1-12-461/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-461 12230100680 ( ) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi

R.T süüdistuses KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi

lühimenetluses Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav R.T

eluk XXX, ik XXX, ilma kodakondsuseta, haridus 8 kl,

ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 23.04.1987.a. Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 2,3, 139 lg 3 järgi, 2) 05.10.1988.a. Tallinna Kalinini Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 143 lg 2 p 3 järgi; 3) 25.02.1993.a.

Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi; 4)

18.01.1996.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi; 5) 09.09.2011.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199

lg 2 p 9 järgi vangistusega 3

kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel

ärakandmisele 2 kuud vangistust, vabanes pärast karistuse kandmist 04.11.2011.a., karistus kustumata

Kaitsja Owe Ladva RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313

Tunnistada süüdi KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 jär R.T gi ja mõista karistuseks

4 (neli) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt R.T-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra,

mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva.

Kohaldada R.T suhtes tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 15.01.2012.a.

Välja mõista R.T-lt riigituludesse sundraha 217,50 eurot. Menetluskulud ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 2800049777

. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse R.T selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud

varguste eest 4-l korral, viimane oli Harju Maakohtu otsus 09.09.2011 KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9

järgi, taas, viibides 15.01.2012 kella 16:45 paiku Tallinnas, Viru Väljak 4 asuvas Tallinna

Kaubamajas, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist Tallinna Kaubamaja AS-ile kuuluva ühe

paki suitsujuustu maksumusega 0,95 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni.

Seega R.T pani toime KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi.

Süüdistatav R.T tunnistab enda täielikult süüdi ja seletab, et 15.01.2012.a. jõi ta pargis kanget õlut ning hiljem oli kambris. Ta arvas, et on sattunud kainestusmajja. Toimunut ta ei mäleta. /tl 12- 13, 25-26/.

Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- tunnistaja I. M ütlustega selle kohta, et 15.01.2012.a. Tallinna Kaubamajas üks mees võttis

riiulist juustu ja pani endale jope varukasse. Mees möödus kassadest kauba eest tasumata ning peeti kinni. Kinnipeetuks osutus R.T. Kaup tagastati kauplusele /tl 3/;

- asitõendi vaatlusprotokolliga / tl 16-24 /;

- Tallinna Kaubamaja AS-i avaldusega / tl 2 /;

- õigusrikkuja kinnipidamise aktiga / tl 2/;

- teatisega Karistusregistrist / tl 27-46/;

- Harju Maakohtu 09.09.2011 otsusega / tl 47-48/.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et R.T isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega R.T pani toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust

raskendavad asjaolud puuduvad. R.T on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Teda ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud,

kuna R.T ei oma sissetulekut ning tal puuduvad vahendid rahalise karistuse kandmiseks.

Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine R.T suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga

ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. R.T on varasemalt korduvalt karistatud, mistõttu arvestades süüdlase isikut puudub alus tema suhtes KarS § 74 sätete

kohaldamiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab

kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on

varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi

õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-

06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on

mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed

eeldused, mida tuleb alati arvestada. R.T on kriminaalkorras karistatud 5 korda ning ta

vabanes eelmise karistuse kandmiselt 04.11.2011.a. Uue kuriteo pani toime lühikese aja

möödumisel vabanemisest. Tegemist on alkoholi kuritarvitava isikuga, kes on süstemaatiliselt

karistatud AS § 70 järgi; ta on toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varasemad karistused ei ole mõjutanud R.T loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu

kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega.

Tsiviilhagi ei ole.

Eha Popova Kohtunik