4-11-3854/14 · 4-11-3854/14 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-11-3854

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-11-3854 (2590,11,005487) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Väärteoasi B.Z väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 24. novembri 2011 otsus Kaebuse esitaja

menetlusalune isik B.Z (isikukood: XXX,

XXX, varem väärteokorras korduvalt karistatud, rahatrahvid tasumata)

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S §-dest 147 lg 1 p 4, 148 p 4, 151 lg 1 p 4 tühistada Viru Maakohtu 24. novembri 2011 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-11-3854 osaliselt, s.o B.Z-ile mõistetud karistuse kandmise osas.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata mõistetud karistus kandmisele ositi, s.o laupäeviti ja pühapäeviti. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. B.Z apellatsioon rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 17. jaanuaril 2012 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 18. jaanuarist 2012.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 18. jaanuarist 2012.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Viru Maakohtu 24.11.2011 otsusega tunnistati B.Z süüdi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ning karituseks mõisteti 7 päeva aresti.

2

Karistuse mõistmisel juhindus maakohus KarS § 56 lg-st 1 ning arvestas B.Z karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid

asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Samuti võttis maakohus arvesse, et B.Z on varem

korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud, määratud rahatrahvid on tasumata ning samuti kandmata Viru Maakohtu 09.03.2011 otsusega mõistetud arest. Seetõttu pidas maakohus

põhjendatuks karistada B.Z arestiga, mis arvestades seda, et toimepandud tegu seisnes

parklast tänavale väljasõitmises ja tänavalt parklasse tagudamises, võis maakohtu arvates olla lühemaajaline.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik B.Z, kes palub võimaldada tal kanda mõistetud karistust ositi, s.o nädalavahetustel.

B.Z märgib, et ta on abielus ning peres on kaks last. B.Z on ainsana pere ülalpidaja,

saades hiljuti ametlikult tööle metsatöölisena OÜ-s Dreiwald. Aresti kandmisele asumisega kaotaks ta oma töö, mistõttu ta palub võimalust kanda karistust nädalavahetustel.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Juhindudes V™S § 145 lg-st 1 küsis ringkonnakohus kohtuvälise menetleja seisukohta B.Z kaebuse kohta. 12.01.2012 teatas kohtuvälise menetleja esindaja ringkonnakohtule, et on nõus B.Z kaebuse

rahuldamisega ning temale karistuse ositi kandmise võimaluse andmisega. Ühtlasi nõustus kohtuväline menetleja asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Juhindudes V™S § 145 lg-st 1 lahendab ringkonnakohus B.Z kaebuse kirjalikus menetluses.

Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele, s.o karistuse mõistmise osas selle mittevastavuse tõttu väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule.

Maakohus mõistis B.Z-ile liiklusseaduse § 200 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest

karistuseks 7 päeva aresti, mille kandmise algust hakatakse otsuse kohaselt lugema tema arestimajja saabumise ajast.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt B.Z-ile karistuseks mõistetud aresti pikkusega, kuid leiab, et arvestades toimepandud väärteo asjaolusid ja B.Z isikut tulnuks maakohtul kaaluda talle karistuse ositi kandmise võimaluse andmist.

KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib

kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse

tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise

karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

Apellatsioonist nähtuvalt on B.Z abielus ning tal on kaks last. B.Z on pere ainuke

ülalpidaja, töötades OÜ-s Dreiwald metsatöölisena. Maakohtu otsusega mõistetud 7-päevast aresti järjest kandes kaotaks B.Z töökoha ning tema pere jääks sissetulekuta.

3

Ringkonnakohus, arvestades eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et B.Z apellatsioon on

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. B.Z on nõus kandma temale maakohtu otsusega mõistetud 7-päevast aresti, kuid soovib samas säilitada ka töökohta. Karistuse järjest kandmisega

kaasneksid rasked tagajärjed mitte üksnes B.Z-ile, vaid ka tema perekonnale, kelle ainsa

sissetuleku moodustab B.Z töötasu. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul oluline arvesse võtta asjaolu, et B.Z on tasumata mitmed varasemate väärtegude eest mõistetud rahatrahvid. Käesoleva karistuse ositi kandmine ei võimaldaks tal üksnes töökohta säilitada, vaid saadavast töötasust oleks võimalik täita ka B.Z-ile varasemalt mõistetud ning seni tasumata rahatrahve.

Ringkonnakohus võtab arvesse ka kohtuvälise menetleja seisukohta, kes on nõus B.Z-ile karistuse ositi kandmise võimaldamisega.

Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et menetlusaluse isiku B.Z apellatsioon kuulub

rahuldamisele ning tal tuleb võimaldada kanda temale karistuseks mõistetud 7-päevast aresti nädalavahetustel, s.o laupäeviti ja pühapäeviti.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus