1-25-1682/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-1682

Kohtunik

Grete Vahtra

Kohtuistungi sekretär

Elena Jõgis

Prokurör

Toomas Tomberg

Kriminaalasi

Tiit Kuslapuu süüdistuses KarS § 149 lg 1 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Tiit Kuslapuu, isikukood 34103165715, xxx kodanik,

emakeel xxx keel, xxxharidus, elukoht XXX, töökoht

xxx, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata

Tõkend

Tiit Kuslapuule on kohaldatud elukohast lahkumise

keeldu

Kaitsja

Ahto Sirendi

Kannatanu

N.G.P (registrikood XXX, asukoht xxx) esindaja U.C

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 3051, 306, 309 lg 3, 310 lg 1, 311 ja

312 maakohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Tiit Kuslapuu KarS § 149 lg 1 järgi ja mõista

temale karistuseks rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 1505,60 eurot.

2. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahalist

karistust ei pöörata täitmisele, kui Tiit Kuslapuu ei pane ühe 1-aastase katseaja jooksul

toime uut kuritegu.

1-25-1682

3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud katseaja kulgemist alates

kohtuotsuse kuulutamisest ehk 2. oktoobrist 2025.

4. Elukohast lahkumise keelu tõkend tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

5. Tiit Kuslapuult välja mõista riigituludesse KrMS § 180 lg 1

kohaselt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest

1080,36 eurot ning KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 ning 180 lg 3 alusel sundrahast

osa 659,64 eurot.

6. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Tiit Kuslapuul tasuda menetluskulud

kokku 1740 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu

tuleb tasuda vähemalt 145 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank

AS-is,

EE957700771001523585

LHV

Pank

AS-is

või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena

„Tiit Kuslapuu, menetluskulud kriminaalasjas nr 1-25-1682“ ja viitenumber xxx.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

7. Rahuldada kannatanu N.G.P (registrikood XXX) esitatud

tsiviilhagi varalise kahju nõudes osaliselt ning VÕS §-de 132 lg 1 ja 3, 1043 ja 1045 lg 1 p

5 alusel välja mõista Tiit Kuslapuult N.G.P kasuks 1470 eurot, mis tuleb tasuda T L

arveldusarvele nr xxx märkides selgitusena „Tiit Kuslapuu, 1-25-1682, tsiviilhagi

hüvitamine”.

8. Aerosoolvärv, mis on antud hoiule (akt nr xxx) Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlasse, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Edasikaebe kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, mis tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tiit Kuslapuud süüdistatakse selles, et tema rüüstas 29. augustil 2023 kella 11.00 paiku

Tallinnas Xxx, X taga asuval platsil xxx aastal surnud Kile püstitatud mälestusmärki,

kirjutades mälestusmärgi tagaküljele kollase värviga sõnad „HÄBI“, „SHAME“ ja „ПОЗОР“.

Samuti tema, 26. septembril 2023 kella 11.00 paiku rüüstas Tallinnas Xxx, X taga asuval

platsil xxx aastal surnud Kile püstitatud mälestusmärki, kirjutades mälestusmärgi tagaküljele

punase värviga sõnad „HÄBI“ ja „SHAME“. Samuti tema, 12. juunil 2024 kella 11.00 paiku

2 / 14

1-25-1682

rüüstas Tallinnas Xxx, X taga asuval platsil xxx aastal surnud Kile püstitatud mälestusmärki,

kirjutades mälestusmärgi tagaküljele punase aerosoolvärviga sõnad „HÄBI“ ja „SHAME“.

Sellega pani Tiit Kuslapuu toime surnule püstitatud mälestusmärgi rüüstamise, s.o surnu

mälestuse teotamise ehk KarS § 149 lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo.

2. Harju Maakohtu 28. aprilli 2025 kohtumäärusega anti Tiit Kuslapuu kohtu alla

süüdistatavana KarS § 149 lg 1 järgi. Kriminaalasja arutati üldmenetluses 28. aprillil, 5.

juunil, 18. juunil ja 14. augustil 2025 toimunud kohtuistungitel. Kohtus kuulati üle

tunnistajatena N.H ja N.J ning kannatanuna N.G.P esindaja. Kohtus avaldati ja uuriti

dokumentaalsete tõenditena kannatanu esindaja poolt esitatud süüteoteadet, politsei ettekannet

koos fotodega, sündmuskoha vaatlusprotokolli ning linnakaamera videosalvestiste

vaatlusprotokolli. Lisaks avaldati ja uuriti karistusregistri ning teatise väljatrükki Tiit

Kuslapuu keskmise päevasissetuleku kohta.

3. Tiit Kuslapuu ennast kohtus kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Samuti ei

nõustunud ta tsiviilhagiga sellises ulatuses. Tiit Kuslapuu kohtus ütluste andmisest keeldus

ning avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused ja ka seletuskirjad.

4. Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et Tiit Kuslapuu teod on kvalifitseeritud õigesti ning tema

süü on leidnud täielikult tõendamist. Prokuröri hinnangul esinevad karistust kergendavate

asjaoludena süüdistatava kõrge iga ning süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine.

Raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse eesmärke on võimalik prokuröri hinnangul

saavutada vangistusest kergema karistusega ja seega tuleks Tiit Kuslapuud karistada rahalise

karistusega. Arvestades, et Tiit Kuslapuu sissetulek ei ole kuigi kõrge ja eeldatav on ka hagi

hüvitamise ja kohtukulude tasumise kohustuse tekkimine, aga eeskätt süüdistatava tegevuse

motiividega ja mitmete kergendavate asjaoludega, peaks karistus jääma alla keskmist määra.

Seega taotles prokurör Tiit Kuslapuu karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära, mis

süüdistatava päevamääraga 18,82 eurot arvestades on 1882 eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel

palus prokurör jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta.

Menetluskuludena palus prokurör süüdistatavalt välja mõista kaitsjatasud ja sundraha, mis

määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Prokurör leiab, et kannatanu esitatud tsiviilhagi

summa on põhjendatud osaliselt. Kuivõrd on selgunud, et hagis toodud tööjõule tehtud

kulutused ei olnud tegelikult seotud Tiit Kuslapuu tegevusega ja oleks igal juhul tavapärase

töötasuna välja makstud, leidis prokurör, et hagi on põhjendatud üksnes osas, mis puudutab

konkreetsete kulumaterjalide kasutamist. Selle arusaamise järgi oleks mälestusmärgi

ühekordse puhastamise kulu 750 euro asemel 490 eurot ning väljamõistetav kahjusumma

1470 eurot.

5. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud. Objektiivset koosseisu Tiit Kuslapuu ei eita, ta

võtab mälestusmärgi sodimised omaks ja selles ei ole vaidlust. Tiit Kuslapuu ei tahtnud

kuritegu toime panna, vaid tema eesmärk oli tähelepanu juhtimine probleemidele.

Õigusvastasust selline suhtumine siiski ei välista. Kaitsja leidis samuti, et tsiviilhagi

hüvitamine ei ole täiel määral põhjendatud.

6. Kannatanu esindaja jäi kohtuvaidlustes esitatud tsiviilhagi juurde ja taotles selle

rahuldamist osaliselt. Kannatanu esindaja esitas tsiviilhagi tõendamiseks Ki monumendi

skulpturaalse osa hooldusjuhendi, hinnapakkumised, vara üleandmise-vastuvõtmise

kokkuleppe ja akti ning teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Nõustudes prokuröri

põhjendustega, selgitas kannatanu esindaja, et nende jaoks on aktsepteeritav, kui kohus

rahuldab hagi seoses kulumaterjalide kasutamisega.

3 / 14

1-25-1682

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus käsitleb esmalt Tiit Kuslapuule esitatud süüdistust (I). Seejärel peatub kohus Tiit

Kuslapuule mõistetaval karistusel (II). Pärast seda lahendab kohus tsiviilhagi (III),

menetluskulud (IV) ja muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud küsimused (V).

4 / 14

1-25-1682

I

8. KarS § 149 lg 1 objektiivne koosseisus sätestab kolm alternatiivset õigusvastast tegu: surnu

mälestamise tseremoonia takistamine; haua või muu viimseks puhkepaigaks tunnistatud koha

või surnule püstitatud mälestusmärgi rüüstamine ja nimetatud kohtadest eseme vargus.

Süüdistusakti kohaselt heidetakse Tiit Kuslapuule ette surnule püstitatud mälestusmärgi

rüüstamist.

9. KarS § 149 lg 1 nimetaud mälestusmärgi all tuleb mõista surnule püstitatud mälestusmärki

konkreetse isiku (nt avaliku elu tegelase) või isikute grupi (nt lahingus langenute) mälestuseks

loodud skulptuuri või muud eset, mis ei ole püstitatud hauale. Mälestusmärgina tuleb käsitada

ka ajutiselt püstitatud seadet, nagu küüditamise aastapäeva ohvrite meenutuseks raudtee äärde

toodud küünlad, lilled ja pärjad. Haud on kalmistul või mujal (nt koduaias) asuv piiritletud

ala, kuhu on maetud üks või mitu inimest (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.

Tartu 2021 § 149 kommentaar 3.3.1.). Kohtu hinnangul on üldteada see, et Tallinnas Xxx, X

taga asuval platsil asetsev madalal ristkülikukujulisel graniidist postamendil hallist graniidist

monumentaalne pea ehk skulptuur on püstitatud Eesti esimesele presidendile Kile. Samuti on

üldteada asjaolu, et K on surnud. Kuivõrd skulptuur ei ole püstitatud hauale vaid avalikku

ruumi, vastab Ki skulptuur KarS § 149 lg 1 sätestatud mälestusmärgi tunnusele.

10. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Tiit Kuslapuu, kuupäevadel 29. august 2023, 26.

september 2023 ja 12. juuni 2024, kirjutas aerosoolvärviga Tallinnas Xxx, X taga asuval

platsil Ki mälestusmärgile sõna “häbi” erinevates keeltes.

5 / 14

1-25-1682

11. Nimetatud faktilised asjaolud on leidnud tõendamist eelkõige Tiit Kuslapuu poolt

kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega (tlk 48-55). Nimelt 12.

juunil 2024 tunnistas Tiit Kuslapuu teo toimepanemist, kuid ta ei pidanud seda kuriteoks. Ta

selgitas, et on aastakümneid võidelnud Ki kultuse vastu. Toimus protestiaktsioon laiema

elanikkonna tähelepanu saavutamiseks, et juhtida tähelepanu Ki vastuolulisele tegevusele

Eesti Vabariigi ajaloos. Kile on juba piisavalt mälestusmärke püstitatud ja Xxx ausammas

rajada oli üle pakutud. Kõik toimunud on pikaaegne taotlus saada riikliku hinnangut Ki

tegevusele erinevatelt institutsioonidelt. 12. juunil 2024 hommikul kell 10.11 sõitis ta rongiga

Valgast Tallinnasse, et toime panna protestiaktsioon nii Ki olemuse kui ka mälestusmärgi

vastu. Balti Jaama jõudes sõitis ta trammiga X juurde. Kodust kaasa võetud punast värvi

aerosoolvärviga kirjutas ta Ki mälestusmärgile sõna “häbi” eesti ja vene keeles. Ta oli varem

ka käinud Ki mälestusmärgi juures, et oma seisukohti väljendada. 12. juunil 2024

toimepandud tegu oli tema jaoks kolmas kord. Eesimest korda käis ta Ki mälestusmärgi juures

oma seisukohti väljendamas 2023 augustis. Teist korda käis ta Ki mälestusmärgi juures 2023

sügisel. Sügisel enne protestiaktsiooni kirjutas ta ka seletuskirja politsei jaoks. Ülekuulamise

protokollile on lisatud Tiit Kuslapuu käsikirjaline seletuskiri paberilehel. Kahtlustatavana

ülekuulamisel 18. juunil 2024 kinnitas Tiit Kuslapuu teo toimepanemist. Nimelt kirjutas ta

korduvalt Ki monumendile sõna “häbi” mitmes keeles. Ta ei ole nõus sellega, et sellise

tegevusega on ta toime pannud kuriteo. Ülekuulamisel jäi Tiit Kuslapuu 12. juunil 2024 antud

ütluste juurde ja kinnitas, et kahtlustuses märgitud kuupäevadel ja kellaaegadel käis ta Ki

monumendi juures sõna “häbi” kirjutamas. Nimetatud päevadel tuli ta hommikuse rongiga

Tallinnasse ning sõitis ühistranspordiga Ki monumendi juurde. Tal oli kaasas aerosoolvärv,

millega ta kirjutas monumendi tagaküljele (peakuju kuklale) sõna “häbi” eesti ja inglise

keeles, ja esimesel korral ka vene keeles. Selle tegevusega ta protestis Kile püstitatud

monumendi vastu. Protesti põhjused on avaldatud tema kirjutises, mille ta andis esimesel

ülekuulamisel üle uurijale kriminaalasja juurde lisamiseks. Tiit Kuslapuu palub tema avalduse

lisada protokolli juurde, samuti märgib ta, et ta on nõus kahju hüvitama.

12. Oma seletuskirjades on Tiit Kuslapuu kirjeldanud, et tema tegevus oli valitsevate

poliitiliste ametkondade ja kallutatud meedia tegevuse tagajärg. Ta rõhutab, et mitmekümne

aasta jooksul ei ole tal õnnestunud läbi erinevate ametkondade saavutada riiklikku seisukohta

K olemusest. Tal ei ole olnud võimalust meedias avaldada ajaloolisi, de jure, õiguspäraste

dokumentide koopiaid seisukohtadest Eesti Vabariigi valitsuse tegevuse kohta 1939 ja 1940

aastatel. Konkreetselt puudutab see Ki tegevust ja otsuseid sellel perioodil. Selle juures peab

ta peamiseks K ilma vastupanuta võimu üleandmise käskkirja 21. juuli 1940 kommunistide

rühmitusele. See ajalooline, juriidiliselt õiguspäraselt vormistatud dokumentatsioon annab

käesoleva ajani vene poliitikutele õiguse Venemaa poolset okupatsiooni eitada. Tema poolt

toimepandu on sümboolseks torkeks eesti maa ja rahva reetnud presidendi peasse mesilaste

poolt, kelle nimed on rajatud M kommunismiohvrite memoriaali müüri. See on ka isiklikuks

kättemaksuks tema perekonna laostamise ja ise piinarikka alandava saatuse ja surma eest

1942 surmalaagris. Oma 14. juunil 2024 kirjutatud seletuskirjas on muuhulgas Tiit Kuslapuu

kinnitanud, et tema toiming Ki monumendi juures, oli Eesti Vabariigi kodaniku riigisisene

poliitiliste protestide aktsioon, mitte kuritegelik kriminaalne seaduserikkumine. Talle ei

meeldi ajaloo võltsimine ja selleteemaliste spekulatsioonide ilustamised.

6 / 14

1-25-1682

13. Mälestusmärgile sõnade kirjutamist kinnitab U.C poolt 1. septembril 2023 esitatud

süüteoteade, mille kohaselt N.G.P halduses olevas Xxx uue turu platsil soditi Ki skulptuuri.

Süüteoteatele lisatud pildist nähtub, et monumendi tagaküljele on kirjutatud kollase värviga,

nii eesti, inglise kui ka vene keeles, sõna „häbi (tlk 36-38). Samuti on kohtule esitatud

väljatrükk Postimehes 29. augustil 2023 kell 21.57 avaldatud artiklist „X monumenti soditi

kolmes keeles“ koos fotodega. Artikli kohaselt ilmusid 29. augusti 2023 õhtul Ki

monumendile kollase värviga kirjutatud sõnad „häbi“ nii eest, inglise kui ka vene keeles.

Artiklile lisatud fotodelt on näha, et monumendi tagaküljele on kirjutatud kollase värviga nii

eesti, inglise kui ka vene keeles sõna „häbi“, mida on osaliselt üritatud puhastada (tlk 17-20).

14. Mälestusmärgile sõnade kirjutamine on leidnud tõendamist ka tunnistajate ütlustega.

Tunnistajana ülekuulatud N.G.P aednik N.J-i kohtus antud ütluste kohaselt töötas ta 2023

aasta augustis ja septembris asutuses nimega N.G.P ja oli sel ajal tööl Xxxs. Tööpäeva

hommikul 30. augustil 2023 avastas ta, et X monumendi kukla poolele on värviga kirjutatud

“häbi” ja “shame”. See kordus septembris samamoodi, monumendi kuklale oli kirjutatud

“häbi” ja “shame”. Tema hinnangul juhtus see kuupäevadel 30. august ja 27. september.

Esimesel korral oli sõnad kirjutatud kollaka ja septembris punaka värviga. Tunnistaja tegi

olukorrast pilti ja edastas selle hiljem e-kirjaga politseiametnikule. Tunnistaja ei näinud isikut,

kes oli need sõnad monumendile kirjutanud. Vastates kaitsja küsimustele selgitas tunnistaja,

et monumendi peal olnud sõnad koristas N.G.Ps töötav brigaad. Neil kulus koristamiseks tükk

aega ning kergesti sõnad maha ei tulnud. Tunnistaja ei osanud öelda, kui palju kemikaale

koristamisel kulus või mitu inimest koristamisega tegeles. Tunnistaja ütluseid monumendi

(skulptuuri) sodimise osas kinnitab ka kohtule esitatud e-kiri, mille kohaselt on N.J P saatnud

17. juuni 2024 kell 14:05 politseile (L K -kohtu märkus) e-kirjaga foto peakujulisest

skulptuurist, millel korje shame ja häbi (tlk 1-2).

15. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka 30. augusti 2023 patrullpolitseinik K P ettekanne, mille

kohaselt 30. augusti 2023 on patrullpolitseinik K P teinud ettekande, mille kohaselt 30.

augustil 2023 sai ta korralduse sõita xxx, Tallinn hoone juures asuvasse Xxx, kus asub K

monument, kuna monumendile oli kirjutatud „häbi“ eesti, inglise ja vene keeles. Kohale

jõudes olid pargi aednikud N.J ja K E juba kirja eemaldanud. Naiste sõnul helistas neile eile

29. augustil 2023 kell 18.30 turvamees ja ütles, et monument on rikutud ja homme peab selle

puhtaks tegema. Naiste sõnul on see iga nädalane asi ning nad ei olnud teadlikud, et selliste

juhtumite puhul tuleks teavitada politseid. Ettekande juurde lisatud fotodelt on näha

puhastatud monumenti, millel on kergelt näha sõnad „häbi“ erinevates keeltes (tlk 14-16).

16. Tunnistajana ülekuulatud N.H kinnitas kohtus, et viibis 12. juunil 2024 Xxx laste

mänguväljakul, kui ta nägi meest värvimas punase värviga K mälestusmärki. Mälestusmärgile

kirjutati „häbi“ ja „shame“. Ta tegi sündmusest foto ja seejärel vestles mehega, kes selgitas, et

tegu oli poliitilise protestiga. Tunnistaja kutsus seejärel politsei ja jäi sündmuskohale politseid

ootama. Samuti jäi mälestusmärgile kirjutanud meesterahvas rahumeelselt politseid ootama.

Tunnistaja ütlusi kinnitab ka 12. juuni 2024 asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud

Tallinnas Xxxs asuva linnakaamera salvestust 12. juunist 2024. Salvestusest nähtub kuidas

mustas riietuses meesterahvast, kes liigub mälestusmärgi taha, kaamera vaateväljast välja.

Kell 10.59 liigub meesterahva juurde teine meesterahvas ning isikud jäävad suhtlema. Kell

11.12 saabub politseipatrull, millega salvestus lõppeb.

7 / 14

1-25-1682

17. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (koos fototabeliga) nähtub, et 12. juunil 2024 kell 11.16

on vaadeldud on aadressil Xxx, Tallinn asuvat K mälestusmärki. Vaatlusega tuvastati, et

mälestusmärgi tagaküljele on punase värviga kirjutatud sõnad „HÄBI“ ja „SHAME“. Lisaks

on protokolli märgitud, et Tiit Kuslapuu andis vabatahtlikult enda kotist ära punase

aerosoolvärvi (tlk 3-8). Tiit Kuslapuu poolt vabatahtlikult ära antud aerosoolvärvi on

vaadeldud 18. juuni 2024 vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt on tegemist 400 mm

aerosoolvärvi purgiga, millel kirjena „Universal AEROSOL PAINT“ ja „PENTA COLOR“.

Purgil on punast värvi kork, millel on värvi nimetusena näha „RUBY RED“. Vaatluse käigus

on tuvastatud, et aerosoolvärvi purk pole tühi ning selle sees on vedelik (tlk 11-12).

18. Õiguskirjanduses on leitud, et rüüstamine on haua, viimse puhkepaiga või mälestusmärgi

või nende juurde kuuluva eseme rikkumine või hävitamine, sõltumata kahjustamise ulatusest

ja asja taastamise võimalikkusest. Ka hauakivi määrimine kergesti eemaldatava värviga

moodustab haua rüüstamise. Samuti tuleb rüüstamisena käsitada haua või mälestusmärgi

täiendamist lugupidamatust avaldavate või solvavate lisanditega, nagu ropud pildid ja kirjad

(Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2021 § 149 kommentaar 3.3.2.). Tiit

Kuslapuu poolt K mälestusmärgile aerosoolvärviga sõna “häbi” kirjutamist saab pidada

rüüstamiseks, kuivõrd tegemist on mälestusmärgi rikkumisega.

19. Tiit Kuslapuu viibimist 12. juunil 2024 mälestusmärgi juures kinnitab ka linnakaamera

salvestus (CD-plaat asub kohtutoimikus), mida on vaadeldud 12. juuni 2024 asitõendi

vaatlusprotokollis (tlk 9-10). Salvestusest nähtub Tallinnas Xxxs paiknev ja Ki mälestusmärk

12. juunil 2025 ning mustas riietuses meesterahvast, kes liigub mälestusmärgi taha, kaamera

vaateväljast välja. Kell 10.59 liigub meesterahva juurde teine meesterahvas ning isikud jäävad

suhtlema. Kell 11.12 saabub politseipatrull, millega salvestus lõppeb.

20. Kohtu hinnangul on Tiit Kuslapuu teo toime pannud kavatsetult (KarS § 16 lg 3). KarS §

16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et

süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Isik on

tegutsenud kavatsetult alati, kui koosseisupärase tagajärje põhjustamine on tema käitumise

eesmärk, siht. Tiit Kuslapuu käitumises on tuvastatav kavatsetus, sest tema tegevus oli

sihipärane. Tiit Kuslapuu ütlustest on tuvastatav, et ta soovis avalikkuse tähelepanu K

vastuolulisele tegevusele Eesti Vabariigi ajaloos. Toime pandud rüüstamised oli tema

pikaaegne taotlus saada riikliku hinnangut Ki tegevusele erinevatelt institutsioonidelt. Kile on

juba piisavalt mälestusmärke püstitatud ja Xxx ausammas rajada oli üle pakutud. Sellest

eesmärgist lähtudes reisis ta Valgast rongiga Tallinnasse, seejärel ühistranspordiga

mälestusmärgi juurde ning kirjutas kodust kaasavõetud aerosoolvärviga sõna “häbi” K

mälestusmärgile. Arvestades Tiit Kuslapuu ütlusi on tuvastatav tema kindel soov

mälestusmärki rüüstada, sest tema hinnangul ei olnud mälestusmärgi püstitamine vajalik.

Seega leiab kohus, et Tiit Kuslapuu pani kavatsetult toime K mälestusmärgi rüüstamise.

21. Vaatamata sellele, et Tiit Kuslapuu leiab, et ametkondade poolt on K olemusest

kujundatud vale seisukoht ning tema auks ei tohiks mälestusmärki püstitada, siis kohus ei ole

tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid.

22. Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul üheselt tõendamist leidnud, et Tiit Kuslapuu

on korduvalt, s.o 29. augustil 2023, 26. septembril 2023 ja 12. juunil 2024, toime pannud

KarS § 149 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

8 / 14

1-25-1682

II

23. KarS § 149 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse.

KarS § 4231 näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse.

24. Tiit Kuslapuud ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, seega on teda võimalik

karistada kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega. Hinnates Tiit Kuslapuu süü

suurust, tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta kõigepealt seda, et Tiit Kuslapuule pani KarS §

149 lg 1 sätestatud kuriteo toime korduvalt. Subjektiivselt koosseisult on Tiit Kuslapuu tegu

toime pandud tahtluse raskeimas vormis, s.o kavatsetult. Samuti arvestab kohus seda, et Tiit

Kuslapuu tegude tagajärjel ei saanud surnule püstitatud mälestusmärk jäädavaid kahjustusi.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Tiit Kuslapuu süü on keskmine. Karistust kergendavate

asjaoludena esineb süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine ja Tiit Kuslapuu kõrge iga.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

25. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi

ehk võimalust mõjutada Tiit Kuslapuud edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Kuivõrd Tiit Kuslapuud ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis on kohtu hinnangul

võimalik teda mõjutada hoiduma uute süütegude toimepanemisest ka süü suurusele vastavast

väiksema karistuse määraga. Seega eripreventsioon vähendab Tiit Kuslapuule mõistetava

karistuse määra. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on

kohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjust Tiit Kuslapuud karistada suuremas määras,

kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks

isikule piisavat eripreventiivset mõju. Isiku süü suurust mõjutavaid asjaolusid arvestades leiab

kohus, et Tiit Kuslapuu süü jääb alla sanktsiooni keskmäära, mistõttu mõistab kohus talle

karistuseks rahalise karistuse 80 päevamäära.

26. Maksukohuslaste registri väljatrüki kohaselt oli Tiit Kuslapuu 2022 sissetulekud 7317

eurot ja 2023 kokku 8809 eurot. Keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohaselt

oli Tiit Kuslapuu keskmine päevasissetuleku suurus 2022 kokku 15,09 eurot ja 2023 kokku

18,82 eurot. Arvestades, et Tiit Kuslapuu keskmise päevasissetuleku suurus on 18,82 eurot,

kujuneb rahalise karistuse suuruseks (päevamäärade arvu ja päevamäära suuruse korrutis)

1505,60 eurot.

27. Kohus leiab, et Tiit Kuslapuu puhul võib jätta temale mõistetud rahalise karistuse

täielikult tingimisi kohaldamata, kuivõrd Tiit Kuslapuul puuduvad kehtivad

kriminaalkaristused, samuti tuleb Tiit Kuslapuul tasuda nii menetluskulud ning hüvitada ka

kannatanule tekitatud varaline kahju. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul ka muid

põhjendusi, miks tuleks Tiit Kuslapuu suhtes kohaldada raskemat ja koormavamat tingimisi

karistuse kandmise viisi. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et Tiit Kuslapuule tuleb

KarS § 73 lg 3 alusel kohaldada 1 aasta pikkust katseaega.

28. Seega jätab kohus KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel Tiit Kuslapuule mõistetud 80 päevamäära

suuruse rahalise karistuse täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Tiit Kuslapuu ei pane

1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel

hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest 2. oktoobrist 2025.

III

9 / 14

1-25-1682

29. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt

õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

30. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 20. aprilli 2024 kannatanuks tunnistamise

määruse kohaselt tunnistati kriminaalasjas nr 24231552370 kannatanuks N.G.P (registrikood

XXX). Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri väljatrüki kohaselt on N.G.P

asutatud 16. mai 2002 ja selle õiguslik vorm on kohaliku omavalitsuse asutus, mille

kõrgemalseisev asutus on xxx (registrikood xxx). N.G.P on esitanud tsiviilhagi varalise kahju

nõudes 2250 eurot. N.G.P on hagis välja toonud, et varaliseks kahjuks on kulud, mis on

seotud monumendi puhastamisega ja koosnevad väljasõidust (84 eurot), töötundidest (4

töömeest kokku 176 eurot), keemia kasutamisest (191,22 eurot), varju eemaldajast (143,14

eurot), ühekordsest pihustist (4,90 eurot), kivipinna hooldusvahendist (56,74 eurot) ja

grafitikaitsest (94 eurot). See on 750 eurot.

31. N.G.P esindaja jäi kohtuistungil hagiavalduse juurde, kuid leidis, et nõustuvad ka hagi

rahuldamisega osaliselt. Nimelt nõustuvad nad sellega, kui jäetakse välja töötundide

maksumus. Nii kaitsja kui ka prokurör avaldasid arvamust, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

32. Kohus on tuvastanud, et kannatanu ja Tiit Kuslapuu vahel puudub lepinguline suhe, seega

on esitatud kahjunõude näol on tegemist lepinguvälise kahjunõude olukorraga.

33. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi

või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju

tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase

õiguse või valduse rikkumisega. Riigikohus on selgitanud, et kahju õigusvastasest

tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul

tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse.

Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja

vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-101-16, p 15).

Kannatanu N.G.P nõue tugineb samadele asjaoludel, millega sisustati Tiit Kuslapuule

etteheidetavat kuriteokoosseisu KarS § 149 lg 1 järgi. Seega tuleb kohtul järgnevalt tuvastada,

kas N.G.P poolt esitatud tsiviilhagis märgitud varaline kahju on seotud Tiit Kuslapuu poolt

toime pandud teoga ning nende vahel esineb põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik

peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

34. Kohtumenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju

tekkimine seotud Tiit Kuslapuu poolt kavatsetult toime pandud kuriteoga. Kohus on

kohtuotsuses eelnevalt tuvastanud, et Tiit Kuslapuu pani toime KarS § 149 lg 1 kooseisule

vastava õigusvastase ja süülise teo, mille tagajärjel tekitas ta N.G.Ple rüüstatud, s.o soditud,

mälestusmärgi näol varalise kahju. Seega on varaline kahju tekkinud Tiit Kuslapuu

õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS §

1045 lg 1 p 5 mõttes.

35. Kui tekitatud kahju ja süüdistatava teo vahel esineb põhjuslik seos, siis peab kohus

tuvastama, kui suur on kannatanul tekkinud kahju ehk kohus peab lähtuma VÕS § 127 lg 1

märgitud põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (vt nt Riigikohtu lahend asjas

10 / 14

1-25-1682

nr 3-2-1-39-15 p 11). VÕS § 132 lg 1 annab aluse nõuda asja hävimisest või kaotsiminekust

tekkinud kahju hüvitamist ning sellise hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta

hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS

§ 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja

väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg 1.

36. Kannatanu esindaja U.C poolt 14. augusti 2025 istungil antud ütluste kohaselt N.G.P on

Keskkonnakommunaalameti hallatav allasutus ja vastavalt korraldusele anti

Keskkonnakommunaalameti poolt 27. märtsil 2023 aastal üle Xxx õueala osa N.G.P

haldamiseks. Sealhulgas ka Ki mälestusmärk kui graniitskulptuur. Vara anti üle üleandmise-

vastuvõtmise kokkuleppeaktiga. Juhul, kui mälestusmärgiga on vaja töid ette võtta, siis seda

teeb N.G.P. Ki mälestusmärki on käekirjaga “häbi” rikutud kolmel korral, s.o 29. augustil

2023, 26. septembril 2023 ja 12. juunil 2024. Varasemalt on mälestusmärgiga ka tehtud

ühtteist, kuid ei ole teada, kes seda võis teha. Kannatanu esindaja esitas politseile süüteo teate

koos fotoga. Kuna tegemist oli kriitilise tööga, mis tuli koheselt esimesest teadaandest korda

teha, siis esmalt tuleb mälestusmärki grafiti puhastusainega kohe leotada. Puhastusainet segab

neile spetsiaalselt kokku ettevõte T-Puhtax, mida nad kasutavad kõikides N.G.P poolt

hallatavate pargi inventari puhastamiseks, nagu prügikastid, pingid ja teadetetahvlid. Peale

mõningast ligunemist tuleb ta väga kuuma veega ja terasharjaga puhastada. Neil on neli

töömeest, sest nad kasutavad kuuma vett ning samal ajal peavad ohjama, et värvi jääk ei

satuks muudele ümbritsevatele pindadele, nagu maas olevale graniitkivile. Punase värvi puhul

tuli mälestusmärki kaks korda pesta, sest tegu oli tumeda värviga, mis läks poorsetesse

kohtadesse. Hiljem kasutatakse varju eemaldajat, mis harjutab värvitud ala triibu ära. Seejärel

katavad nad terve kuju uuesti grafiti kaitsevahendiga. Skupltuuri puhul pesevad nad terve

skulptuuri sest juhul, kui nad pesevad ainult koha mida on värvitud, siis tekib varju koht.

Peale seda katavad nad terve skulptuuri uuesti grafiti kaitsevahendiga. Neli inimest tegeles

kokku puhastamisega – 2 inimest tegelesid survepesuri ja selle transpordiga objektile ning

ülejäänud 2 inimest tegelesid mälestusmärgi ümbruse puhastamisega, et värvipigment koos

lahusega ei satuks teistele pindadele. Tegemist oli N.G.P enda töötajatega hooldusosakonna

brigaadist. Ümbrust tuli puhasta sellepärast, et mitte lasta pesuainet koos värvainega

looduskivi pinnale ja sadeveekanalisatsiooni. Seadmetest kasutasid nad järelveetavad suurt

professionaalset survepesurit, mis võimaldab vett kuumutada kuni keemispiirini.

Kuluvahenditena kasutasid erinevaid keemilisi vahendeid. Kolme rikkumise puhul käidi Ki

mälestusmärki puhastamas kolmel korral ja iga korra puhastamise järel järgmisel päeval kaeti

mälestusmärk grafiti vastase ainega. N.G.P on seisukohal, et kuna tegemist ei olnud

igapäevase mälestusmärgi puhastamisega, vaid tegu oli kiireloomulise tööga, siis tuli see töö

eraldi rahastada ja hinnata. Nõue 2250 eurot on kõigi kolme puhastamise kohta, ühe

puhastamise hind oli 750 eurot koos käibemaksuga. OÜ Survepesu ja Pesupatrulli

hinnapakkumised oli võetud selleks, et saada ettekujutust tehtud töö maksumusele, sest N.G.P

pole varem sodimise puhastamise hinda kellelegi tegema. Hinnapakkumises toodud hinnad on

võrdluseks hagis toodud kuludega, et näidata, et N.G.P ei ole hagisummat omast peast võtnud.

Hagis toodud keemiliste vahendite hinnad vastavad sellele, mida N.G.P ostab selleks, et

nende poolt hallatavad pargid oleksid puhtad. Konkreetseid tõendeid, mis võiks sodimise

tagajärgede kõrvaldamise kulusid tõendad, ei ole. Kannatanu esindaja jääb tsiviilhagis

väljendatu juurde. Vastates kaitsja küsimusele selgitas kannatanu esindaja, et N.G.Ps töötab

rohkem kui 160 inimest, mis jaguneb erinevate osakondade peale. Üheks osakonnaks on

hooldusosakond, mis tegeleb kõnniteede puhastamisega. Kiireloomuliste töödena on esinenud

näiteks Xxxs diagonaalteedel asuvate pinkide puhastamist, kuhu oli kirjutatud roppuseid.

Muud tööd ei ole kiireloomulised. Ki mälestusmärgi puhastamine oli ootamatu töö, sest selle

11 / 14

1-25-1682

puhastamiseks pidid nad kaasama inimesi teistest osakondadest, sest hooldusosakonnal

tugevat soojavee survepesurit ei ole, seega tuli see võtta teisest osakonnast. Vastates kohtu

küsimustele selgitas kannatanu esindaja, et hooldusosakonna töötajad käivad tööl igapäev

ning nende töö on hästi varieeruv, neil on erinevad tööülesanded. Hooldustöötajad, keda

kutsuti grafitit eemaldama, tegid seda oma tööajal, kuid see ei olnud nendele selleks päevaks

määratud tööülesanne. Nad kutsuti oma igapäevatööst välja, et lahendada kiire objektitöö.

N.G.P ei maksnud hooldustöötajatele täiendavat tulu mälestusmärgi puhastamise eest.

Kiireloomuliste väljasõitude kulu kantakse N.G.P eelarvesse ja see on eelarvesse sisse

arvestatud. N.G.Pl ei ole kulutuste kohta tõendit esitada, sellepärast ongi hinnapakkumised

võetud. Eelarves on kõik probleemsed puhastamised ühel eelarve real – inventari korrashoid.

37. Kannatanu on esitanud 20. oktoobri 2022 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille

kohaselt oli akti eesmärgiks fikseerida 3. veebruaril 2021 sõlmitud töövõtulepingu nr xxx

järgselt poolte vahel kokkulepitud tööde seis ja lõpetada leping tööde üleandmisega tellijale

(Tallinna Keskkonna- ja kommunaalamet) ning tellija poolt tööde üleandmisega haldajale

(N.G.P). Akti kohaselt on töövõtja paigaldanud graniitskulptuuri. Üleandmise aktile liitub

tööde vastuvõtuks esitatav kasutus- ja hooldusjuhend. Aktiga antakse ehitis töövõtja poolt üle

tellijale ja tellija poolt üle haldaja valdusesse kasutamiseks ja hooldamiseks (tlk 39-41).

Samuti on kohtule esitatud 27. märtsi 2023 vara üleandmise-vastuvõtmise kokkuleppe akt,

mis kinnitab, et N.G.P on volitatud valitsema K graniitskulptuuri.

38. Kannatanu esitas ka 30. augustil 2023 e-kirja, millest nähtuvalt on skulptor V V

edastanud xxx esindajale U.C-le K monumendi skulpturaalse osa täitedokumentatsiooni ja

hooldusjuhendi. Selle kohaselt kujutab skulptuur Riigipea endast graniidist välja tahutud

massiivset pead- K portreed. Graniitskulptuuri pind on töödeldud hammashaamriga. Lisaks on

kirjeldatud juhendis, et see skulptuur on töödeldud graffiti-vastase vahendiga, mis aitab kivi

pinda puhtamana hoida ja samuti ei muuda kivi märjaks saades enam olulisel määral oma

värvi. Sellise töötlusega pindasid aitab puhastada näiteks firma Cleanserv. Puhastamise

vajadusel võiks pöörduda vahendi maaletooja poole soovituse saamiseks. Pärast graffitist

puhastamist tuleb pind uuesti töödelda antud kaitsevahendiga. Samuti soovitatakse juhendis

skulptuuri aluse hooldust teha skulptuuriga koos, kuna ehitaja on katnud selle sama

vahendiga. Lisaks on märgitud, et kui kahjustused on tugevad, siis tuleks pöörduda skulptuuri

autori poole, et delikaatsel ja kuju vormi jälgides hammashaamriga pinda töödeldes

kahjustatud kiht eemaldada (tlk 29-30).

39. Kannatanu esindaja esitas kohtule ka 22. aprilli 2025 e-kirja, mille kohaselt on Survepesu

OÜ teinud hinnapakkumise K monumendi osas. Töödena on hinnapakkumises toodud välja

graffiti eemaldamine, kuumvesisurvepesu ja graffiti eemaldusaine. Tööde maksumuseks on

märgitud 690 eurot, millele lisandub käibemaks (tlk 31-32). 19. juuni 2024 e-kirja (tlk 42)

kohaselt on N.G.P esindaja edastanud politseile kalkulatsiooni kahjunõude osas. E-kirja

kohaselt on kahju suuruseks kokku 2250 eurot, millele lisandub käibemaks. Kalkulatsiooni

kohaselt sisaldab ühekordne puhastus väljasõitu (84 eurot), töötunde (4 töömeest kokku 176

eurot), keemia kasutamisest poorsetele pindadele (191,22 eurot), varjueemaldajat (143,14

eurot), ühekordsest pihustust (4,90 eurot), kivipinna hooldusvahendit (56,74 eurot) ja

grafitikaitsest (94 eurot).

40. Kohus märgib, et kannatanu varalise kahju hüvitamisele suunatud põhinõude suurus on

2250 eurot. Sellist nõuet on kohus KrMS § 38¹ lg 6 ja TsMS § 405 kohaselt õigustatud

menetlema oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi

menetluspõhimõtteid, sh võib sellise nõude lahendamisel kalduda kõrvale tõendite esitamise

12 / 14

1-25-1682

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid.

41. Kannatanu esindaja poolt kohtule esitatud tõenditest ei nähtu süüdistuses märgitud ajal

skulptuurilt kirjete eemaldamise täpsed asjaolud, kasutatud vahendite kulu ja nende

maksumus. Samas nähtub kohtule esitatud dokumentidest ja kalkulatsioonist, et K skulptuuri

puhastamise puhul peab kasutama spetsiaalseid vahendeid ning tööde teostamine on

tavapärasest keerulisem arvestades skulptuuri materjali. Kohtule esitatud kalkulatsiooni

aluseks on olnud teostatud töö ning hinnapakkumise võrdlus. Seega ei ole kohtul alust

kahelda nende vahendite kasutamise vajalikkuses ja maksumuses. Kahju hüvitamise

eesmärgist lähtudes peab remont tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse

maksimaalse taastamise (vt nt Riigikohtu lahend asjas nr 2-20-5374/68, p 16; nr 2-21-

5187/14, p 17) ning kahjustatud isik ei pea alati võtma aluseks kõige odavama

remondivõimaluse (vt nt Riigikohtu lahend asjas nr 2-21-5187/14, p 17). Siinkohal tuleb

rõhutada ka seda, et kahjustatud asja parandamise korral on üldjuhul eesmärk hüvitada kõik

asja taastamise mõistlikud remondikulud, seejuures võib osal juhtudel olla paratamatu, et

kahjustatud asja omanik rikastub, kui asja parandamisel ei ole võimalik täpselt taastada endist

olukorda (vt nt Riigikohtu lahend asjas nr 2-20-5374/68, p 16).

42. Samas selgitas aga kannatanu esindaja kohtule, millised on N.G.P töötajate tööülesanded

ja tööaeg. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt kuulub ka selliste mälestusmärkide

puhastamine N.G.P töötajate tööülesannete hulka ning kõik need puhastused olid tehtud

tööajal. Samuti on kohus tuvastanud, et N.G.P jaoks oli tavapärane selliste kahjustuste

eemaldamine. Eeltoodu viitab sellele, et N.G.P ei pidanud Tiit Kuslapuu tegevuse tõttu

täiendavalt maksma tööde teostamise eest, kuivõrd skulptuuride jms puhastamine kuulus

töötajate tööülesannete hulka ning nemad said selle eest ka igakuist töötasu. Kannatanu

esindaja möönas ka ise, et tööaja ning transpordi arvestus ei pea olema kahjuhüvituse osa.

Seega saab pidada kannatanu kahjuks vaid puhastamisele kulutatud vahendite maksumust,

kuivõrd töötajate transport ning töötasu oleks pidanud N.G.P maksma ka juhul, kui Tiit

Kuslapuu ei oleks K mälestusmärki rüüstanud. Lisaks peab kohus märkima seda, et haginõu

nende kulutuste osas ei ole ka tõendatud. Nimelt ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle

kohta, et K skulptuuri puhastamisega tegelesid igakordselt neli töötajat ning nende töötatud

aeg oli tasutatav just selles ulatuses. Samuti puuduvad tõendid ka transpordi maksumuse

kohta. Vaatamata aga sellele on üheselt selge see, et Tiit Kuslapuu tegevuse tõttu pidi N.G.P

kolmel korral teostama K mälestuseks avalikku ruumi paigaldatud skulptuurile keerulise ning

kuluka puhastuse. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kannatanu poolt esitatud varalise

kahju nõue kuulub rahuldamisele osaliselt ehk skulptuuri puhastamiseks vajalike materjalide

mõistlikuks kuluks ehk kahjuhüvitise osaks on 490 eurot, mis teeb kokku 1470 eurot.

43. Vaatamata eeltoodule peab aga kohus märkima ka järgmist. Olukorras, kus kannatanu on

käibemaksukohustuslane ja tal on õigus kahjuna käsitatavatelt kuludelt sisendkäibemaks maha

arvata, ei ole hüvitise väljamõistmine koos käibemaksuga kooskõlas VÕS § 127 lg 1 ja 5

sätestatuga. Kui käibemaksukohustuslasest kannatanu nõuab süüdistatavalt mingi kulu

hüvitamist koos käibemaksuga, peab ta väitma ja tõendama, et tal ei ole õigust tekkinud

kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata (vt nt Riigikohtu lahend asjas 1-18-5732/226, p-d 76–

77 ja asjas nr 2-17-11269/54, p 12.2). Kohus kontrollis, et äriregistri andmete kohaselt on

N.G.P käibemaksukohustuslane ning kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et N.G.Pl ei

ole õigust tekkinud kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata. Seega ei saa kohus välja mõista

kahjuhüvitist koos käibemaksuga vaid kahjuhüvitise osaks jääb 1470 eurot.

13 / 14

1-25-1682

IV

44. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS §

180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

45. Kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud

kaitsjale määratud tasu. Kohtueelses menetluses on Tiit Kuslapuule määratud kaitsjale

vandeadvokaadile Ahto Sirendi määratud õigusabi osutamise eest tasu kokku 1080,36 eurot.

Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on KarS § 149 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu

teise astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva

sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga

alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määruse nr 87 „Töötasu alammäära

kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2025 kuutasu alammääraks täistööajaga

töötamise korral 886 eurot. Seega tuleb KrMS §-de 179 lg 1 p 2 ja 175 lg 1 p 9 alusel Tiit

Kuslapuul tasuda ka sundraha 1329 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleks Tiit Kuslapuul

hüvitada menetluskulud kokku 2409,36 eurot.

46. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates Tiit Kuslapuu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

47. Tiit Kuslapuu on väga kõrges eas ning tema ainsaks sissetulekuks on pension. Arvestades

asjaoluga, et Tiit Kuslapuul tuleb hüvitada ka tsiviilhagi, siis on kohtu hinnangul tema jaoks

menetluskulude täies ulatuses ja ühe kuu jooksul tasumine äärmiselt koormav ning sellega

võib kaasneda oht, et Tiit Kuslapuul ei ole võimalik täies ulatuses menetluskulusid hüvitada.

Juhul, kui menetluskulud jäävad määratud tähtaja jooksul tasumata, võivad kaasneda ka

täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga

halvendaks see Tiit Kuslapuu majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus, et KrMS § 180

lg 3 alusel tuleb välja mõista vaid osa sundrahast ehk 659,64 eurot ning menetluskulude

kogusumma 1740 eurot tuleb ajatada 12 kuu peale. Tiit Kuslapuul tuleb alates kohtuotsuse

jõustumisest tasuda menetluskulusid igakuiselt selliselt, et 12 kuu jooksul oleks

menetluskulud täies ulatuses tasutud.

48. Kohus selgitab, et Tiit Kuslapuul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi

täitmise staadiumis, so pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

KrMS §-de 423 ja 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja

pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

V

49. Aerosoolvärv, mis on antud hoiule (akt nr xxx)Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse,

tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

14 / 14