1-25-4327/58 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Maakohus karistas 8. septembri 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega teiste pikkune vangistus. Ülejäänud 3 aasta 6 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui A.
Legislator headnote
AI generated1-25-4327/58 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Viru Maakohus karistas 8. septembri 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega teiste pikkune vangistus. Ülejäänud 3 aasta 6 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui A.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
1. oktoober 2025, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-25-4327
Kohtunik
Tiit Lõhmus
Kriminaalasi
Artur Šustrov süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2,
KarS § 121 lg 1 ja KarS § 214 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. septembri 2025 otsus
kokkuleppemenetluses
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdistatav Artur Šustrov (isikukood 50206042248),
apellatsioon
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava
advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul,
alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Viru Maakohus karistas 8. septembri 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega teiste
hulgas Artur Šustrovi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 4 aasta pikkuse
vangistusega, KarS § 121 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 214 lg 1 järgi 2
aasta pikkuse vangistusega, millest KarS § 64 lg 1 alusel mõistis liitkaristuseks 4 aasta
pikkuse vangistuse, millest KarS § 74 lõigete 1-3 alusel pööratakse koheselt täitmisele 6 kuu
pikkune vangistus. Ülejäänud 3 aasta 6 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui A.
Šustrov ei pane 4 aasta 4 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75
lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 21 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
2. Sama kohtuotsusega mõistis maakohus A. Šustrovilt Eesti Vabariigi kasuks välja
menetluskulud kokku 3327,40 eurot. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel
jättis kohus ülejäänud menetluskulud, s.o kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest
1361,52 eurot, riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub A. Šustrov hüvitama
väljamõistetud menetluskulud kogusummas 3327,40 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest
ositi 12 kuu jooksul.
3. Viru Maakohtu 8. septembri 2025 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Šustrov,
kes vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude väljamõistmise osas ning leiab, et
menetluskulud oleks tulnud jätta riigi kanda. Kohtuotsus tuleb seetõttu tühistada.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Šustrovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja
tagastada esitajale.
5. Kuna maakohus lahendas A. Šustrovi kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb
apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide
kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud
kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on
KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1
rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse
peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
6. Apellatsioonis ei viita A. Šustrov sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse
tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu
oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka
ringkonnakohus. Seega võiks süüdimõistetul olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud
oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada
olukorras, kus süüdistatav ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus
olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. A. Šustrov
kinnitas maakohtule, et kokkulepe oli talle arusaadav, ta saab aru milliste kuritegude eest ja
milline karistus talle mõistetakse ning tal tuleb alluda käitumiskontrollile. Seejuures on
süüdistatavale arusaadav, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud, teab, kui
suured on menetluskulud ja mis ajaks tuleb need tasuda. Kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba
tahe, keegi ei sundinud kokkuleppeks ja ta jääb kokkuleppe juurde. Pelgalt tagantjärele
tekkinud arusaam võimalikest probleemidest väljamõistetud menetluskulude osas ei ole
aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu ei ole A. Šustrovil
apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab
ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata
ja tagastab selle talle.
(allkirjastatud digitaalselt)