

teos LS § 240 lg 1 objektiivne koosseis. Menetlusalune isik on kiirmenetluse otsuses

kirjalikult selgitanud, et tanklast välja sõites ei jõudnud tema x-aastane poeg tagaistmele

ronida. Kaebuses on V.X tunnistanud, et ta oli hooletu, kui alustas sõitmist, kui ta poeg

ronis esiistmelt tagaistmele. Tunnistaja J. V, kes on PPA ametnik, on andnud ütluseid, mille

kohaselt ta oli tööl 24. juunil 2025 abipolitseinikuna ning liiklusjärelevalve käigus tuvastas

patrull Mustvee linnas Jõgeva maakonnas kl 21.22 Tartu tn 74 asuvast tanklast väljasõitva

sõiduki MB E200 reg nr XXX XXX, mis liikus Tartu tn 68c suunal ja kõrvalistmel oli näha

väikest last, kes istus istme eesosas ja ei olnud turvavööga kinnitatud, ametnikud andsid

sõidukijuhile peatumismärguande, juht peatus ja juhiks osutus V.X . V.X väitis

esialgu, et ta poeg istus terve aja tagumisel istmel, kuid tunnistas hiljem, et laps ronis sõidu

ajal esiistmelt tagaistmele. Menetlusalune isik selgitas, et tegemist on tema xxxxxxx pojaga.

Sõidukis viibisid ainult juht ja kaasreisija. Tõendite pinnalt ei leia tuvastamist asjaolu, et

rikkumise hetkel oleks olnud hädaseisundi olukord LS § 33 lg 11 p 4 mõttes.

17. 15. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu

hinnangul on V.X teo pannud toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt

paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava

asjaolu saabumist ja möönab seda. V.X oleks pidanud enne sõidu alustamist veenduma,

et tema kõrvalistmel istuval alla 16-aastasel lapsel on turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata.

Kuna menetlusaluse isiku kinnitusel oli kõrvalistmel tema X-aastane poeg, ei saa nii väikselt

lapselt oodata, et ta oleks suuteline ise turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitama, seega tuleb

seda teha sõiduki juhil ja enne sõidu alustamist tuleb veenduda, et turvavarustus on piisav, et

last nõuetekohaselt istmel hoida.

21. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Seega vastutab V.X väärteo

toimepanemise eest.

Kohtu seisukoht karistuse osas

16. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistas kohtuväline menetleja V.X-i LS §

240 lg 1 järgi 50 trahviühiku ulatuses ehk summas 400 eurot.

17. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

18. Kohus hindab järgnevalt, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus LS § 240 lg 1

alusel on kohane ja vastab isiku süüle.

19. LS § 240 lg 1 kohaselt karistatakse sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse abil

nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest rahatrahviga kuni 100

trahviühikut.

20. Kohtuväline menetleja on määranud rahatrahvi keskmises määras, s.o 50 trahviühiku

ulatuses.

21. Kohus leiab, et süü suuruse hindamisel tuleb võtta arvesse toimepandud tegu ja süüdlase

isikut. Teo toimepanemise asjaolude osas märgib kohus, et nagu varasemalt tuvastatud, pani

V.X teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. V.X ei olnud oma alaealise X-aastase

poja osas piisavalt hoolikas ja tähelepanelik ning alustas mootorsõiduki juhtimist

kontrollimata, kas tema poeg on nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud. Tunnistaja

ütluste kohaselt ja kiirmenetluse otsuses kirjeldatud menetlusaluse isiku omakäeliste ütluste

kohaselt ei tunnistanud V.X esialgu, et tema poeg oleks eesistmelt teisele (tagaistmele)

sõidu käigus liikunud. Kaebuses ning tunnistaja ütluste kohaselt on V.X hiljem

tunnistanud, et tema 3-aastane poeg liikus sõidu alustamise järgselt esiistmelt tagaistmele.

Kuivõrd sedavõrd väike laps ei ole ise võimeline end turvavööga või turvavarustusega

kinnitama, on selline kohustus sõiduki juhil. Tegemist oli lapsevanemaga, kes on teadlik oma

lapse vanusest ning peab olema teadlik ka turvavarustuse kohustuslikkusest. Sõidukijuhi

kohustuseks on veenduda, et sõidukis viibivatel kaassõitjatel oleks turvavöö nõuetekohaselt

kinnitatud. Seda enam peab sõidukijuht olema hoolikam, kui kaassõitjaks on alaealine laps,

kes ei mõista turvavarustuse olulisust ja ei oska seda nõuetekohaselt kinnitada. Liiklusseadus

on sätestanud, et sõidukijuhil on keelatud sõidutada isikuid, kes ei ole turvavööga

nõuetekohaselt kinnitatud. Sõidukijuhi kohustus on tagada reisijate, sh ka iseenda turvalisus

sõidu vältel, kuivõrd turvavöö kinnitamata jätmisel võivad autos viibijad liiklusõnnetuse

toimumisel või äkkpidurduse toimel saada tervist või elu ohustavaid kahjustusi. Samuti

võivad turvavööga kinnitamata jäänud reisijad tekitada vigastusi teistele autos viibivatele

sõitjatele, kel on turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud, mistõttu võib ohustatud olla ka

sõidukijuht ise. Asjaolu, et V.X-i väitel ei oleks ta sõiduga sellisel viisil jätkanud, ei ole

võimalik kontrollida, kuna sõiduki pidas kinni patrullauto, nähes sõidukis turvavööga või

turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitamata alaealist last. Karistust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

22. V.X-il on varasem kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 2, § 242 lg 1 järgi, mille eest on

talle määratud 8. märtsil 2025 rahatrahv summas 360 eurot, karistus on karistusregistri

väljavõtte kohaselt täidetud 8. märtsil 2025.

23. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü keskmine ning talle määratud rahatrahvi

kohaldamine sanktsiooni keskmises määras põhjendatud. Kohtu hinnangul on rahatrahvi

kohaldamine keskmises määras LS § 240 lg 1 teo toimepanemise eest põhjendatud ja

eripreventiivseid eesmärke täitev. Kuigi V.X-il on varasem kehtiv väärteokaristus, on ta

käesolevalt oma väärtegu tunnistanud ja lubanud edaspidi olla ettevaatlikum. Võttes arvesse,

et turvavöö kinnitamata jätmisel oli ohustatud ka sõidukis viibiv laps, tuleb V.X-i

eripreventiivsetel ning üldpreventiivsetel kaalutlustel karistada. Kuigi V.X leiab, et

rahatrahv on ebaõiglaselt suur, vastab rahatrahvi suurus kohtu hinnangul tema süüle. Lisaks

selgitab kohus, et alates 1. jaanuarist 2025 vastab ühele rahatrahvi ühikule 8 eurot (varasemalt

kehtis baastrahviühik 4 eurot).

24. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V.X-i kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise

menetleja otsuse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Laas

kohtunik