2-23-138683/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-138683

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi K-M. N. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4871,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (kuni 27.09.2024 nimega OK

Incure OÜ; registrikood: 11542046; asukoht: XXX-i )

lepinguline esindaja Anne-Liis Veski

Kostja: K-M. N. (isikukood: XXX, elukoht

hagiavalduses ja RR-s: XXX-i; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte

toimetatud 19.12.2024 avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista K-M. N.-ilt B2 Impact OÜ kasuks K-M. N. ja Multitude Bank P.L.C

vahel 29.12.2022 sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 4821,97 eurot

(millest 3733,14 eurot põhivõlgnevus, 500,94 eurot intress, 587,89 eurot põhivõlalt

perioodi eest 29.06.2023 kuni 17.11.2023 sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi K-M. N. vastu kahju 50,00 euro

väljamõistmiseks.

4. Jätta menetluskulud K-M. N. kanda.

5. Määrata B2 Impact OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 560

eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv) ja mõista K-M. N.-ilt B2 Impact OÜ kasuks

välja.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on K-M. N. kohustatud tasuma B2 Impact OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Toimetada kostjale K-M. N.-ile tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Tsiviilasi nr 2-23-138683

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

TsMS § 44 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus

puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse

esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses.

Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna

koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva

osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41).

Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates

teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada,

loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. OK Incure OÜ esitas 26.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 4565,23 euro saamiseks. Kohus tegi 02.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 24.10.2023

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Pärnu Maakohus 27.10.2023 jättis hagiavalduse käiguta ning määras hagejale

tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (sh

krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised koos arvutuskäiguga, kas ja kus

on lepingus andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta; esitada asjaolud, mis võimaldavad hinnata krediidiandja

poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist; välja tuua eraldi summadena kas ja kui

suures osas kostja lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist täitis lepingut ning

milliste nõuete katteks laekumisi arvestati); tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi

esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed ning

teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada.

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-138683

2. OK Incure OÜ esitas 18.11.2023 hagiavalduse K-M. N. vastu tarbijakrediidilepingust

tuleneva põhivõlgnevuse 3733,14 euro, intressi 500,94 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

587,89 euro ja kahju 50,00 euro väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt

tasutud riigilõiv 560 eurot ja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja kohtu nõudel 17.04.2024 täpsustas hagiavaldust.

Esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid Multitude Bank P.L.C (endine ärinimi Ferratum Bank

Plc, laenuandja) ja kostja K-M. N. laenulepingu, millega laenuandja võimaldas kostjal

kasutada krediiti kuni 4000 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamine toimus kostja poolt

esitatud pangakonto väljavõtte ja maksehäire registrist saadud andmete alusel, mille

tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma.

Tagasimakseid on tehtud kogusummas 266,86 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas

3733,14 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40,4785% aastas. Kostjal

on intressivõlgnevus summas 500,94 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt lepingu

lõppemisele järgnevast päevast s.o alates 29.06.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni

17.11.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o

40,4785% aastas summas 587,89 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132

lg 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50,00 eurot. Kuivõrd hageja on korduvalt teinud

pingutusi, et kostjaga ühendust saada, edastanud temale meeldetuletuskirju, teinud kõnesid ja

täitnud muid ülesandeid asja kohtuväliseks lahendamiseks kuid edutult, siis on eeltoodud

summa väljamõistmine põhjendatud. Kostjale on edastatud 03.07.2023 nõudekiri koos teatega

nõude loovutamisest, seejärel pretensioon 31.07.2023, hagihoiatus 22.08.2023 ning SMS-id ja

kõnekatsed.

3. Pärnu Maakohus võttis 17.04.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse väljavõte 3.12.2024. Seega dokumendid loetakse kostjale

kättetoimetatuks 19.12.2024 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes

2.01.2025 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et

kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p

14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud

kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud võlausaldajaga laenulepingust

tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja lepingu üles öelnud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue laenulepingust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks

laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma, laenusaaja põhikohustus on

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-138683

tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja on teostanud makseid kokku summas

266,86 eurot, mille on laenuandja arvestanud põhiosa katteks. Muid laenuandjaga sõlmitud

lepingust tulenevat rahalist kohustust ei ole kostja täitnud. VÕS § 100 sätestab kohustuse

rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1

p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

ning sama paragrahvi sama lõike punkt 4 kohaselt võib võlausaldaja lepingu ka üles öelda.

Laenuandja ütles lepingu ülesse 28.06.2023. Kohustuse täitmise nõue on sätestatud ka VÕS §

108 lg-s 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et

nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus

rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 3733,14 euro väljamõistmiseks kostjalt.

7. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja

lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,

et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Kuivõrd võlausaldaja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad

asjaolud hagiavalduses esile tuua.

8. Hageja poolt avaldatud asjaolude kohaselt krediidiandja on hinnanud kostja

krediidivõimelisust tema pangakonto alusel krediidi väljastamisele eelnenud peaaegu 7 kuu

väljavõtte laekumiste põhjal, võttes arvesse laenuvõtja igakuiseid püsikulusid laenu

teenindamise piirmäära arvutamisel. Krediidiandja võttis mh arvesse kostja poolt avaldatud

andmed tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning tegi päringud maksehäire registrisse.

TsMS § 328 lg-s 1 sätestatud põhimõttest tulenevalt kohus eeldab, et kohtule esitatud

faktilised asjaolud on tõesed. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimiseks

kohus hindas esitatud pangakonto väljavõtet ja eraisiku faktiraportit ning tuvastab, et

krediidiandja on piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase

hoolsusega hinnanud.

9. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Lepingu sõlmimisel on laenuandja ja kostja kokku leppinud intressi maksmise määras

40,4785 % aastas. Kostja intressivõlgnevused kuni krediidilepingute ülesütlemiseni on hagis

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-138683

esitatud asjaoludel 500,94 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi väljamõistmiseks

kostjalt.

. Hageja on esitanud nõuded kostjalt kahju väljamõistmiseks kogusummas 50,00 eurot.

Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja kahjunõude sisutanud sissenõudmiskulude nõudena ning

märkinud aluseks VÕS § 1132 lg 2. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest

hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid

seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist

kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja

selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2016, lk 580, 581). Seega sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine VÕS § 1132

alusel saab toimuda üksnes tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Hagis puuduvad andmed selle

kohta, et laenulepinguga oleks sissenõudmiskuludes kokku lepitud. Hageja ei ole esitanud ka

selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude

rahuldada kahju hüvitamise sätete alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja kahju

hüvitamise nõude summas 50,00 eurot.

11. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist

ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg

2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab laenulepingu alusel kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt lepingus

kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40,4785% aastas

ajavahemiku eest 29.06.2023 kuni 17.11.2023 summas 587,89 eurot. Kohus rahuldab hageja

viivisenõuded.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 560,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-138683

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab

menetluskulud kostja kanda.

14. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

6 (6)