3-25-2127/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

01.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2127

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada luba

pidada X. X-i kinni kinnipidamiskeskuses

Menetlusosalised

Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii

Luik

Puudutatud isik X. X, esindaja riigi õigusabi korras

adv Kristina Ivanova

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.08.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.08.2025

määrus muutmata.

2. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga ning jätta välja

Eestisse saabumise aeg ja andmed tema karistamise kohta Venemaal (karistuse pikkus

ning selle kandmise aeg ja koht).

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättesaamisest (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus andis 29.06.2025 määrusega Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) loa

pidada X. X-i kinnipidamiskeskuses (KPK) kinni kuni 29.08.2025 välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel.

2. PPA esitas 25.08.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada 29.06.2025

määrusega antud luba VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks. Isiku puhul esineb VRKS §

361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 6 sätestatud kinnipidamise

alused. Tema põgenemise ohtu kinnitavad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 68 p-des 4, 6 ja 8 nimetatud asjaolud.

3-25-2127

Taotluse kohaselt tabasid PPA ametnikud XX.XX.XXXX Setomaa vallas kaks inimest, kellel

puudus seaduslik alus Eestisse saabuda ja siin viibida. Nad rääkisid vene keelt ja on enda

sõnul pärit Tšetšeeniast. Isikud võisid kahekesi ületada ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja

Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone. Piiriületuse koht ja asjaolud polnud

selged. Puudutatud isik esitas tabamisel suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik võib olla

Venemaa Föderatsiooni kodanik, ent isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid puudusid.

Isiku sõnul soovis ta kiiresti Venemaalt põgeneda, et mitte minna Ukraina sõtta. Isik tuvastati

tema ütluste alusel. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus ei ole isik esitanud ega PPA veel

leidnud isiku telefoni läbivaatuse käigus ühtegi koopiat isikut tõendavast dokumendist, mis

aitaks tuvastusprotsessiga edasi minna. Samuti ei saa PPA teha ametlikku päringut Venemaa

ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse.

Rahvusvahelise kaitse menetlus hõlmab intervjuud kaitse taotlejaga, tõendite ja telefoni

läbivaatamist ning päritolumaainfo kogumist. Isikuga tehti 25.08.2025 intervjuu. Isiku jätkuv

kinnipidamine kuni rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on vajalik, kuna temaga seotud

asjaolud ei ole veel välja selgitatud ning rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. PPA peab

kontrollima intervjuul saadud teavet ning võrdlema seda päritoluriigi infoga. Peale seda on

vaja teha isikuga täiendav intervjuu, et isik saaks tuua välja vastuväited PPA argumentidele.

Esmasel vestlusel isik andis segaseid ja põhjendamatuid seletusi ega esitanud tagakiusamist

tõendavaid dokumente või konkreetseid fakte. Ainuüksi esmastel toimingutel antud

selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse

saajaks. Isiku selgitused rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjenduste osas vajavad

täpsustamist. Pärast täiendavat vestlust peab PPA koostama otsuse, selle tõlkima ning isikule

kätte toimetama.

Esineb alus isikut kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 6 järgi, arvestades isikuga seotud asjaolusid

kogumis: ebaseaduslik piiriületus, sõjatsoonis viibimine ja kaevikute kaevamine ning

karistuse kandmine Venemaa vanglas. Avaliku korra tagamiseks tuleb riigil reageerida

välismaalaste ebaseaduslikule riigis viibimisele ja seda eriti praeguses olukorras, kus

Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on

suurenenud. Riigil on kohustus kaitsta riigis kehtivat avalikku korda, et tagada ka teiste riigis

viibivate isikute õiguste kaitse. Isik on rahvusvahelise kaitse intervjuu raames öelnud, et viibis

sõjaliinil ning teda saadeti kaevikuid kaevama. Pärast kaevikute kaevamist ta põgenes öösel

laagrist teadmata suunas üle põldude ja metsade. Varjudes umbes nädal aega, jõudis ta

Moskvasse ja seejärel teisel nädalal Eestisse. PPA-le teadaolevalt on isik toime pannud

kriminaalkuriteo (väljapressimine), mille eest mõisteti talle X pikkune vangistus eriti range

režiimiga XXX. Isik mõisteti süüdi XXXX. a-l ja ta vabanes XXXX. a-l. PPA-le teadaolevalt

pannakse range režiimiga kolooniasse isikuid, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud.

Praegu puudub PPA-l võimalus veenduda puudutatud isiku antud ütluste usaldusväärsuses.

Esineb põgenemisoht, sest puudutatud isiku varasema tegevuse ja soovi tõttu jõuda Austriasse

(seal olevat tal sugulased ja sõbrad) ei ole eluliselt usutav, et vabaduses viibides jääb ta

rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni Eestisse ja on valmis võimalikuks väljasaatmiseks.

Isik on rahvusvahelise kaitse menetluse intervjuul kinnitanud, et ta ei soovi Venemaale tagasi

pöörduda, sest ta saadetaks sõtta. Isiku hoiakutest tulenevalt on näha, et võimaliku

tagasipöördumise korral võib isik avaldada vastupanu ning mitte olla vabaduses kättesaadav.

Varasemalt pole dokumentide puudumine takistanud isikul ületada riikide piire, mille vahel

on piirikontroll. Schengeni alal saab isik märkamatult edasi liikuda, kuna puudub piirikontroll

ja on ilmne, et isik võib ka tulevikus liikuda temale sobivasse liikmeriiki. Isik on teadlikult ja

tahtlikult ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja EL liikmesriigi vahelist piiri

ning eelnevalt ei ole üritanud leida seaduslikku viisi Eestisse saabumiseks. Isik on viibinud

koloonias vangistuses väljapressimise eest. Samuti on isik oma ütlustes rääkinud, et enda

2(6)

3-25-2127

eluolukorras on ta ennast juba varasemalt ametivõimude eest varjanud ning teadlikult teinud

tegusid, mis raskendavad ametivõimudel temaga kontakti saada. Seega on isik valmis panema

toime ebaseaduslikke tegevusi (reisima illegaalselt), et jõuda endale meelepärasesse riiki.

PPA hinnangul on põhjendatud alus arvata, et varasem käitumine võib tõenäoliselt korduda.

Põgenemisohtu ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikul pole

kaasas ühtegi reisidokumenti, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta.

Ei ole välistatud, et isik võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam, et

Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole

raskendatud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda tema põgenemise

ohtu, lisaks pole isikul Eestis elukohta.

3. Tallinna Halduskohus andis 28.08.2025 määrusega loa pikendada puudutatud isiku

KPK-s kinnipidamist kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

neljaks kuuks (kuni 28.12.2025 k.a).

Praeguses asjas avaldas isik PPA-le kinnipidamisel oma nime ja kodakondsuse ning kuigi ta

pole esitanud isikut tõendavaid dokumente, siis selgitas ta, et ta ei saa seda teha, kuna need on

Tšetšeenia politsei käes. Järelikult ei saa kinnipidamise aluseks olla VRKS § 36¹ lg 2 p-d 1 ja

2. Taotlus tuleb rahuldada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Esineb vajadus selgitada välja puudutatud

isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. PPA on välja

toonud, et isikuga on praeguseks tehtud rahvusvahelise kaitse menetluse esimene intervjuu,

kuid isiku antud ütluste üldsõnalisuse tõttu peab PPA neid kontrollima ja võrdlema

päritolumaa teabega. Samuti ei ole praeguseks lõplikult välja selgitatud puudutatud isiku

isikusamasus. Taotluse aluseks olevad asjaolud on oma olemuselt sellised, mille kohta saab

ütlusi anda eeskätt isik ise. PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks

puudutatud isikuga seega põhjalikumalt vestelda ja kõrvutada tema ütlusi muude kogutud

tõenditega, samuti päritoluriigi teabega. Neid toiminguid ei saa teha puudutatud isiku

osaluseta. Rahvusvahelise kaitse asjas taandub otsuse tegemine sageli paljuski isiku ütluste

usaldusväärsuse hindamisele, kuna kirjalikke tõendeid võib nappida. Seejuures võib vahetu

küsitlemise tulemusena saadud ütluste usaldusväärsusele antav hinnang oluliselt sõltuda

sellest, kuidas ärakuulatav käitus küsitlusel (näiteks tema reaktsioonist PPA küsimustele, tema

kehakeelest, hääletoonist, suhtlusmaneerist, väljendusviisist vmt).

Puudutatud isiku kinnipidamine on õigustatud ka VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel, sest isikut on

alust pidada avalikku korda ohustavaks. Puudub vaidlus nii selles, et puudutatud isik saabus

Venemaalt Eestisse ebaseaduslikult piiri ületades, kui ka selles, et teda on Venemaal süüdi

mõistetud väljapressimise eest – PPA on põhjendanud ja isik ka ise intervjuul selgitanud, et

2017. a-l on ta süüdi mõistetud ning teda hoiti eriti range režiimiga koloonias, kuhu PPA-le

teadaolevalt paigutatakse isikuid, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ohtu

avalikule korrale saab põhjendada mh isiku varasema käitumisega. Isiku poolt toime pandud

kuritegu on tõsine. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute

puhul, keda on ka varem kuritegudes süüdi tunnistatud ja karistatud. On tõenäoline, et

vabaduses viibides võib isik nt rahaliste vahendite puudumise tõttu panna toime uusi

süütegusid, et saada varalist kasu. Puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ning tema

enda sõnul tal rahalised vahendid puuduvad. Kuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest

range režiimiga koloonias pole möödunud ka palju aega. Asjaolu, et isiku kinnipidamisel

arvestatakse muu hulgas tema varasemaid tegusid, ei tähenda topeltkaristamist, vaid

kinnipidamine on üksnes ennetav korrakaitsemeede. Tegemist ei ole lisaks sedavõrd ammuse

karistusega, et oleks põhjust rääkida sellest, et isiku karistamise fakt ei tohiks saata teda kogu

3(6)

3-25-2127

elu. Arvestades kuriteo iseloomu ja toimepanemise aega, on isikust lähtuv oht avalikule

korrale seega piisavalt tõsine ja jätkuvalt aktuaalne.

Kohus nõustub PPA hinnanguga, et puudutatud isiku taustast ja tema käitumisest tulenevalt

põhjendab tema kinnipidamist põgenemise oht vastavalt VSS § 68 p-dele 4, 6 ja 8. Isikut on

karistatud kuriteo toimepanemise eest 7 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. Arvestades isiku

üldist olekut ning tema väljendatud vastumeelsust Venemaale naasmise suhtes, ei ole eluliselt

usutav, et ta jääks Eestisse ootama rahvusvahelise kaitse menetluse lõpptulemust. Samuti on

usutav, et tõenäoliselt asuks ta väljasaatmist vältima juhul, kui tema rahvusvahelise kaitse

taotlus jääks rahuldamata. Seda kinnitavad rahvusvahelise kaitse taotleja vestlusel ning ka

kohtuistungil tehtud avaldused, et ta ei soovi Venemaale tagasi pöörduda. Puudutatud isik tuli

Eestisse Venemaalt ilma selleks õigust või luba omamata, ületades ebaseaduslikult Eesti ja

Venemaa piiri. Kuigi põgenemisohtu ei saa järeldada ainuüksi ebaseaduslikust piiriületusest,

annavad lisaks isiku käitumine ja tema ütlustest ilmnevad asjaolud selle jaatamiseks piisavalt

alust.

Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise

ärahoidmiseks piisavalt tõhusad. Puudutatud isikul puuduvad dokumendid ja sidemed Eestiga.

Tal ei ole rahalisi vahendeid, mis võimaldaks endale Eestis elamispinna leidmist. Samuti ei

nähtu, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust, mingeid etteheiteid

KPK-s viibimise kohta ei esitanud isik ka kohtuistungil.

Puudutatud isik on KPK-s praeguseks viibinud 2 kuud. Sellise kestusega kinnipidamist ei saa

pidada ebamõistlikult pikaks, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks

vajalikud asjaolud. Reeglina ei võta taotluse lahendamine aega enam kui kuus kuud ning ei

nähtu, et PPA oleks taotluse menetlemisega viivitanud. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid,

mis annaks alust pidada kinnipidamise pikendamist nelja kuu võrra ebaproportsionaalseks.

Kuigi pikaajaline KPK-s viibimine riivab oluliselt isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul

vajadus tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal selle riive üles.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. X. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Halduskohtu 28.08.2025 määrus ning teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata.

Pelgalt vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise

pikendamist, s.t see pole vältimatult vajalik. PPA pole nõuetekohaselt põhistanud, milliseid

andmeid on PPA-l vaja täpsemalt kontrollida ja kuidas on need seotud rahvusvahelise kaitse

menetlusega. Sisuliselt ei ole PPA kogu kinnipidamise jooksul teinud ühtegi toimingut, kus

puudutatud isiku kohalolek oleks vajalik. Vaid ühe intervjuu tegemist ei saa pidada

efektiivseks haldusmenetluseks.

Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine avaliku korra ohustamise tõttu on põhjendatud

üksnes siis, kui isiku käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis

kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (Euroopa Kohtu otsus C-601/15 PPU: J. N., p 67). Ka

Riigikohus on leidnud, et VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaldamiseks peab oht avalikule korrale või

julgeolekule olema märkimisväärne (määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12). PPA ega kohus ei ole

selliseid aluseid esile toonud. Tõendamata on PPA väide, et eriti range režiimiga kolooniasse

paigutatakse Venemaal ainult isikuid, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. PPA-l ja

halduskohtul on puudulik info selleks, et kontrollida kuriteo raskust ning sellest tulenevat riigi

julgeoleku või avaliku korra kaitsmise vajadust. Väide, et isik võib rahaliste vahendite

puudumise tõttu panna toime uusi süütegusid, on lihtsalt oletus ja spekulatsioon, mille puhul

4(6)

3-25-2127

jääb täiesti arusaamatuks, mis asjaoludele või tõenditele see tugineb. Esmasel kinnipidamisel

ei tuginenud PPA VRKS § 361 lg 2 p-le 6, ehkki asjaolud olid samad.

Puudutatud isiku karistatus ei anna alust automaatselt jaatada põgenemisohtu. Isik on oma

varasemate süütegude eest karistused ära kandnud. Samuti on kuriteo toimepanemisest

möödunud aeg äärmiselt pikk. Kohus ei ole võtnud arvesse teo iseloomu ja asjaolusid, vaid

üksnes karistust. Arvesse tuleb mh võtta, et üldiselt isikute kriminogeensus aja jooksul langeb.

Mistahes teoreetiline põgenemisoht ei tähenda automaatselt, et esineb vältimatu vajadus isiku

kinnipidamiseks. Väidetavat põgenemisohtu ei ole kohane põhjendada sellega, et isikul on

kategooriline vastuseis Venemaale naasmisele olukorras, kus Venemaa eest isik

rahvusvahelist kaitset taotlebki. PPA ega kohus ei ole isegi välja toonud, millisesse riiki võiks

isik hüpoteetiliselt põgeneda, kui selline oht on väidetavalt olemas. Riigikohus on selgitanud,

et põgenemisohtu ei saa järeldada ebaseadusliku piiriületuse faktist. Puudutatud isik ei

üritanud ennast varjata. Esimesel kokkupuutel PPA-ga avaldas isik kohe soovi taotleda

rahvusvahelist kaitset ning muud võimalikud sündmuste ahelad on vaid

teoreetiline/hüpoteetiline käsitlus ja spekulatsioon. Puudutatud isik ei ole menetluse jooksul ja

KPK-s viibimise vältel väljendanud vähimalgi määral tahtlust või kavatsust vabanedes Eestist

lahkuda või ebaseaduslikult üle piiri minna.

Leebemad meetmed on võimalikud ning täidaksid eesmärki. Alternatiivina kinnipidamisele

on võimalik määrata isikule järelevalvemeetmed, nagu elamine kindlaksmääratud kohas (sh nt

varjupaigataotlejate majutuskeskuses), kohustus ilmuda määratud ajavahemike järel PPA-sse

registreerimiseks, ilmumine PPA-sse ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele,

teavitamine elukoha muutumisest jms. PPA võiks rakendada kõiki neid eelnimetatud

meetmeid korraga.

Pikemat kinnipidamist peavad õigustama kaalukamad asjaolud, mida aga pole võrreldes

eelmise loa andmise menetlusega esile toodud.

5. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.

PPA on oma taotluses välja toonud isikuga seotud asjaolud ja põhjalikult neid analüüsinud

ning sama on teinud halduskohus. Isikut on tarvis kinni pidada menetluses tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks, sest isik ei ole esitanud ühtegi kirjalikku tõendit ning seetõttu

saab vaid tugineda isiku ütlustele. Samuti on põhjendatult tuginetud isiku varasemale

käitumisele. Kuna isik ise ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, siis on PPA on pidanud tuginema

pikendamise loa taotlemisel piiratud teabele. Isiku napisõnalisus rahvusvahelise kaitse taotleja

intervjuul on tekitanud olukorra, kus isikusamasuse ja kinnipidamisega seotud asjaoludega

kontrollimine on raskendatud. Isik kaldus intervjuul PPA küsimustele vastamisest kõrvale, kui

sooviti asjaolusid täpsustada. Isiku vastumeelsus takistab rahvusvahelise kaitse menetlust.

Nüüdseks on PPA käsutuses XXXs tehtud kohtuotsus, millest nähtuvad väljapressimise

asjaolud, mille eest isik süüdi mõisteti (süüdistatavad meelitasid kannatanu auto ostmise

ettekäändel üksikusse kohta; kasutasid kannatanu suhtes vägivalda (rusikate ja jalgadega

löömine); sidusid ta kinni; nõudsid raha, autot ja selle dokumente; kasutasid kannatanu

vastupanu murdmiseks ähvardusi ja relvi (püstolit ja nuga); tekitasid kannatanule kehalisi

vigastusi; röövisid esemeid – puudutatud isikul oli kirjeldatud tegevustes aktiivne roll).

Määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-52-14 käsitletud asjaolud erinevad

oluliselt siinse juhtumi asjaoludest. Põgenemisohu näol on tegemist prognoosotsusega, mis

põhineb kõikidel isikuga seotud asjaoludel kogumis. Isikul ei ole Eestiga selliseid seoseid,

mis motiveeriksid teda siin edasi viibima. Isiku elama suunamine majutuskeskusesse ei

vähendaks tema põgenemise ohtu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(6)

3-25-2127

6. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks arutada siinset asja kohtuistungil (HKMS § 265 lg 5

teine lause).

7. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte esmane eesmärk on

tagada rahvusvahelise kaitse taotleja kättesaadavus kaitsetaotluse menetluses tähtsust omavate

asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (intervjuudeks). Väljaselgitamist

vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete

kontrollimisega (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku

osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas aitab

selle normi kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Puudutatud isik on

esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning selle menetlus, mille lõpule viimiseks on aega 6

kuud, on alles algusjärgus, mistõttu ei ole alust heita PPA-le ette tegevusetust või hooletut

suhtumist. PPA-l tuleb kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga pärast toimunud

intervjuud uuesti vestelda ning kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega, aga ka

päritolumaa teabega. Tehtav otsus tuleb tõlkida ja isikule kätte toimetada.

8. Kuna kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, pole vaja kontrollida,

kas lisaks on see vajalik VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel.

9. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiseta võiks isik Eestist

lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st esinema peab oht, et isik põgeneb (vt

Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika;

Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11). VRKS § 361 lg 21 järgi

käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s

68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu

kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb

vaadelda ka välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid muid asjaolusid (nt Riigikohtu

05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). KPK-sse

ei saa paigutada rahvusvahelise kaitse taotlejat, kelle põgenemise tõenäosus on väike.

10. PPA väitis ning halduskohus tuvastas õigesti, et puudutatud isiku puhul saab jaatada

põgenemisohtu VSS § 68 p-de 4, 6 ja 8 kohaselt nende koosmõjus. Isiku senised selgitused

tekitavad põhjendatud kahtluse, et ta ei soovi jääda rahvusvahelist kaitset taotlema Eestis,

vaid reisida edasi mujale Euroopa Liitu, nt Austriasse. Ringkonnakohus ei pea selles osas

vajalikuks korrata halduskohtu asjakohaseid ning ammendavaid põhjendusi. Eeltoodud

asjaolude tõttu tuleb puudutatud isiku puhul möönda piisavalt suurt põgenemisohtu, mis

õigustab tema kinnipidamist veel neljaks kuuks, tagamaks isiku kättesaadavus rahvusvahelise

kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja kaitsmaks

avalikku korda.

11. Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise

ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18).

Seega ei ole põhjendatud puudutatud isiku etteheide, et kohus ei ole leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamist sisuliselt põhjendanud. Isiku varasemat tegevust arvestades

pole alust arvata, et isik järgiks nõudeid jääda Eestisse ning olla PPA-le kättesaadav.

12. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)