2-25-107389/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

2. oktoober 2025

Tsiviilasja number ja hagi ese

2-25-107389

Placet Group OÜ hagi L.K. vastu 10.01.2024 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust

nr

JM4039850

tuleneva

põhivõlgnevuse 3900 euro, intressi 350,29 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 1267,11 euro, lepingu

sõlmimise tasu 195 euro ning 10 euro sissenõudmiskulu ja

jooksva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras väljamõistmiseks

kirjalik hagimenetlus

Hagihind

6157,25 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

Placet Group OÜ (registrikood: 11198910)

Hageja lepinguline esindaja

Inga Ohakas

Kostja

L.K. (isikukood: XXX)

Kostja lepinguline esindaja

Maia Ploom

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista L.K.-lt Placet Group OÜ kasuks välja tasumata põhivõlg 3900 eurot, intress 50,83

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 645,67 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot. Muus

osas jätta hagi rahuldamata.

3. Jätta menetluskuludest 75% kostja kanda ja 25% hageja kanda.

4. Mõista L.K.-lt Placet Group OÜ kasuks välja menetluskulud 585 eurot.

5. Mõista Placet Group OÜ-lt L.K. kasuks välja menetluskulud 120 eurot.

6. Tasaarvestada Placet Group OÜ ja L.K. vastastikku väljamõistetavad menetluskulude

nõuded (resolutsiooni p-d 4 ja 5) ja mõista L.K.-lt Placet Group OÜ kasuks välja

menetluskulud 465 eurot.

7. Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostja lepingulisele

esindajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus kohtuotsuse

kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati

(TsMS § 178 lg 1).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus, seisukohad ja tõendid

1. Placet Group OÜ (hageja) esitas 23.04.2025 kohtule hagiavalduse L.K. (kostja) vastu (dtl

38-45). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.01.2024 tarbijakrediidilepingu nr

JM4039850, mille alusel andis hageja kostjale kasutusse laenusumma 3900 eurot (dtl 47-49). Laen

kanti kostja AS SEB Panga arveldusarvele samal päeval (dtl 133). Leping nägi ette, et kostja tasub

laenu tagasi 12 osamaksena, summas 404,82 eurot kuus. Krediidi kulukuse aastamäär oli lepingus

märgitud 51,99%, mis vastas seaduses sätestatud piirangutele, kuivõrd lepingu sõlmimise ajal

kehtis Eesti Panga poolt avaldatud tarbijakrediidi kulukuse määra kolmekordne ülempiir 52,08%.

2. Enne laenu andmist hindas hageja kostja krediidivõimet, tuginedes tema esitatud AS SEB

Panga konto väljavõtetele, kus tuvastati sissetulekud, sh pension ja töötasu. Lisaks teostati

päringud Creditinfo, Maksuameti, Rahvastikuregistri ja Ametlike Teadaannete registrisse (dtl

129). Kontrollimisel selgus, et kostjal puudusid maksehäired, maksuvõlad ja ülalpeetavad ning

igakuine sissetulek ulatus keskmiselt 904,32 euroni. Finantskohustuste, majapidamiskulude ning

ka taotletava laenu igakuise osamakse arvestamisel jäi kostjale igakuine vaba jääk 102,75 eurot,

mis kinnitas tema krediidivõimelisust lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest.

3. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega teinud ühtegi tagasimakset. Kolmel

järjestikusel kuul, veebruaris, märtsis ja aprillis, jäi osamaksed tasumata. Hageja teavitas kostjat

korduvalt võlgnevusest, saatis meeldetuletused ja 11.04.2024 edastas ka ülesütlemise hoiatuse,

määrates lisatähtajaks 25.04.2024 võlgnevuse tasumiseks (dtl 136). Kuna kostja oma kohustusi ei

täitnud, ütles hageja lepingu 26.04.2024 üles. Vastavalt hageja üldtingimustele, mis olid kostjale

edastatud lepingu sõlmimise päeval koos laenulepingu dokumentidega, loetakse e-kirjaga saadetud

teated kättesaaduks ühe kalendripäeva möödumisel, mistõttu loeti, et kostja sai

ülesütlemisavalduse kätte 12.04.2024.

4. Hagi kohaselt oli 23.04.2025 seisuga kostja võlgnevus järgmine: tagastamata põhiosa 3900

eurot, tasumata intressid 350,29 eurot, tasumata lepingutasu 195 eurot ja sissenõudmiskulud 10

eurot. Lisaks sellele on hageja arvestanud lepingujärgseid viiviseid perioodi 27.04.2024 kuni

22.04.2025 eest ulatuses 1267,11 eurot, tuginedes lepingus sätestatud viivisemäärale 0,09%

päevas. Hageja taotleb ka jooksva viivise arvestamist põhivõlgnevuselt alates 23.04.2025 VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse (3900 euro) tasumisen. Kokku nõuab

hageja kostjalt välja 5722,40 eurot ning menetluskuludena riigilõivu summas 630 eurot ja

õigusabikulud 150 eurot. Hageja leiab, et kostja on rikkunud laenulepingust tulenevaid kohustusi

ja palub kohtul rahuldada hagi täies ulatuses.

5. Placet Group OÜ esitas 23.05.2025 seisukoha kostja vastusele, milles avaldab, et sai

17.04.2024 Politsei- ja Piirivalveametilt teate kriminaalasjast nr 24278050219, mille raames uuriti

kostja andmete võimaliku väärkasutamise asjaolusid (dtl 261-262). Placet Group OÜ edastas oma

vastuse politseile 23.04.2024. Hageja ei olnud varasemalt saanud kostjalt teavitust kelmuse

ohvriks langemise kohta. 27.02.2025 toimunud järelpärimise tulemusena selgus, et menetlus on

PPA poolt lõpetatud ja hagejat ei ole kriminaalasjas kannatanuna kaasatud. Lähtuvalt

kriminaalmenetluse lõpetamisest ja kannatanu staatuse puudumisest on hageja seisukohal, et

kostjaga sõlmitud laenuleping JM4039850 ei ole seotud kuriteoga ning leping on sõlmitud

õiguspäraselt. Seetõttu loeb hageja, et esitatud nõue kostja vastu on jätkuvalt põhjendatud ja

tõendatud.

6. Hageja lisab 18.06.2025 täiendavalt, et täitis oma kohustused vastavalt laenulepingule ning

väljamakse tehti otse kostja pangakontole (dtl 284-286). Lepingu sõlmimiseks kasutati kostja

autentimisvahendeid ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei andnud tahteavaldust ega sõlminud

lepingut. Seega sõlmiti leping just kostjaga, kes vastutab selle täitmise eest.

Kostja seisukohad ja tõendid

7. Kostja leiab 08.05.2025 esitatud vastuses (dtl 171-172), et esitatud haginõue on põhjendamatu

ja tõendamata ning palub selle jätta rahuldamata.

8. Kostja kinnitab, et ei ole sõlminud hagejaga laenulepingut, esitanud ühtegi laenutaotlust ega

olnud teadlik väidetavalt tema nimel sõlmitud laenulepingust. Kostja ei ole kunagi kasutanud e-

posti aadressi XXX, millele hageja väidetavalt laenulepingu ja muud dokumendid saatis. Kostja

sattus pettuse ohvriks. Talle helistati ja teatati, et tema pangakontole on sisse murtud ning tema

nimel soovitakse võtta kiirlaene. Kostja suunati AS-i SEB pank ja hiljem selgus, et tema nimel ja

andmeid kasutades on võetud kiirlaene kokku 6900 euro ulatuses. Kostjalt varastati ka telefon

ning telliti uus pangakaart, mis ei jõudnud kunagi kostja valdusse. Kostja avalduse alusel alustas

Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskond KarS § 213 lg 1 tunnustel kriminaalasja nr 24278050219

(dtl 174). Hageja kui krediidiandja on jätnud täitmata oma hoolsuskohustuse. Eriti arvestades, et

tegemist on X-aastase inimesega, kelle puhul tulnuks kontrollida, kas taoline isik tõepoolest vajab

kõrge kulukusega kiirlaenu. Hageja on olnud selgelt enam huvitatud laenu väljastamisest kui

isikusamasuse tuvastamisest või kliendi tegelike vajaduste väljaselgitamisest. Hageja ei ole ka

hagis esitanud laenutaotlust, mille väidetavalt pidi kostja täitma. Kostja märgib, et makseteenuse

pakkujal on kohustus tagada, et kõigi elektrooniliste tehingute tegemisel kasutatakse piisavalt

turvalisi tuvastamisviise, eriti juhul, kui on oht, et andmeid võidakse väärkasutada või toimub

pettus.

9. Kostja leiab 07.06.2025 seisukohas täiendavalt, et hageja järeldus, justkui kriminaalmenetluse

lõpetamine ja hageja mittekaasamine kannatanuna kinnitaks, et kostjaga sõlmitud leping ei ole

seotud kelmusega, on ekslik (dtl 266-267). Kostja selgitab, et kriminaalasi lõpetati enne hagi

esitamist ning kostja ei saanud selleks ajaks olla teadlik hageja nõudest, kuna tal puudus teadmine

väidetava laenu olemasolust. Politsei 17.04.2024 kirjaga on aga kinnitatud, et kostja isikuandmeid

ja digitaalseid isikutuvastusteenuseid on kuritarvitatud lepingute sõlmimiseks, mis tähendab, et

kostja oli kelmuse ohver. Lisaks ei ole hageja esitatud tõendid piisavad ega veenvad. Smart-ID

tuvastamise logi ei ole loetav ega tõenda kindlalt, et lepingu sõlmis kostja isiklikult. Ka puuduvad

tõendid selle kohta, et kostjale oleks tema nimel sõlmitud lepingute kohta võlateateid või muid

dokumente saadetud. Kostja kinnitab, et tema ei ole laenu taotlenud, allkirjastanud ega hagejalt

raha saanud. Samuti puuduvad hageja poolt esitatud pangakinnitused raha ülekandmisest kostja

kontole.

10. Kostja selgitas 18.06.2025 täiendavalt kohtule, et tema ID-kaart ja PIN-koodid sattusid

kolmandate isikute valdusse tema tahte vastaselt ja süüta, kuna ta tegutses kelmide juhiste järgi,

uskudes, et aitab Eesti Vabariigi politseiasutust kelmide tabamisel (dtl 272-273). Kelmide

juhtnööride alusel vormistati laen ning pärast laenuraha laekumist 10.01.2024 võttis kostja raha

oma kontolt välja (dtl 274-279) ja edastas selle Western Unioni kaudu Rumeeniasse (dtl 281).

Hiljem selgus, et tegemist oli pettusega ning kostja jäi ilma nii rahast kui ka lubatud

tagasimaksest. Kostja palus vähendada hageja poolt nõutavaid viiviseid, kuna arvestades pettuse

asjaolusid oleks äärmiselt ebaõiglane kohustada kostjat maksma lisaks põhivõlale veel suuri

viiviseid. Samuti tõi kostja välja, et tal puuduvad rahalised vahendid laenuraha tagastamiseks ning

hageja ilmselt asub nõuet täitmisele pöörama kohtutäituri kaudu. Lisaks juhib kostja tähelepanu, et

hageja nõutav viivis ei saa ületada põhivõlga 3900 ja ning hageja ei ole viivise suurendamise

aluseid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

12. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning

otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Tarbijakrediidileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud

lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega.

14. Kohus analüüsib esmajärjekorras, kas hageja ja kostja vahel on üldse sõlmitud

tarbijakrediidileping nr JM4039850. Kostja on eitanud lepingu sõlmimist, laenu taotlemist ja raha

saamist.

15. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tsiviilseadustiku üldosa seadus

(TsÜS) § 80 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu

elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab

tehing olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama tehingu teinud isikute

nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Sama paragrahvi lg 3

kohaselt on elektrooniliseks allkirjaks ka digitaalallkiri. Seadusest tuleneva vormi järgimata

jätmisel on tehing TsÜS § 83 kohaselt tühine. VÕS § 408 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on

tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub

mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt muutub VÕS §

404 lg-tes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab

laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

16. Hageja on esitanud tõendid, mille alusel on tuvastatav, et 10.01.2024 sõlmitud

tarbijakrediidilepingu alusel anti kostjale laenu 3900 eurot, mis kanti samal päeval kostja nimel

olevale SEB Panga kontole (dtl 133). Leping allkirjastati Smart-ID abil ning sisaldas seadusest

tulenevat kohustuslikku krediiditeavet, sh maksegraafikut, krediidi kulukuse määra (51,99%) ja

viivisemäära. Hageja esitatud dokumendid, logid ja e-kirjad viitavad, et tehing on vormistatud

korrektselt. Hageja on tuvastanud kostja läbi Smart-ID, sh on kostja esitanud ID-kaardi ees- ja

tagaküljest pildi, samuti pildi iseendast (dtl 199-202). Kostja on laenulepingu allkirjastanud (dtl

292-294). Digitaalse allkirja andmise puhul on kohtupraktika (vt RKTKo nr 2-16-124450, p-d 22–

24; 2-23-11584, p 11) kohaselt kehtiv eeldus, et ID-kaardi või Smart-ID vahenditega antud allkiri

pärineb isikult, kellele autentimisvahendid on väljastatud. Kui isik väidab vastupidist, lasub tal

tõendamiskohustus, et tema identiteeti on kuritarvitatud ilma tema teadmise ja tahteta ning et ta ei

ole isikusamasust tõendavaid vahendeid kellelegi vabatahtlikult edastanud. Samuti on kõrge

hoolsuskohustus seoses autentimisvahendite turvalise hoidmisega. Kostja on esitanud algselt

väiteid, et sattus pettuse ohvriks ja ei ole lepingut sõlminud. Ta viitas algatatud

kriminaalmenetlusele, kuid esitatud tõendite pinnalt ei ole tuvastatav, et tema autentimisvahendid

oleksid kolmandate isikute valdusesse sattunud tema süüta või et tal puudus kontroll nende

kasutamise üle. Käesolevas asjas on tõendatud, et kriminaalmenetlus on lõpetatud (dtl 257),

hagejat ei ole käsitletud kannatanuna ja ei ole tuvastatud, et kostja identiteeti oleks kasutanud

keegi teine. Puuduvad tõendid, et ID-kaart või Smart-ID vahendid oleksid varastatud või

väljapetetud, samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid nõuetekohast hoolsust oma

isikuandmete kaitsel. Kuna kostja ei ole esitanud veenvaid tõendeid, mis välistaksid tema osaluse

lepingu sõlmimisel ning hageja on omalt poolt esitanud lepingu kehtivuse ja laenu väljamakse

kohta piisavad ning usaldusväärsed dokumendid, on tuvastab kohus, et leping on kostja poolt

kehtivalt sõlmitud. Lisaks on kostja menetluse käigus hilisemalt avaldanud, et on saanud raha,

võtnud selle sularahas välja ja kandnud selle Western Unioni kaudu edasi. See, mis kostja saadud

rahaga tegi või kas teda on kolmandate isikute poolt kelmuse kaudu ära kasutatud, väljub kohtu

hinnangul käesoleva asja menetluse raamidest.

17. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu sõlmise ajal (10.01.2024) oli Eesti Panga

poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 17,36% (vt Eesti Panga kodulehelt).

Lepingujärgne krediidi kulukuse määr 51,99% aastas seda Eesti Panga tarbimislaenude kulukuse

kolmekordset määra ei ületa. Seega ei ole leping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.

18. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu

üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja ei ole teostanud hagejale ühtegi tagasimakset. Kohus

tuvastab, et kostja jättis täielikult tagastamata vähemalt kolm osamakset (veebruar 2024, märts

2024 ja aprill 2024). Kostjale on 11.04.2024 edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles

kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 25.04.2024 võlgnevuse tasumiseks (dtl 136).

Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 26.04.2024 üles (dtl 136).

Lepingu üldtingimuste p 13.1. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik

asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle e-posti aadressile (dtl 140). Eelpool mainitud

teate, sh arved edastas krediidiandja e-postile XXX. Kohus tuvastab, et kuivõrd kostja on

laenutaotlusele märkinud sama e-posti ja taotluse ka digitaalselt allkirjastanud (dtl 286), puudub

alus kahtluseks, et e-post ei kuulunud kostjale. Hageja on esitanud tõendid, et teated saadeti

lepingu sõlmimisel kostja enda poolt edastatud kontaktandmetele, mistõttu võis hageja mõistlikult

eeldada, et tegemist on kostja kontaktiga ning et kostjal oli võimalus seal saadetutega tutvuda.

Riigikohtu praktika kohaselt lasub küll tahteavalduse kättesaamise tõendamise koormus saatjal,

kuid kui kasutatakse lepingupoole enda antud kontaktandmeid, eeldatakse, et adressaadil oli

mõistlik võimalus teatega tutvuda (vt nt RKTKo nr 3-2-1-151-11, p 12; RKTKo nr 2-15-17677, p

13). Käesolevas asjas ei ole kostja seda eeldust ümber lükanud. Samuti on kriminaalmenetlus

lõpetatud ning ei ole tuvastatud, et kostja autentimisvahendid või kontaktandmed oleksid sattunud

kolmandate isikute valdusse tema tahtest sõltumatult. Seega lepingu ülesütlemise avalduse võib

lugeda kostja poolt TsÜS § 69 lg 3 alusel kätte saaduks.

19. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

20. Ka krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sh arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise

kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks

mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta

tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

21. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija

krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja

andmekogudest kogutud andmete vahel), peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt

lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui

krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad

kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel.

22. Kohus leiab järgnevatel põhjendustel, et hageja on kostjaga 10.01.2024 tarbijakrediidilepingut

sõlmides rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole kostja majanduslikku

olukorda piisava põhjalikkusega analüüsinud ja on seetõttu kostja krediidivõimelisuse osas

jõudnud ebaõigele järeldusele. On tuvastatav, et kostja esitas hagejale oma pangakontode

väljavõtted (XXX ja XXX) perioodi 13.07.2023-09.01.2024 kohta (dtl 79-127). Kostja

pangakonto väljavõtetelt nähtub, et osundatud perioodil laekusid tema kontole nr XXX igakuiselt

sissetulekud peamiselt XXX-lt (XXX), OÜ-lt XXX (XXX) ja Sotsiaalkindlustusametilt

(sissetulekud ümardatud täisarvuni). Juulis 2023 laekus XXX 282 eurot. Augustis 2023 laekus

XXX 282 eurot, XXX 972 eurot ja Sotsiaalkindlustusametilt pension 692 eurot, kokku 1946 eurot.

Septembris 2023 laekus XXX 111 eurot ja pension 692 eurot, kokku 803 eurot. Oktoobris 2023

laekus XXX 282 eurot, pension 692 eurot ning üksi elava pensionäri toetus 200 eurot, kokku 1174

eurot. Novembris 2023 laekus XXX 282 eurot ja pension 692 eurot, kokku 974 eurot. Detsembris

2023 laekus XXX 282 eurot ja pension 692 eurot, kokku 974 eurot. Jaanuaris 2024 (kuni 9.01)

laekus pension 692 eurot. KAVS § 49 lg 3 kohaselt tuleb krediidiandjal ja -vahendajal hinnata

sissetulekute regulaarsust. Käesolevas asjas saab kostja tolle perioodi püsivateks sissetulekuteks

lugeda üksnes tasu XXX ja vanaduspensionit. Nimetatud sissetulekuid laekus tol perioodil kokku

5673 eurot, keskmiselt 811 eurot kuus.

23. Samal perioodil olid kostja püsikulud seotud üüri (XXX), elektri (Elektrum Eesti OÜ), side

(Elisa Eesti AS) ning krediidikohustuse (Coop Finants AS) tasumisega (ümardatud täisarvuni).

Juulis 2023 maksis kostja üüri 75 eurot ja Coopile 34 eurot, kokku 109 eurot. Augustis 2023 olid

vastavad kulud üür 72 eurot, elekter 37 eurot, Elisa 60 eurot ja Coop 83 eurot, kokku 252 eurot.

Septembris 2023 maksti üüri 72 eurot, elektrit 43 eurot, Elisale 80 eurot ja Coopile 7 eurot, kokku

202 eurot. Oktoobris 2023 olid kulud üür 82 eurot, elekter 41 eurot, Elisa 56 eurot ja Coop 19

eurot, kokku 198 eurot. Novembris 2023 tasuti üüri 100 eurot, elektrit 43 eurot, Elisale 62 eurot ja

Coopile 30 eurot, kokku 235 eurot. Detsembris 2023 olid vastavad kulud üür 113 eurot, elekter 43

eurot, Elisa 62 eurot ja Coop 52 eurot, kokku 270 eurot. Jaanuaris 2024 kuni 9. kuupäevani maksti

elektrit 46 eurot ja Elisale 66 eurot, kokku 112 eurot. Seega kujunesid üüri-, elektri-, Elisa ja Coop

Finantsi kulud perioodi juuli 2023 kuni jaanuar 2024 eest kokku 1378 eurot, mis teeb keskmiselt

ca 197 eurot kuus.

24. Kostja pangakontolt nr-ga XXX on tuvastatav, et perioodil juuli 2023 kuni jaanuar 2024

igapäevakulud kujunesid järgmisteks: juulis 2023 kulutas kostja Maximas, Euroapteegis ja

Realiseerimiskeskuses kokku ligikaudu 120 eurot; augustis 2023 Maximas, Lidlis,

Realiseerimiskeskuses ja lillepoes umbes 200 eurot; septembris 2023 Maximas ja teistes poodides

ligikaudu 80 eurot; oktoobris 2023 Maximas, Selveris, Realiseerimiskeskuses ja apteegis kokku

umbes 220 eurot; novembris 2023 Maximas, Selveris, Rimis, Realiseerimiskeskuses ja apteegis

ligikaudu 160 eurot; detsembris 2023 Maximas, Lidlis ja apteekides kokku umbes 180 eurot;

jaanuaris 2024 olulisi poekulusid ei olnud, esines vaid väiksemaid sularahast tehtud oste. Kontolt

nr XXX on tuvastatav, et samal perioodil kujunesid igapäevakulud järgmisteks: juulis 2023

kulutas kostja Maximas kokku umbes 51 eurot; augustis 2023 Rimis, Lidlis ja lillepoes kokku

umbes 51 eurot; septembris 2023 Maximas ligikaudu 6 eurot; oktoobris 2023 Maximas, Lidlis,

Rimis, VSB-s ja riiete kaupluses kokku umbes 127 eurot; novembris 2023 Maximas ligikaudu 70

eurot; detsembris 2023 Maximas, Realiseerimiskeskuses ja Euroapteegis kokku umbes 109 eurot;

jaanuaris 2024 lillepoes ja Realiseerimiskeskuses kokku umbes 23 eurot. Kahe pangakonto

väljavõtete põhjal olid kostja igapäevakulud poodides ja apteekides perioodil juuli 2023 kuni

jaanuar 2024 kokku ligikaudu 1400 eurot, see teeb keskmiselt ca 200 eurot kuus

majapidamiskuludele.

25. Arvestades kostja keskmisest sissetulekust 811 eurost maha igakuised vältimatud kulutused

(toit, apteek, üür, elekter, side ja varasemad kohustused) ca 397 euro (200 + 197) ulatuses, jäi

kostjale vaba raha umbes 414 eurot. Kostjaga sõlmitava tarbijakrediidilepingu igakuine osamakse

oli aga 404,82 eurot, mistõttu sai kostjale pärast makse tasumist jääda kasutada üksnes 10 eurot.

Selline rahaline olukord ei võimalda kohtu hinnangul katta pensionäril mistahes ootamatuid ja

vältimatuid kulutusi (nt arsti visiiditasu, ravimite ost, avariiremont vms). Kohus peab seda krediidi

andmise seisukohalt ebamõistlikuks ja vastutustundetuks, sest krediidiandja peab hindama mitte

ainult laenusaaja võimet kanda igakuist makset, vaid ka tema tegelikku toimetulekut erakorraliste

või vältimatute kulude korral. Lisaks tuleb arvestada, et lepingu sõlmimise ajal oli tegemist x-

aastase pensionäriga, kelle ainsaks kindlaks sissetulekuks saab üldjuhul pidada vanaduspensionit.

Ehkki kostja teenis pensioni kõrval ka väikest lisasissetulekut, ei nähtu hageja esitatud tõenditest,

et laenuandja oleks kontrollinud või hinnangud vastava töö- või töövõtulepingu kestvust. Lisatöö

ei pruugi olla stabiilne ega pikaajaliselt prognoositav tulu. Krediidiandja pole kontrollinud, kas on

tagatud, et laenuperioodi vältel säilib kostjal piisav maksevõime ega tekitata talle üleliigset

finantskoormust. Laenumakse oli kostja sissetulekuid arvestades ebamõistlikult kõrge.

26. Kostja pensionäristaatuse tõttu pidi hageja olema kohtu hinnangul laenu andmisel eriti

tähelepanelik. Kostja pangakontolt on tuvastatav, et perioodil juuli 2023 kuni jaanuar 2024 tehti

sealt regulaarselt ka sularaha väljavõtteid: juulis 2023 umbes 80 eurot, augustis ligikaudu 1900

eurot, septembris 475 eurot, oktoobris 610 eurot, novembris 500 eurot, detsembris 470 eurot ning

jaanuaris 2024 (kuni 9.01) 235 eurot, kokku võeti vaadeldaval perioodil sularaha välja ligikaudu

4270 eurot, mis teeb keskmiselt 610 eurot kuus. See asjaolu võib kinnitada, et kostjal esines

lisakulutusi, mille sisu ja vajalikkust ei ole hageja laenu andmisel kontrollinud. Samuti esines

igakuiselt laekumisi erinevatelt eraisikutelt. Augustis 2023 kanti kostjale xxx 50 eurot ja xxx 700

eurot. Septembris 2023 laekus XXX 100 eurot, oktoobris 2023 XXX 100 eurot, novembris 2023

Svetlana Platonovalt 25 eurot ja Carine Popovalt 100 eurot, detsembris 2023 Carine Popovalt 100

eurot ja XXX 20 eurot ning jaanuaris 2024 veel XXX 100 eurot. Kokku laekus eraisikutelt sel

perioodil vähemalt 1295 eurot. Vastutustundlikul laenuandjal olnuks kohtu arvates kohustus välja

selgitada, kas tegemist on juhuslike toetustega, kostjale antud eralaenudega, maksustatavate

võlaõiguslike töötasudega vms.

27. Krediidiandja ülesanne ei piirdu ainult taotleja esitatud andmete vastuvõtmise ja formaalse

analüüsiga, vaid hõlmab ka nende andmete tegelikku kontrollimist ja kriitilist hindamist.

Krediidiandja peab hindama, kas tarbija suudab võetud laenukohustust täita, võttes arvesse mitte

ainult tema sissetulekuid, vaid ka reaalseid kohustusi ja igapäevaseid kulutusi. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on rõhutatud, et

kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal

siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud

tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui

krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei

saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks.

28. Riigikohus on varasemalt märkinud, et kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud

põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases

lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses (vt RKTKo nr 2-21-13098/50, p 26, 2-23-

116386/18 p 14.1.4). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034

lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks

laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu

nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (vt RKTKo nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär oli kostjaga 10.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu ajal kuni

lepingu ülesütlemiseni (26.04.2024) 4,5% aastas (https://www.eestipank.ee/volasuhete-

intressimaar), mis oli tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressist (32,57% aastas) madalam.

Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi üksnes seadusjärgses madalamas määras. Kuivõrd

kostja sai laenu kokku 3900 eurot ja ta ei ole ühtegi osamakset tasunud, mõistab kohus kostjalt

nimetatud summa hageja kasuks põhivõlana välja. Seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi

11.01.2024–25.04.2024

eest

on

kostjal

50,83

eurot

(kohtu

arvutused:

https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest), mis tuleb kostjalt samuti hageja kasuks välja

mõista.

29. Varasem ringkonnakohtute praktika on möönnud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses

sätestatule, on laenuandjal siiski õigus nõuda ka seadusjärgset viivist ja sissenõudmiskulusid, kui

vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p

9; TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 403⁴

lõikega 7 ja § 415 lg-ga 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel

jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23-147731, p 40). Eeltoodust

tulenevalt mõistab kohus kostjale hageja kasuks välja ka seadusjärgses määras viivise alates

põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumisest (26.04.2024) kuni kohtuotsuse tegemiseni

(02.10.2025), s.o sissenõutavaks muutununa summas 645,67 eurot (kohtu arvutused:

https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt). Kohus leiab, et hageja nõude rahuldamine

ajavahemikus alates põhinõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohtuotsuse tegemiseni täidab

käesoleval juhul viivisenõude eesmärgi. Kohus arvestab VÕS § 113 lg-s 8 ja §-s 162 sätestatud

võimalusega viivise vähendamiseks, kui selle väljamõistmine ületaks mõistlikkuse piiri. Ka kostja

on palunud 18.06.2025 vastuses viiviseid vähendada (dtl 273). Arvestades, et just hageja enda

tegevusetus kostja krediidivõimelisuse hindamisel viis olukorrani, kus kostja sattus

ebaproportsionaalsesse laenukoormusse, leiab kohus, et kohtuotsusest edasiulatuva viivise nõue ei

ole käesoleval juhul põhjendatud. Selles osas jätab kohus nõude rahuldamata.

30. VÕS § 113² lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist lepingu kehtivusajal iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta vaid ühe tasulise meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot, tingimusel et enne

on tarbijale saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletus. Käesolevas asjas moodustavad

sissenõudmiskulud kokku 10 eurot, millest 5 eurot on arvestatud iga tasulise meeldetuletuskirja

eest. Varasemad tasuta meeldetuletused edastati kostja e-postile 11.02.2024 ja 12.03.2024 (dtl

149-154). Kohus on tuvastanud, et see e-post pidi kuuluma kostjale ning seega pidi ta need teated

ka kätte saama (vt otsuse p 18). Placet Group OÜ üldtingimuste p 7.4 ning laenuandja hinnakiri

näevad ette õiguse nõuda 5 euro suurust tasu iga tasulise võlateate eest (dtl 155). Hageja saatis

kostjale tasulised meeldetuletuskirjad 20.02.2024 ja 20.03.2024 (dtl 142-147). Hageja nõue

sissenõudmiskulude 10 euro hüvitamiseks on põhjendatud ja kohus mõistab vastava kulu kostjalt

hageja kasuks välja.

31. Kokkuvõtlikult mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3900 eurot,

intressi 50,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 645,67 eurot ja sissenõudekulu 10 eurot.

Eelnimetatud summasid ületavas osas jääb hagi rahuldamata.

Menetluskulud

32. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval

juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest.

Kuna hagi rahuldati ca 75% ulatuses (4606,50 : 6157,25 x 100), jäävad sellises ulatuses

menetluskulud kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda.

33. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hagiavalduse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv

630 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

see täies ulatuses vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja ei ole küll esitanud eraldi menetluskulude

nimekirja, kuigi kohus määras selleks 26.08.2025 tähtaja, kuid kohus arvestab hagiavalduses

sisalduvat taotlust, milles hageja palus välja mõista 150 eurot õigusabikuluna. Kohus leiab, et

arvestades tavapärast tarbijakrediidivaidlustes nõutavate dokumentide ettevalmistamise mahtu, on

150 euro suurune õigusabikulu põhjendatud ja mõistlik. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 585 eurot (780 × 75%).

34. Kostja 02.09.2025 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid kostja

menetluskulud kulutused õigusabile 9h ulatuses kokku 1350 eurot. Kohtu hinnangul on kostja

õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 480 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023

määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021 määruses nr 2-19-110078 (p 19)

märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on 60-100 eurot, millele

vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud.

Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtu hinnangul saab

kostja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu ja keerukust arvestades pidada 80

eurot (km-ta). Kohtu hinnangul on kostja esindaja põhjendatud ajakulu vastutuste sisukust ja

argumentatsiooni arvestades 6 tundi. Menetluskulude jaotusprotsenti silmas pidades mõistab

kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 120 eurot (6 x 80 × 25%).

35. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja ja kostja

vastastikku väljamõistetavad menetluskulud tasaarvestada ja tasaarvestuse tagajärjel mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 465 eurot (585 - 120).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Karting

kohtunik