2-25-11206/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-11206

Kohtuasi

J.N ja H.A hagi O.B vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I:

J.N (ik XXX; elukoht XXX )

Hageja II:

H.A (ik XXX; elukoht XXX )

Hagejate

seaduslik

esindaja:

Q.E (ik XXX; elukoht XXX , e-post

XXX)

Kostja:

O.B (ik XXX; elukoht XXX ; e-post

XXX)

Kostja

lepinguline

esindaja:

Aleksandr Jefimov (tel. +372 2645

9212; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada J.N , H.A ja O.B vaheline kompromiss järgmiselt:

1.1. Mõista J.N J.N kasuks alates 11.07.2025 kuni J.N täisealiseks saamiseni, s.o

xxx, välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust

1.2. Mõista H.A J.N kasuks alates 11.07.2025 kuni H.A täisealiseks saamiseni, s.o

xxx, välja igakuine elatis 256,48 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest) – 45,26 eurot(vähendamine 15% esimese lapse (J.N ) elatise

summaga võrreldes, PKS § 101 lg 7)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.3. Määrata, et väljamõistetud elatised tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt

iga kuu 10. kuupäevaks Q.E arvelduskontole nr xxx, selgitusega „Elatis laste

J.N ja H.A kasuks“.

1.4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.

1.5. Pooled on teadlikud poolte kohtuliku kompromissi kinnitamise tagajärgedest.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-11206 seoses kompromissi kinnitamisega.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

4. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltevahelise kompromisslepingu ja TsMS § 661 lg 4 alusel saab kohtumääruse peale

määruskaebuse esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul

kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Hagejad esitasid 11. juulil 2025 Viru Maakohtule hagiavalduse(parandatud 17.08.2025 ja

19.08.2025) kostja vastu, milles palutakse kostjalt mõista hagejate kasuks välja igakuine elatis

perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud miinimumsummas alates hagi esitamise

päevast kuni laste täiealiseks saamiseni.

Viru Maakohtu 19.08.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.

Hagejad esitasid 28.08.2025(parandatud 29.08.2025) Viru Maakohtule hagi tagamise taotluse.

01.09.2025 esitas kohus kostjale kohtunõude, milles küsis kostja seisukohta hagi tagamise

taotluse osas. Kohtunõue toimetati kostjale kätte 22.09.2025 kättetoimetamisportaali (KÄPO)

kaudu.

Kostja esitas 23.09.2025 kohtule kirjaliku vastuse hagile ja hagi tagamise osas.

Kohus jättis Viru Maakohtu 25.09.2025 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata.

Hagejate seaduslik esindaja esitas 26.09.2025 korduva taotluse hagi tagamiseks. Kohus jättis

Viru Maakohtu 29.09.2025 määrusega korduva hagi tagamise taotluse rahuldamata.

Pooled esitasid 30. septembril 2025 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mille paluvad

kinnitada ja menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled on teadlikud kompromissi

sõlmimise tagajärgedest ning otsustasid poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kompromisslepinguga, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4

sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja

kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled saavutasid kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus

tsiviilasjas nr 2-25-11206 lõpetada. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud

asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi.

Kompromissi on võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3

kohaselt kinnitamata. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kompromissi selles toodud

tingimustel ja lõpetab asjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi

sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud

teisiti.

Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb

menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o menetluskulud

jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik.

Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud

rahaliselt kindlaks määramata.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 432, § 433, §

463 lg 1, § 465, § 661 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas

menetluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Kõrgmaa

kohtunik