1-11-13816/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuaril 2012. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-13816 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi A.P süüdistus KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav A.P

elukoht: XXXX; isikukood: XXX;

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral:

27.10.2011. a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 25 lg 1,2 -

§199 lg 2 p 9 järgi 2 kuu vangistusega tingimisi KarS § 73 alusel katseajaga 3 aastat Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 28.10.2011. a Kaitsja

- (kokkuleppe sõlmimisel vandeadvokaat Niina Agarjova)

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada A.P KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 2

(kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.P eelvangistuses viibitud aeg 27- 28.10.2011, so 2 (kaks) päeva, A.P poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada A.P-le mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 27.10.2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) kuu 28 (kahekümne kaheksa) päeva võrra ja mõista A.P-le lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

KarS 69 lg 1 alusel asendada A.P-le mõistetud 3 kuu 26 päeva pikkune vangistus

232 (kahesaja kolmekümne kahe) tunni üldkasuliku tööga.

A.P üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 9 (üheksa) kuud.

Üldkasuliku töö tegemisel peab A.P järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

- elama kohtu poolt määratud alalises elukohas

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama

kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

A.P-le kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.P-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha osa (ükssada) eurot ja sundtoomise kulud (kakskümmend kolm) eurot senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha osa (kakssada kolmkümmend viis) eurot välja mõistmata ja õigusabikulud (nelikümmend seitse) eurot senti riigi kanda.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude summas (ükssada kakskümmend kolm) eurot senti tasumine ositi (kümme) kuule järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on A.P kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt (kaksteist) eurot

senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

A.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 27.10.2011 kella 17.33 paiku üritas Elvas Kirde 3 asuvast Elva Tarbijate Ühistu kauplusest

Konsum ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte 2-liitrist pudelit õlut Bock väärtusega 2.17 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Sellega pani A.P toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.P-le karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.P eelvangistuses viibitud aeg 27- 28.10.2011, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust A.P-le 27.10.2011 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-11742 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu ja 28 päeva vangistust, võrra ning mõista A.P-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 kuud ja 26 päeva vangistust.

KarS § 69 ja § 73 lg 4 alusel asendada A.P-le mõistetud 3 kuu ja 26 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 232 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 9 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s

75 sätestatule.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et A.P on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.P süüdi tunnistada KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: A.P õigusabikulud kohtueelses menetluses 47,93 eurot, sundtoomise kulud 23,58 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2012. a 290 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

A.P on ilma kindla töökohata, tal on töövõimekaotus 50%. Tema sissetulekuks on pension ca 120 eurot kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine A.P-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes õigusabikulud riigi kanda ja välja mõista sundrahast 100 eurot. Vähendatud menetluskulude summas 123,58 eurot ühe korraga tasumine käib tema sissetulekuid arvestades A.P-le samuti üle jõu, mistõttu tuleb määrata nende tasumine ositi kümnele kuule.

Ingeri Tamm Kohtunik