1-25-4996/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. oktoober 2025, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-4996 (25261050515)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

Markko Herenata süüdistuses KarS § 424 lg 2, § 4231 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Andreas Eskor

Süüdistatav

Markko

Herenata

(isikukood:

38007285716;

kodakondsus: XXX kodanik; elukoht: XXX töökoht või

õppeasutus: XXX

;

karistatus: 6 kehtivat

kriminaalkaristust, viimati Tartu Maakohtu 21.11.2024

otsusega nr 1-24-5800 KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta

vangistust, ärakandmata osa asendatud 358 tunni

üldkasuliku tööga; tõkend: kahtlustatavana kinnipeetud

11.08.2025,

vahistatud Tartu Maakohtu 13.08.2025

määruse nr 1-25-4214 alusel)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Markko Herenata süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 ja KarS § 4231

järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõista Markko Herenatale raskeima sätte, s.o KarS § 424 lg

2 järgi karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 7 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu

21.11.2024.a. otsusega nr 1-24-5800 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 195

üldkasuliku töö tunni võrra, mis vastab 6 (kuue) kuule ja 15 (viisteistkümne) päevale

vangistusele ning mõista Markko Herenatale liitkaristuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme)

kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda

Markko Herenata vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamine

11.08.2025.

Markko Herenatale kohaldatud tõkend – vahistamine, jätta muutmata ja tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

2. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Markko Herenatalt kriminaalmenetluse kuluna

sundraha 664 (kuussada kuuskümmend neli) eurot 50 senti ja riigi õigusabi tasu 200

(kakssada) eurot 88 senti riigi kasuks. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi kanda

osa süüdimõistetu Markko Herenata menetluskuludest: sundrahast 1329 eurost 664,50

eurot, riigi õigusabi tasust 370,76 eurost 169,88 eurot ja ekspertiisitasu 150 eurot.

Määrata kriminaalmenetluse kulud 865 (kaheksasada kuuskümmend viis) eurot 38 senti

tasumisele ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust igakuise menetluskulu osa 72,11 eurot tasumine (viimasel kuul 72,17 eurot), kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa

tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda

tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või

EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99925700027660

ning selgituse “Markko Herenata, otsus nr 1-25-4996, menetluskulu“.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on

tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt

tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Markko Herenatat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kel on 3 kehtivat kriminaalkaristust

mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis (viimati Tartu Maakohtu 21.11.2024 otsusega 1-24-

5800 KarS § 424 lg 2 järgi), taas:

-

juhtis 07.06.2025 kella 20.30 paiku Valgamaal Tõrva vallas Valga – Uulu mnt 24.

kilomeetri kandis suunaga Valgast Tõrva poole mootorsõidukit Mercedes-Benz A160

(reg nr XXX XXX ), olles alkoholijoobes. Sõidukit juhtinud Markko Herenatal tuvastati

alkoholijoove, alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,32mg/l.

-

juhtis 11.08.2025 kella 16.59 paiku Tõrvas Valga tn 3 asuva Kevade poe läheduses

mootorsõidukit Mercedes-Benz A160 (reg nr XXX XXX ), olles alkoholijoobes. Sõidukit

juhtinud Markko Herenatal tuvastati alkoholijoove: alkoholisisaldus tema väljahingatavas

õhus oli vähemalt ~ 0,98 mg/l.

Nõnda rikkus Markko Herenata korduvalt liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi

juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes

olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Sel moel pani Markko Herenata toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt,

s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Markko Herenatat selles, et tema isikuna, kes on 21.06.2024 juhtinud

mootorsõidukit juhtimisõiguseta ja joobeseisundis (karistatud selle teo eest KarS § 424 lg 2

alusel Tartu Maakohtu 21.11.2024 otsusega nr 1-24-5800) ning kelle jaoks on sõiduautoga

alkoholijoobes ja ilma juhtimisõiguseta sõitmine harjumuspärane teguviis, taa:

-

juhtis 07.06.2025 kella 20.30 paiku Valgamaal Tõrva vallas Valga – Uulu mnt 24.

kilomeetri kandis suunaga Valgast Tõrva poole mootorsõidukit Mercedes-Benz A160

(reg nr XXX XXX ), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

-

juhtis 11.08.2025 kella 16.59 paiku Tõrvas Valga tn 3 asuva Kevade poe läheduses

mootorsõidukit Mercedes-Benz A160 (reg nr XXX XXX ), omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust.

LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks

tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Markko Herenatal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega juhtides 07.06.2025 ja

11.08.2025 mootorsõidukit, rikkus ta LS § 91 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei

tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust

Sel moel pani Markko Herenata toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt,

kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises

ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 69 lg 7

ja § 65 lg 2 kohaselt mõista Markko Herenatale liitkaristus, suurendades käesoleva

kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta ja 4 kuud vangistust) Tartu Maakohtu 21.11.2024

otsusega nr 1-24-5800 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 195 üldkasuliku töö tunni võrra,

mis vastab 6 kuule ja 15 päevale vangistusele. Liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 10 (kümme)

kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust.

Karistusaja algust lugeda alates Markko Herenata vahistamisest, s.o alates 11.08.2025.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel

lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas,

et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku

kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 4231 näeb

ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses.

Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu

alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Markko Herenata kaitsja esinemise eest

kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 370,76

eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel

või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud.

Kriminaalmenetluses on läbi viidud toksiliste ainete mõju hindamise ekspertiis summas 150

eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus-

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle

jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi.

Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud

menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne

võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema

hakkamasaamist ühiskonnas.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus pool sundrahast ehk 664,50 eurot, ekspertiisitasu summas

150 eurot ja kaitsjatasust 169,88 eurot riigi kanda.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 865,38 eurot:

sundraha 664,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 200,88 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi

aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Markko Herenata on

kahtlustatavana kinni peetud 11.08.2025. Tõkendina vahistamine on süüdistatavale kohaldatud

alates kahtlustatavana kinnipidamisest 11.08.2025, seega on Markko Herenata karistusaja

alguseks 11.08.2025. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb kohtuotsuse

jõustumisel tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või

kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik