3-25-2541/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2541

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad

Kristiina Lõbus ja Ege-Lii Luik

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X. X, riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamine

09.04.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X. X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.02.2026 (kaasa arvatud).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1.

29.05.2025 tuli Politsei- ja Piirivalveametisse (PPA) inimene, kes nimetas end X. X-iks

ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Tal polnud esitada ühtegi isikut tõendavat dokumenti.

Ta ütles oma sünniajaks xx.xx.xxxx (15-aastane). Tema rahvusvahelise kaitse taotlus võeti

vastu ja teda koheldi kui saatjata alaealist, talle määrati eestkostja ja ta suunati elama Tallinna

lastekodusse. Isik selgitas vestlusel, et lahkus Guineast novembris-detsembris 2024, liikus

Etioopiasse, sealt Istanbuli ja Valgevenesse. Ta oli tööga kogunud 4000 eurot, millest 3500

eurot maksis reisibüroole Guineas, et ta toimetataks Valgevenesse. Taskurahaks jäi 500 eurot.

Valgevenes viibis ta 6 kuud, alguses Minskis, seejärel viidi ta metsa, kus ta oli umbes kuu

aega ja seejärel ületas ta Valgevene–Poola piiri. Poolas põgenes ta piirivalvurite eest.

3-25-2541

Varssavis aitas keegi tal osta pileti Riiga, kuigi isik soovis minna Soome. Riias võttis ta

kontakti oma Euroopa sõpradega ja leidis kellegi, kes ostis talle pileti Tallinna. Tallinnas

pöördus ta politseisse.

2. Kuna isiku ütlused oma sünniaja ja koolimineku aja osas olid kahtlustäratavad, saadeti

isik vanuse tuvastamiseks ekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut leidis 31.07.2025

ekspertiisiaktis nr 25E-AOI00202-01, et isiku bioloogiline vanus on vähemalt 18 aastat

(keskmiselt 19– 23 aastat).

3. PPA esitas 01.08.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.08.2025 määrusega

asjas nr 3-25-2541 PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja tema paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (s.o kuni 02.10.2025). Tallinna Ringkonnakohus

jättis 23.09.2025 määrusega isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse

muutmata.

4. PPA esitas 25.09.2025 Tallinna Halduskohtule välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel taotluse X. X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra Põhjendused:

4.1.

Isiku suhtes käib aktiivne menetlus, et välja selgitada temaga seotud asjaolud ja tema

vajadus rahvusvahelise kaitse järele. PPA peab koguma isiku päritolumaa infot, võrdlema

tema ütluste vastavust ja viima läbi korduva vestluse. Isikul pole ühtegi dokumenti, seega

vajab kontrollimist nii tema isikusamasus kui ka kodakondsus. Isiku telefonist leiti foto

Guinea passist X.X nimele (kehtivusega 16.02.2024–16.02.2029, sünniaeg yy.yy.yyyy), foto

Guinea isikutunnistusest X. X nimele (kehtivusega 12.03.2021–12.03.2026, sünniaeg

qq.qq.qqqq), foto Maroko reisiloast X. X nimele (kehtivus kuni 12.05.2019, sünniaeg

yy.yy.yyyy). PPA vestles 28.08.2025 isikuga. Isik väitis, et maksis selle eest, et talle

organiseeritaks pass sünniaastaga 1997. See jäi temast maha Valgevene ja Poola vahelisse

metsa. Tegemist oli võltsitud dokumendiga, mida oli vaja vaid reisimiseks. Tema sõnul on ka

isikutunnistus võltsitud ja sünniaeg välja mõeldud, kuna ta tahtis teha endale Guineas

pangakonto ja selleks pidi ta olema sündinud 2001. a-l. Isik väitis, et ta ei ole Venemaal

viibinud, ometi on telefonis foto temast koos teiste isikutega ja foto asukohamärgisest nähtub,

et see on tehtud Moskvas. Samuti on vastuolulised telefonist leitud andmed ja isiku ütlused

reisiteekonna osas.

4.2.

Rahvusvahelist kaitset taotledes ütles isik oma sünniajaks xx.xx.xxxx, kuid ekspertiisi

tulemusel selgus, et ta on vähemalt 18-aastane. Isiku telefoni ja sotsiaalmeedia vaatlusega

ilmsiks tulnud asjaolud muudavad tema ütlused ebausaldusväärseks ja eluliselt mitte

usutavaks. Ütlused on vastuolulised. Tal polnud kaasas dokumente, millega oma

kodakondsust, nime ja sünniaega tõendada. Sünniaeg ei saa olla 2009. a ja ta ei ole 16-

aastane. Isik kavandas oma reisiteekonna teadlikult eesmärgiga jõuda Soome, kus teda ootas

ees tuttav varasemast ajast. Ta teadis, et viibib Schengeni alal ebaseaduslikult ja tal puudub

õigus siin ringi liikuda. Isikul on teadmised ja oskused, kuidas hankida võltsitud dokumente.

4.3.

Isiku selgitused rahvusvahelise kaitse põhjendatuse ja vajaduse kohta on piirdunud

suuliste väidetega. Telefoni ja sotsiaalmeedia vaatluste tulemusena võib pidada tõenäoliseks,

et isik ei suuda kaitsevajadust tõendada. Isiku usaldusväärsus ja tema väidete usutavus on

madal ja temaga seotud asjaolusid kogumis arvestades võib pidada isikut rahvusvahelise

kaitse süsteemi kuritarvitajaks. Isik kaotas väidetavalt oma passi Valgevenes ja asus sealt

Euroopa Liidu poole teele. Seda arvestades on mõistlik järeldada, et ta vabanes dokumendist,

mis oleks aidanud kindlaks teha tema isiku, vanuse või kodakondsuse. Samuti oli tal võimalik

taotleda rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis Poolas või Lätis, kuid ta ei teinud

2(6)

3-25-2541

seda. Isik selgitas, et ei taotlenud Leedus või Lätis rahvusvahelist kaitset, kuna soovis minna

Soome.

4.4.

Asjaolu, et isik oli enne kinnipidamist viibinud vabaduses ega põgenenud, ei ole antud

juhul piisav tema usaldamiseks, kuna asjaolud on oluliselt muutunud. Isikut käsitleti algselt

alaealisena. Tal ei olnud varem vaja väljasaatmise vältimiseks end varjata, sest talle oli teada,

et teda ei saa dokumendi puudumise tõttu välja saata. Pärast ekspertiisi tulemuste selgumist

võib ta lahkuda talle sobivamasse liikmesriiki, sest ei soovi enda kohtlemist täiskasvanuna.

Samuti on ta rääkinud korduvalt oma mitmetest sõpradest, kes on erinevates Schengeni

riikides. On tõenäoline, et ta pöördub nende poole abi saamiseks, et talle sobivamasse

liikmesriiki edasi liikuda. Isik esitas küll rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis, kuid soovis

seda teha Soomes. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne

Schengeni alal, valeütluste andmine, enda identiteedi varjamine, alaealisena esinemine), on

isikust tulenev põgenemisoht jätkuvalt aktuaalne.

4.5.

Isiku suhtes ei ole võimalik VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid tõhusalt

kohaldada. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine

soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet

samaaegselt. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes,

millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. PPA-l puudub alus isikut usaldada.

Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki

käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Isikul puuduvad

sotsiaalsed sidemed Eestiga ja tal ei ole Eestis elukohta. Kinnipidamiskeskusest vabastamise

korral hakkaks isik end ametivõimude eest varjama, et takistada rahvusvahelise kaitse

menetluse läbiviimist. Isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav

tema identifitseerimiseks, dokumenteerimiseks ega väljasaatmiseks. Ei ole välistatud, et ta ei

pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ja võib omavoliliselt

ning ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub

riikidevaheline piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isik on ka varem

ühest liikmesriigist teise liikumiseks kasutanud smuugeldajate abi ja võib seda ka tulevikus

sihtriiki liikumiseks kasutada. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid

liikumisvabaduse piiramisega.

4.6.

Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse

läbiviimise ja võimaliku Eestist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad

sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ega töökohta ega pereliikmeid ning tal puuduvad

rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud

meditsiiniline abi. Kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse ega

tervisekaalutlustega. Isikul ei ole meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise

kinnipidamiskeskuses. Kuigi kinnipidamine riivab intensiivselt tema põhiõigusi, ei saa valitud

abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Isiku

kinnipidamistähtaja pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. See aitab

tagada, et ta ei lahkuks Eestist ning oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse

menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja menetlusotsuste tegemiseks.

5. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Taotlus on piisavalt põhjendatud, välja on

toodud piisavalt asjaolusid, mis näitavad isiku põgenemisohtu. Isik ei ole seni põgenenud, sest

teda peeti alaealiseks ja ta arvas, et tal on menetluses eelisõigused, mistõttu tal ei olnud

põgenemistahet. Taotluses toodi välja ka uusi asjaolusid – telefoni vaatlus, sotsiaalmeedia

konto vaatlus, kust nähtub, et isikul olid olemas erinevad fotod dokumentidest, mis

väidetavalt olid võltsitud, kuid ta ei ole esitanud menetluse käigus dokumente, mis on tõesed.

3(6)

3-25-2541

Hetkel on pooleli päritoluriigi info kogumine ja seejärel toimub isikuga uus vestlus seoses

kogutud infoga.

6. X. X kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Ta oli kaks kuud vabaduses,

aga ei põgenenud. Ta on 16-aastane ja see teadmine põhineb sellel, mida talle on lapsest peale

öeldud. Riigist lahkumiseks oli tarvis näidata teist sünniaega, mistõttu hankis passi, kus on

sünniaastaks 1997. Põgenemine ei vasta tema profiilile. Ta on andnud oma isiku osas kõik

andmed. Ta ei saa midagi parata, kui ametnikud teda ei usu. Telefonist leitud dokumendid on

võltsitud, sest Guineas käibki niiviisi. Seal ei ole passilauda, dokumendid vormistatakse

isikute poolt, kellele makstakse teenustasu. Tal on id-kaart, kuid ka see on võltsitud, sest tal

oli vaja pangakonto avamiseks isikut tõendavat dokumenti. Ta töötas sel ajal

telefoniparandajana. Isik rõhutas, et tema oli see, kes esitas PPA-le taotluse, seega tal ei ole

põgenemiskavatsust. Ta ei ole midagi valesti teinud, seetõttu tahab vabadusse. Tal on stress ja

kõrge vererõhk.

7. Isiku esindaja leidis, et taotlus ei ole põhistatud. PPA jättis tähelepanuta, et isik viibis

vabaduses ega põgenenud. Isiku tuvastamine ei tähenda, et ta ei võiks viibida

varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Isik tõendas oma käitumisega, et kui tekivad

hüpoteetilised võimalused põgenemiseks, siis ta ei põgene. Isik esitas rahvusvahelise kaitse

taotluse. PPA ei ole väitnud, et isik ei ole nendega koostööd teinud. Isik räägib endaga seotud

asjaolude kohta ja teeb PPA-ga koostööd. See äratab tema suhtes usaldust. PPA tuginemine

ekspertiisiaktile on ennatlik. Isik on selgitanud, et riigist lahkumiseks pidi ta hankima endale

uued dokumendid ja kasutas neid vaid piiriületuseks. PPA ei või ette heita, et isik põgeneb

kodumaalt ebaõige dokumendiga. Põgenemine kodumaalt ei ole samastatav Eesti politsei eest

põgenemisega. Võrreldes eelmise taotlusega ei ole PPA esitanud uusi asjaolusid, mis

põhjendaks, et isikut on vaja jätkuvalt kinni pidada. PPA kinnitas, et käib aktiivne menetlus ja

kogutakse andmed, seega põgenemisohtu ei esine. PPA ei ole väitnud, et isik oleks püüdnud

põgeneda kinnipidamiskeskusest, seega isiku käitumine ei viita põgenemisohule. PPA saab

koguda andmed ka ajal, kui isik viibi pagulaste majutuskeskuses. Esindaja palus jätta taotluse

rahuldamata, isiku vabastada ja võimaldada tal elada pagulaste majutuskeskuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse §

361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui

48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

VRKS § 362 lg 5 sätestab, et halduskohus pikendab sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud tähtaega

kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1

nimetatud põhimõtted.

VRKS § 361 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada sama paragrahvi

lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik

tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega

ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid.

VRKS § 361 lg 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni

pidada järgmistel alustel: 1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku

kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 4) rahvusvahelise kaitse taotluse

4(6)

3-25-2541

menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas

põgenemise oht.

VRKS § 361 lg 21 sätestab, et sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna

käsitatakse seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68

nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.

VSS § 68 sätestab, et lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel

hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 2)

välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku

aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava

dokumendi taotlemisel; 3) on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema

kodakondsuses; 6) välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

9. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku puhul esineb põgenemisoht. Vaatamata sellele, et ta ei

püüdnud enne kinnipidamist kahe kuu jooksul põgeneda ega end varjata ja tuli ise PPA-sse

varjupaika taotlema, on nüüdseks tema kohta selgunud asjaolusid, mis ei räägi tema kasuks.

Isik lootis saavutada soodsamat kohtlemist ja vältida enda võimalikku kinnipidamist sellega,

et väitis end olevat alaealise. Ekspertiisi käigus tuvastati aga, et ta on vähemalt 18-aastane,

seega täiskasvanud. Kohtu jaoks on ekspertiisi tulemus usutav. Ka PPA poolt sotsiaalmeediast

isiku kohta leitud fotode pinnalt võib järeldada, et isik on vanem kui ta väidab. Nt dtl 235

toodud kaks fotot ei kajasta 10-aastast, vaid ilmselgelt vanemat inimest. Väidetava vanuse

seavad kahtluse alla ka isiku vastuolulised selgitused (ta ei tea ise oma väidetavat vanust, kui

peab end 2025. a suvel 16-aastaseks; ebausutavad selgitused väikelapsena meeleavaldustel

osalemise kohta ja korrakaitseorganite vägivalla kohta väikelapse suhtes; koolimineku aja

osas eksimine). Seega võib järeldada, et isik esitas oma vanuse kohta teadlikult ebaõigeid

andmeid. Lisaks tegi PPA kindlaks, et isik valetas enda Venemaal viibimise ja Euroopas

liikumise marsruudi kohta. Teadlikult valeandmete esitamine on isiku suhtes põgenemisohtu

näitav asjaolu.

10. Ebaõigete andmete esitamine ei ärata usaldust ka muude isiku antud ütluste suhtes,

seades kahtluse alla ka rahvusvahelise kaitse vajaduse. Isiku selgitused tema osalemise kohta

Guineas meeleavaldustel ja korrakaitseorganite vägivalla kohta tema suhtes on väga

üldsõnalised ja mitteusutavad. Isik rõhutas vestlusel PPA-le korduvalt, et tema Guineast

lahkumise põhjuseks ei olnud oht elule ja tervisele, vaid ta soovis saada haridust. See aga ei

anna alust rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Kui isikul olnuks ka tegelikult soov

rahvusvahelist kaitset taotleda, oleks ta teinud seda esimeses turvalises riigis – Poolas, Lätis.

Ta ei teinud seda. Ta ei väitnud, et oleks taotlenud rahvusvahelist kaitset Venemaal või

Valgevenes, kus ta samuti viibis. Isiku eesmärk oli jõuda Soome, kus saab väidetavalt head

haridust ja kus on tuttavad ees ootamas. Rahvusvahelist kaitset vajaval isikul puudub õigus

valida, millises riigis ta soovib varjupaika taotleda. Seda tuleb teha esimeses turvalises riigis.

Seega võib olla tegemist isikuga, et soovib rahvusvahelise kaitse süsteemi muudel

eesmärkidel ära kasutada. Saades nüüd teada, et tema ütlusi ei peeta enam usaldusväärseteks

ja teda võib oodata ees väljasaatmine päritoluriiki, võib isikul tekkida soov seda vältida.

Usutavasti ajendab see isikut vabaduses viibides end PPA eest varjama ja Eestist põgenema.

Seda enam, et isik on PPA-le kinnitanud, et tema tegelik soov oli jõuda Soome, kus tal on

tuttavad ees ootamas. Samuti on isik PPA-le vestlusel korduvalt kinnitanud, et vabatahtlikult

ta Guineasse tagasi ei lähe. Seega motivatsioon põgenemiseks on suur. Seda arvestades ei pea

kohus usutavaks isiku kinnitusi, et ta ei põgene. Kohtu jaoks on usutav, et vabaduses viibides

võtaks isik uuesti ühendust teda seni Schengeni alal ebaseaduslikult ringi liikuda abistanud

5(6)

3-25-2541

isikutega, et need aitaks tal põgeneda ja varjuda, et ebaseaduslikult Schengeni alale edasi

jääda.

11. Selleks, et võimalikku põgenemist ära hoida ja tagada isiku kättesaadavus PPA-le

rahvusvahelise kaitse menetluses menetlustoimingute tegemiseks ning sellele järgneda võivas

väljasaatmismenetluses, on vältimatult vaja isikut kinni pidada. Kohus nõustub PPA-ga, et

põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult tõhus,

sest isik ei ole seni näidanud end ausana, pälvinud usaldust ega teinud PPA-ga piisavalt

koostööd, et varjupaigavajadust põhistada või tõendada. Seega puuduks tal ka vabaduses

viibides põhjus PPA-ga koostööd teha ja menetluses vajalike asjaolude väljaselgitamiseks või

dokumentide kättetoimetamiseks kättesaadavaks jääda. Isiku välja toodud ja eeldatavaid

eesmärke arvestades püüaks ta ilmselt end varjata ja Eestist lahkuda. Isikul puuduvad

kehtivad reisidokumendid, mida saaks hoiule võtta. Samas ei ole dokumentide puudumine

seni takistanud tal Euroopas ringi liikuda. Isikul on teadmised ja kogemused Schengeni alal

kehtiva viisavabaduse süsteemi ärakasutamiseks.

12. Kohus on hinnanud kinnipidamise pikendamise kaalumisel isiku endaga seotud

asjaolusid ja varasemat käitumist ning selle pinnalt tehtud ohuprognoosi. Kohtu hinnangul on

isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses vajalik ja proportsionaalne vahend, sest puuduvad

vähemriivavad meetmed eesmärgi saavutamiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine

kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS

§ 363 lg 3). Vajadusel tagatakse isikule kinnipidamiskeskuses meditsiiniline ja

psühholoogiline abi. Isikul on võimalik menetluse kiirendamisele ja enda vabastamisele kaasa

aidata sellega, et esitab PPA-le enda kohta tõesed andmed ja tõendid oma väidete kinnituseks.

13. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa pikendada

isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks. PPA-l tuleb isik

kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus ära langeb (VRKS

§ 364 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)